2-23-8446/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-8446

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8446

Tsiviilasi

W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja kulutuste

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.I (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Valdre;

Kostja: X.R (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Sandra Rivis

Kohtuistungi aeg

27.03.2025. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes

osaliselt.

2. Jagada W.I Lubjaka ja X.R ühisvara alljärgnevalt:

2.1.

Jätta O. M. , registrikoodiga 14553636, W.I ainuomandisse, kohustusega

maksta X.R-ile tema osa eest 1250 eurot.

2.2.

Jätta O. K. G. , registrikoodiga 14757008, W.I ainuomandisse,

kohustusega maksta X.R-ile tema osa eest 123,50 eurot.

2.3.

Müüa korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX 1,

XXX 3, XXX , mille eriomandi esemeks on eluruum nr 2, avalikul

enampakkumisel ja enampakkumisel müügiga saadud rahast täita

esmajärjekorras korteriomandile, registriosa numbriga XXX , seatud

hüpoteegiga tagatud kodulaenulepingust tulenevad W.I ja X.R kohustused AS-i

SEB Pank ees, sh laenu jääk ja võimalikud lisakulud tulenevalt laenulepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest, ning peale nende kohustuste täitmist ülejäänud

raha jagada W.I ja X.R vahel võrdsetes osades.

3. Mõista W.I-lt X.R kasuks välja hüvitis O. M. ja O. K. G. osade eest kokku summas

1373,50 eurot.

4. Jätta rahuldamata W.I nõue X.R vastu kulutuste hüvitamiseks summas 889,07 eurot.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

1 (14)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Menetluse käik

1.1. W.I esitas 07.06.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse nõuetega X.R vastu abielu

lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning lisaks poolte ühiste lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks. Hagiavaldus registreeriti tsiviilasjas nr XXX .

1.2. Kohus otsustas 09.06.2023. a määrusega tsiviilasjas nr XXX eraldada iseseisvaks

menetluseks W.I hagi X.R-i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes.

Iseseisvaks menetluseks eraldatud hagi registreeriti tsiviilasjas nr 2-23-8446.

1.3. Kohus 13.06.2023. a määrusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-8446 võttis menetlusse

W.I hagi X.R vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama.

1.4. Kostja, X.R, esitas 11.09.2023. a hagile kirjaliku vastuse, milles võttis abielu lahutamise

nõude õigeks, aga vaidles osaliselt vastu ühisvara jagamise nõudele. Kostja teatas, et on

nõus poolte ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu hageja taotletud ühisvara jagamise

viisiga ja tegi omapoolsed ettepanekud ühisvara jagamise osas.

1.5. 01.11.2023. a pidas kohus poolte osavõtul kohtuistungi. Kohus otsustas lahendada abielu

lahutamise hagi osaotsusega ja jätkata menetlust ühisvara jagamise nõude osas.

1.6. Kohus tegi 08.11.2023. a kostja õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega rahuldas W.I

hagi X.R vastu abielu lahutamise nõudes. Osaotsus jõustus 12.12.2023.a.

1.7. Edasises menetluses täiendas W.I korduvalt oma ühisvara jagamise nõuet. Kostja

jätkuvalt hageja nõudeid ei tunnistanud ja vaidles neile vastu.

1.8. 27.03.2025. a toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus selgitas hageja nõuet ja

vaidlusaluseid asjaolusid, samuti asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Muu

hulgas selgitas kohus kostjale, et kui ta soovib ühisvara jagamist teistsugusel viisil kui

hageja seda taotleb, siis tuleb tal esitada vastuhagi. Kohus lükkas istungil asja arutamise

edasi, poolte nõusolekul jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses ja andis pooltele

tähtaja täiendavate avalduste ning dokumentide esitamiseks, sh kostjale tähtaja vastuhagi

esitamiseks.

1.9. Kostja teatas 24.04.2025. a kirjas kohtule, et loobub vastuhagi esitamisest.

1.10.

Hageja esitas 24.04.2025. a kohtule hagiavalduse tervikteksti, milles lisaks ühisvara

jagamise nõudele esitas ka nõude kostja vastu kulutuste hüvitamiseks.

1.11.

Kostja esitas 26.05.2025. a hageja täiendatud hagiavaldusele kirjaliku vastuse. Kostja

teatas, et tunnistab jätkuvalt hagi vaid osaliselt. Kostja ei ole nõus poolte ühisvara hulka

kuuluva korteriomandi jagamisega hageja taotletud viisil, samuti ei ole kostja nõus hageja

hüvitise nõuetega.

1.12.

Kohus otsustas 10.09.2025. a määrusega võtta vastu hageja 24.04.2025. a esitatud hagi

täienduse. Kohus määras pooltele tähtaja oma kokkuvõtlike lõppseisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas, et kui menetluslik olukord ei muutu,

lahendab kohus pärast pooltele määratud tähtaja möödumist asja sisuliselt kohtuotsusega.

2 (14)

1.13.

Pooled esitasid 02.10.2025. a kohtule oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude

nimekirjad. Hageja teatas, et jääb 24.04.2025. a täiendatud hagiavalduses esitatud nõuete

juurde ja palub kohtul hagi rahuldada. Kostja teatas, et tunnistab jätkuvalt hagi vaid

osaliselt ja jääb esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde.

2. Hageja, W.I nõuded ja põhjendused

2.1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled, W.I (hageja) ja X.R (kostja) abielu 19.04.2014.

a. Pooltel on abielu ajal sündinud neli ühist last: L. K. W.I - sündinud 31.03.2015. a, G.

W.I – sündinud 13.03.2016. a, A. W.I – sündinud 27.03.2018. a ja H. W.I – sündinud

02.07.2021. a. Poolte kooselu lõppes 2022. aasta oktoobris. Poolte ja nende ühiste laste

koduks oli abielu ajal omandatud ja poolte ühisvaraks olev korteriomand (ridaelamuboks)

XXX. Kostja kolis sealt 2022. aasta 1. oktoobril välja ja sinna jäid elama kostja koos

lastega. Kuna kostja ei nõustunud abielu lahutamisega ja pooled ei ole saavutanud

kokkulepet ühisvara jagamise osas, pöördus hageja abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks hagiga kohtusse. Tartu Maakohtu 08.11.2023. a osaotsusega lahutati poolte

abielu. Poolte ühisvara on aga jagamata ja pooled ei ole selles osas kokkulepet

saavutanud.

2.2. Abielu lõppemise seisuga on poolte ühisvara koosseis alljärgnev:

1) korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX 1, XXX 3, XXX , mille

eriomandi esemeks on eluruum nr 2, väärtusega 180 000 kuni 200 000 eurot;

2) O. M. , registrikoodiga 14553636, osa (100% osalus), väärtusega 2500 eurot;

3) O. K. G. , registrikoodiga 14757008, osa (100% osalus), väärtusega 247 eurot.

Pooled omandasid Ülenurmes asuva korteriomandi 2017. aasta mais.

Korteriomandi ostmiseks võtsid pooled eluasemelaenu AS-ilt SEB Pank summas 123 000

eurot. Laenu tagastamise tähtaeg on 05.04.2047. a ja 04.06.2023. a seisuga oli laenu jääk

104 369,62 eurot ning 29.09.2025. a seisuga 99 137,65 eurot. Laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks on seatud korteriomandile hüpoteek AS-i SEB Pank

kasuks.

Korteriomandi ostmisel aitasid pooli rahaliselt ka hageja vanemad, I. ja L. W.I. I. ja L.

W.I andsid pooltele 2017. aasta märtsist septembrini laenu kokku summas 21 865 eurot.

Kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. I. ja L. W.I kandsid raha hageja kontodele ja

osaliselt ka otse arendajale, sh: 2017 aprillis 2 makset (sissemakse/broneering) O. A. H. -

le kokku summas 8 000 eurot, 2017 märtsist 7 makset hageja SEB Pank kontole kokku

summas 9865 eurot ja 2017 juulis 2 makset hageja LHV Pank kontole kokku summas

4000 eurot köögi ostmiseks. Kuna I. ja L. W.I ise olid võtnud hüpoteeklaenu oma maja

ehitamiseks, millest osa kandsid pooltele Ülenurme korteri ostuks, siis lepiti kokku ka

intressis 2,9% ja poolte poolt tagasimakstava summana lepiti kokku 25 200 eurot.

Laenuperiood oli 10 aastat ja laenu tagastamise tähtaeg on 01.04.2027. a. 11.09.2023. a

seisuga olid pooled I. ja L. W.I-le tagasi maksnud sularahas 15 615 eurot ja tagastamata

on laen summas 9585 eurot.

Hageja soovib ühisvara jagamist selliselt, et O. M. ja O. K. G. osad jäävad tema

omandisse ja hageja hüvitab kostjale pool nende väärtusest ning korteriomand müüakse

avalikul enampakkumisel ja müügist saadava raha arvel täidetakse esmajärjekorras poolte

laenulepingust tulenevad kohustused AS-i SEB Pank ees ja hageja vanematele

tagastamata laen summas 9585 eurot ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

2.3. Hageja väitel kuulus poolte ühisvara hulka veel ka 01.12.2021. a ostetud sõiduauto

XXX , registreerimisnumbriga XXX . Nimetatud sõiduk sai aga 25.07.2024. a müüdud

3 (14)

hinnaga 3600 eurot. Sõiduki ostmiseks oli võetud hageja nimel Bigbank AS-ilt laenu

summas 3500 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 10.12.2024. a. 26.07.2024 sai

hageja vastuse Bigbank AS-ilt, et autolaenu ennetähtaegsel tagastamisel on tagasimakse

summa 534,93 eurot. Samal päeval tegi hageja ülekande pangale ja kandis kostja kontole

1532,54 eurot, s.o pool auto hinnast pärast laenujäägi mahaarvamist.

Alates 2022 sügisest, mil hageja lõpetas suhte kostjaga ja välja kolis, oli hageja ja kostja

vahel kokkulepe, et sõiduk XXX on selle käes, kelle juures on lapsed. Kuna lapsed olid

enamasti kostjaga (lapsed olid hageja juures umbes 8 päeva kuus), siis oli kostjal

kasutuseelis ühisvaraks oleva sõiduauto kasutamisel. Pärast abielu ametlikku lahutamist

kohtu poolt maksis hageja autolaenu Bigbank AS-ile ja tegi hageja kulutusi sõiduki

remondiks ja tagaklaasi vahetuseks. Autol oli mure väljalaskesüsteemiga (summuti sukk

lekkis), aga kuna selle kohta pole remondiarvet ega muud tõendit, siis see remont jääb

hageja kanda. Tagaklaasi vahetus - nimelt hageja ja kostja ühine laps viskas auto

tagaklaasi kiviga katki. Hageja võttis algselt hinnapakkumise klaasi parandamiseks Info-

Autolt, millega seoses kandis kulu 115,80 eurot. Kuna Info-Auto pakkumus oli liiga suur,

siis otsis hageja soodsamat võimalust ja lasi klaasi parandada S. O. -l ja et saada veelgi

soodsamalt, siis esitati arve hageja tuttava firmale A. O. -le, kellele hageja tasus 286,88

eurot. Pärast abielu lahutamist tasus hageja Bigbank AS-ile autolaenu makseid kokku

summas 769,51 eurot. Kuna kostja ei kandnud autolaenu ega remondi kulusid ja takistas

vara müümist ning omas sõiduki kasutusõigust üle poole ajast, siis leiab kostja, et on

õiglane, kui kostja hüvitab hagejale 50% tema poolt pärast abielu lahutamist kantud

laenumaksetest ja remondi kuludest, s.o 586,06 eurot (1172,19/ 2).

Abielu ajal oli pooltel kokkulepe, et hageja tasub Ülenurme korteri kommunaalkulusid.

Läbikukkunud läbirääkimiste ja uute kokkulepeteni mittejõudmise tõttu jätkas hageja

kommunaalkulude tasumist ühisomandis oleva korteri eest lahusvara arvelt kuni 2024.

aasta suve lõpuni, kuigi korteris elasid ainult kostja ning kostja ja hageja ühised lapsed.

Hageja maksis sel perioodil korteri kommunaalteenuste eest kokku 1515,03 eurot. Kuna

80% kommunaalidest arvestatakse elatisena hageja poolt laste kasuks, siis 20%

kommunaalkuludest, mida hageja tasus, oli ainult kostja hüvanguks pärast abielusuhte

lõppu. Hageja leiab, et pärast abielu tehtud kulude katmised kostja hüvanguks tuleb

kostjal tagastada hagejale summas 303,01 eurot.

2.4. Kokkuvõttes taotleb hageja, et kohus jagaks poolte ühisvara järgnevalt:

-

jätta O. M. , väärtusega 2500 eurot hageja ainuomandisse, kohustusega hüvitada

kostjale pool selle väärtusest, s.o 1250 eurot;

-

jätta O. K. G. , väärtusega 247 eurot hageja ainuomandisse, kohustusega hüvitada

kostjale pool selle väärtusest, s.o 123,50 eurot;

-

müüa korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga , avalikul

enampakkumisel ja saadud rahast täita esmajärjekorras nõuded võlausaldajate eest,

st tagastada AS-ile SEB Pank eluasemelaenu jääk koos võimalike pangapoolsete

lisatasudega kodulaenu ennetähtaegse tagastamise tõttu ning laen hageja

vanematele summas 9585 eurot ning peale nende kohustuste täitmist järgi jäänud

raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kokku

summas 889,07 eurot, sh ühisvarasse kuulunud sõiduki laenu ja remondi kulud summas

586,06 eurot ja ühisvarasse kuuluva korteriomandi kulud summas 303,01 eurot. Hageja

taotleb, et kohus tasaarvestaks hageja hüvitise nõude ühisvara arvel kostjale makstava

hüvitisega.

2.5. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud.

4 (14)

Kostja vaidleb vastu poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamisele selle avalikul

enampakkumisel müümisega, põhjusel, et see on kostja poolte ühiste laste elukohaks.

Hageja leiab, et need asjaolud ei anna alust jätta ühisvara jagamata. Kostja ei esitanud

vastuhagi ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil. Hageja ja kostja kooselu lõppes juba

2022. a septembris. Korteriomand on alates sellest ajast kostja kasutuses. Hageja proovis

ligi aasta jooksul enne kohtusse pöördumist saada kostja nõusolekut abielu lahutamiseks

ning ühisvara jagamiseks. Kohtumenetlus vara jagamise osas on kestnud üle kahe aasta.

Seega on kostjal olnud võimalik vähemalt kolme aasta jooksul oma elu

ümberkorraldamiseks või leida lahendus, et ta saaks jätkata ühisvarasse kuuluva

korteriomandi enda ainuomandisse. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuhagi teistsuguse

vara jagamise osas, siis saab kohus asja lahendamisel lähtuda vaid hageja poolt esitatud

taotlusest. Ühisvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamata jätmine tähendaks antud

juhul ühtlasi seda, et hageja oleks jätkuvalt seotud AS-ilt SEB Pank võetud kodulaenuga,

ilma ühisvarasse kuuluva korteriomandi kasutamise võimaluseta ning tal puuduks samas

võimalus võtta endal laenu endale kodu soetamiseks.

Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega poolte laenulepingust tulenevate kohustuste

kohta hageja vanemate ees. Hageja märgib, et laenulepingule ei ole ette nähtud kirjalikku

vormi ja hageja esitatud tõendid tõendavad laenulepingu olemasolu.

Samuti ei nõustu hageja kostja vastuväidetega hageja hüvitise nõuetele. Puudub vaidlus

selle üle, et hageja on pärast abielu lõppemist kandnud oma lahusvara arvel ühisvaraga

seotud kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist pooles ulatuses.

3. Kostja, X.R seisukoht ja vastuväited

3.1. Kostja tunnistas hagi osaliselt.

Kostja võttis õigeks, et poolte ühisvaraks on asuv korteriomand, registriosa numbriga

XXX , ja O. M. ning O. K. G. osad. Kostja on nõus hageja hinnanguga osaühingute

osade väärtustega ja nõus nende jagamisega hageja taotletud viisil selliselt, et

osaühingute osad jäävad hageja omandisse ning hageja hüvitab kostjale pool nende

väärtusest. Kostja ei ole aga nõus ühisvara hulka kuuluva korteriomandi jagamisega

hageja taotletud viisil, s.o avalikul enampakkumisel müümisega. Samuti ei ole kostja

nõus hageja hüvitise nõuetega.

3.2. Kostja leiab, et poolte ühisvaraks oleva korteriomandi avalikul enampakkumisel

müümisega ei ole põhjendatud, sest kinnisasi on poolte nelja alaealise lapse kodu. Poolte

kokkuleppe tulemusena elavad lapsed kostjaga, veetes hagejaga aega ühes kuus ühe

nädalavahetuse. Korteriomandi võõrandamisest saadav raha, mis lõpuks kummalegi

poolele kätte jääb on liiga väike selleks, et selle eest saaks vähemalt samaväärse kodu

omale soetada. See tähendab, et korteriomandi võõrandamisel peaksid lapsed kolima

senisest suurest kodust väikesele korteripinnale, sest müügist saadud tulust ei jagu

enamaks. Korteriomandi säilitamine on ainus moodus selleks, et lastele säiliks stabiilsus

ja kodutunne, sest tegemist on laste alalise elukohaga. Kostjal puuduvad hetkel võimalus

korteriomandit hagejalt välja osta. Seetõttu ei esitanud kostja ka vastuhagi ühisvara

jagamiseks teistsugusel viisil. Kostja tasub aga ise kõik korteriomandiga seotud kulud ja

maksab ühise kodulaenu makseid ning töötab jätkuvalt selle nimel, et ta saaks kodulaenu

enda nimele võtta.

Kostja ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et hageja vanemad andsid pooltele

korteriomandi sissemakse, lepingutasude ja köögi jaoks laenu kokku summas 21 865

eurot, intressiga 2,9% aastas ja laenuperioodiga 10 aastat. Hageja ei ole vastava

laenulepingu sõlmimist tõendanud. Kostja väitel kuulis väidetavast laenust hagejalt alles

5 (14)

kohtumenetluses. Ajal, mil väidetav laen võeti, tegeles kostja kahe väikese lapse

kasvatamisega ning hageja aitas enamus ajast ehitada oma vanemate kodu (aastatel 2017

- 2022). Vanemad maksid selle eest menetlusosaliste poolt tasumisele kuuluvad O. A. H.

arved kokku summas 8000 eurot. Kõik ülejäänud summad, mis I. W.I hagejale kandis,

olid ehitusmaterjalide eest, mis hageja remonttööde teostamiseks ostis. See selgitab ka

seda, miks need summad olid kaootilised, varieerudes 50 eurost kuni 5000 euroni.

Hageja hakkas tuginema poolte laenukohustusele tema vanemate ees menetluse kestel,

alles pärast seda, kui kostja hagile vastu vaidles. Muu hulgas ei ole hageja tõendanud oma

väiteid laenu tagasimaksete kohta. Kui väidetav laen saadi pangaülekannetega, siis on

ebausutav, et kõik tagasimaksed toimusid sularahas. Kostja leiab, et hageja, on mõelnud

tema vanematega laenulepingu sõlmimise välja menetluse ajal, eesmärgil, et saada

kostjalt rohkem kätte. Kui kohus siiski leiab, et kõnesolev laen on tegelik, leiab kostja, et

ta ei ole kohustatud vastutama hageja vanematelt hageja enda poolt võetud laenu eest.

Hageja ei ole tõendanud, et oma vanematelt saadud raha oleks ta täies ulatuses kasutatud

poolte ühisvara omandamiseks. Ühisvarasse kuuluva kinnisasjaga on seotud ainult I.

W.I poolt aprillis 2017 O. A. H. -le korteri sissemakse/broneeringuna makstud 8000

eurot.

Hageja väidete kohta, et tänud tema vanematele on pooltel ühine kodu, märgib kostja, et

ühine kodu on pooltel ka tänu kostjapoolsele eneseohverdusele karjääris, mis on seotud

nelja lapse kasvatamisega, samal ajal kui hageja panustas oma aega ja ressurssi hoopis

oma vanemate kodu ehitamisesse, olles faktiliselt lapsehoolduspuhusel. Kui kostja ei

oleks olnud nõus lapsi ise kasvatama, ei oleks saanud hageja teha nii palju tööd ja ehitada

oma vanemate kodu, et hageja vanemad oleksid olnud nõus hüvitama väikeses osas (8000

eurot) hageja panuse remontööde teostamise eest.

3.3. Kostja ei nõustu hageja hüvitise nõuetega.

Kostja võttis õigeks selle, et poolte ühisvara hulka kuulus 01.12.2021. a Bigbank AS-ilt

võetud laenuga ostetud sõiduauto XXX , mis müüdi 25.07.2024. a, s.o pärast abielu

lahutamist hinnaga 3600 eurot. Kostja ei vaidlusta iseenesest seda, et sõiduki müümisel

tasus hageja Bigbank AS-ile laenujäägi summa 534,93 eurot ja kandis kostjale 1532,54

eurot, s.o pool auto müügist saadud rahast, millest oli maha arvestatud laenujääk. Kostja

ei vaidlusta ka seda, et hageja tasus sõiduki remondikulud summas 586,06 eurot. Samuti

ei vaidlusta kostja seda, et hageja tasus pärast abielu lahutamist kuni 2024. aasta suve

lõpuni poolte ühise korteriomandi kommunaalmakseid summas 1515,03 eurot. Kostja

leiab aga, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist, sest kulutused tehti

poolte ühisomandis olevale varale. Veelgi enam, ühisvaras oleva korteriomandi

kommunaalkulud ja auto kulud on väga väike osa võrreldes sellega, millises ulatuses on

kostja tasunud ühisvaras oleva korteriomandi kodulaenumakseid. Kostja on tasunud

eluasemelaenu alates lahutuse jõustumisest summas 10 723,07 eurot, korteriühistu

makseid summas 1286, 53 eurot ning gaasi ja elektri kulu summas 908,18 eurot. See

nimekiri ühisvara kulude osas, mida kostja on kandnud, ei ole ammendav, vaid põhiline

igakuine stabiilne väljaminek kostja rahakotist. See teeb kokku 12 917,78 eurot ehk 10

230,56 eurot rohkem kui palju kulusid on hageja maksnud ühisvara kohustuste katmiseks

(12 917,78 kostja kantud kulud-2687,22 hageja kantud kulud = 10 230,56).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes

on põhjendatud osaliselt.

6 (14)

4.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende abielu sõlmiti 19.04.2014. a ja abielu

lahutati Tartu Maakohtu 08.11.2023. a osaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-8446.

Kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 12.12.2023. a. Vaidlust ei ole selle üle, et

abielu ajal oli poolte vahel varaühisuse varasuhe.

Osaotsusega lahendamata ja täiendatud hagiga taotleb hageja poolte ühisvara jagamist

ning lisaks ühisvarale tehtud kulutuste hüvitamist.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu ühisvara hulka kuuluva korteriomandi

jagamisele hageja taotletaval viisil ja samuti vaidleb kostja vastu hageja hüvitise nõuetele.

Kohus käsitleb esmalt hageja ühisvara jagamise nõuet.

4.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 kohaselt lõpeb abikaasade varaühisuse varasuhe, kui

abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 täpsustab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb

abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Vastavalt PKS § 37 lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise

hagiga. PKS § 37 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise

seisuga.

PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

4.3. Ühisvara jagamiseks tuleb kõigepealt teha kindlaks ühisvara koosseis.

PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse

kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

Kohtuotsus, millega poolte abielu lahutati jõustus 12.12.2023. a. Seega saab lugeda, et

poolte abielu ja varaühisuse varasuhe lõppes 12.12.2023. a ning tulenevalt PKS § 37 lg-st

11 tuleb ühisvara koosseis kindlaks määrata 12.12.2023. a seisuga.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende jagatava ühisvara hulka kuuluvad

alljärgnevad varaesemed:

1) korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga , XXX 1, XXX 3, XXX , mille

eriomandi esemeks on eluruum nr 2, väärtusega 180 000-200 000 eurot;

2) O. M. , registrikoodiga 14553636, osa (100% osalus), väärtusega 2500 eurot;

3) O. K. G. , registrikoodiga 14757008, osa (100% osalus), väärtusega 247 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et nende ühisvara hulka kuulus veel 01.12.2021. a

ostetud sõiduauto XXX , registreerimisnumbriga XXX . Sõiduki ostmiseks oli võetud

Bigbank AS-ilt laenu summas 3500 eurot. Hageja müüs sõiduki 25.07.2024.a, s.o pärast

abielu lõppemist hinnaga 3600 eurot. Müügist saadava rahaarvel tagastas hageja Bigbank

AS-ile laenujäägi ja ülejäänud rahast pool kandis kostjale. Seega on poolte ühisvarasse

kuulunud sõiduki müügist saadud raha jagatud ja laenukohustus ühisvara arvel täidetud.

4.4. PKS § 38 näeb ette, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või

jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Seega tuleb ühisvara jagamise nõude

lahendamisel kindlaks teha ka ühisvaral lasuvad kohustused.

7 (14)

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ühisvara hulka kuuluva korteriomandi

omandamiseks sõlmisid nad AS-iga SEB Pank kodulaenu lepingu, mille alusel said laenu

123 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kanti pooled kinnistusraamatusse

korteriomandi, registriosa numbriga XXX , ühisomanikena sisse 31.05.2017. a. Kinnistu

registriosa IV jakku on 31.05.2017. a sisse kantud AS-i SEB Pank kasuks hüpoteek

summas 159 900 eurot. Hageja väitel on laenu tähtaeg 05.04.2047. a ja 29.09.2025. a

seisuga on laenu jääk 99 137,65 eurot. Kohus leiab, et nimetatud AS-iga SEB Pank

sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused saab lugeda poolte ühisvaral lasuvaks

kohustuseks, mis vastavalt PKS §-ile 38 tuleb ühisvara jagamisel täita või jagada sarnaselt

muu varaga. Hageja taotlebki nimetatud kodulaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist

ühisvara arvel.

Lisaks taotleb hageja, et ühisvara arvel täidetaks poolte ja hageja vanemate vahel sõlmitud

laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja väitel sõlmisid pooled tema vanemate, I. ja

L. W.I-ga suuliselt laenulepingu, mille alusel andsid I. ja L. W.I 2017. aasta märtsist

septembrini pooltele laenu kokku summas 21 865 eurot, millest 8000 eurot tasuti 2017

aprillis otse O. A. H. -le korteriomandi sissemakseks/broneeringuks, 9865 eurot 2017

märtsis hageja SEB Pank kontole ja 4000 eurot 2017 juulis hageja LHV Pank kontole.

Hageja väitel lepiti kokku ka intress 2,9% ja tagastatav laenusumma pidi olema kokku 25

200 eurot, laenuperiood 10 aastat ja laenu tagastamise tähtaeg 01.04.2027. a. Hageja

väitel on pooled I. ja L. W.I-le tagasi maksnud laenu summas 15 615 eurot ja

tagastamata on 9585 eurot.

Kostja ei vaidlusta hageja väiteid selle kohta, et hageja isa I. W.I on kandnud hageja

kontole väidetud rahasummad ja kandis 2017 aprillis O. A. H. -le poolte ühiselt soetatud

korteriomandi sissemakseks/broneeringuks 4000 eurot. Kostja ei tunnista aga vastavate

rahasummade osas hageja vanematega laenulepingu sõlmimist, sh kokkulepete sõlmimist

raha tagastamise ja intressi osas.

Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole väidetud laenulepingu sõlmimist

tõendanud.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenuleping leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud.

Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.

Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes

viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui

ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 24.11.2011. a nr 3-2-1-109-11, p 11), et

üksnes rahasumma ülekandmine ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks ning lepingu

sõlmimise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas väidetava laenusuhte pooled on teinud

tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida.

8 (14)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peab laenulepingu sõlmimist

tõendama hageja, kes sellele nõude alusena tugineb.

Hageja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtted (dtl 72 ja 78), mis tõendavad, et

I. W.I kandis perioodil 2017. aasta märtsis ja septembris seitsme maksena hageja SEB

Pank arvele kokku 9865 eurot ja 2017. aasta märtsis kahe maksena hageja LHV Pank

kontole kokku 8000 eurot. Hageja on esitanud tõendina ka maksekorraldused (dtl 74-75),

mis tõendavad, et I. W.I kandis 2017. aasta aprillis kahe maksena O. A. H. -le kokku

8000 eurot.

Hageja on esitanud tõendina veel L. W.I poolt 20.09.2023. a digitaalselt allkirjastatud

dokumendi (dtl 69-70), milles on kirjas hageja väidetud laenulepingu tingimused, sh see,

et laenu andjad on I. ja L. W.I ning laenu saajad W.I ja X.R, laenusumma on 21 865

eurot, intress 2,9% aastas, tagasi makstav summa 25 000 eurot, laenuperiood 10 aastat,

laenu tagastamise tähtaeg 01.04.2027. a. Selles dokumendis on lisaks kirjas, et

11.09.2023. a seisuga on W.I ja Kati W.I ja L. W.I-le tagasi maksnud sularahas 15 615

eurot ning 11.09.2023. a seisuga on W.I ja X.R kohustus I. ja L. W.I ees 9585 eurot.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud hageja tõendid tõendavad küll I. W.I poolt hageja

kontole ja O. A. H. -le raha maksmist, kuid need tõendid ei tõenda poolte vastastikuseid

tahteavaldusi sõlmida laenuleping. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi L. W.I poolt

allkirjastatud laenutingimuste dokument poolte laenulepingu sõlmimisele suunatud

tahteavaldusi ja kokkulepet ei tõenda. Pealegi on L. W.I allkirjastanud dokumendi

tagantjärele kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et seetõttu on L. W.I allkirjastatud

dokument ka tõendina ebausaldusväärne.

Eeltoodut arvestades ei saa lugeda tõendatuks poolte ja hageja vanemate I. ja L. W.I

vahel laenulepingu sõlmimist ning poolte ühist kohustust I. ja L. W.I ees summas 9585

eurot nagu hageja seda väidab. Seega ei tule seda hageja väidetavat kohustust ka poolte

ühisvara jagamisel arvesse võtta.

4.5. Poolte vahel ei ole vaidlust poolte ühisvarasse kuuluvate O. M. ja O. K. G. osade

jagamise viisi üle. Hageja taotleb osaühingute osade jagamist viisil, et need jäävad hageja

ainuomandisse ja hageja hüvitab kostjale pool vara väärtusest, s.o kokku 1373,50 eurot.

Kohus leiab, et O. M. ja O. K. G. osad on põhjendatud jagada hageja taotletaval viisil.

Taotletud vara jagamise viis on AÕS § 77 lg 2 kohaselt lubatud ja vastab ka PKS § 37 lg-s

3 sätestatud ühisvara jagamise põhimõttele, mille kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade

vahel võrdsetes osades.

Poolte vahel on aga vaidlus ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamise üle.

Hageja taotleb korteriomandi jagamist selle müümisega avalikul enampakkumisel, tasudes

müügist saadava raha arvel esmajärjekorras poolte kodulaenulepingust tulenevad

kohustused koos ennetähtaegse laenu tagasimaksete kuludega AS-i SEB Pank ees ja

laenulepingust tulenevad kohustused hageja vanemate ees summas 9585 eurot ning sellest

ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades.

Kostja ei ole korteriomandi jagamisega hageja taotletaval viisil nõus. Samas ei ole kostja

esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil. Kohus selgitas kostjale

menetluses õigust esitada vastuhagi, kuid kostja loobus sellest.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 10.04.2019. a nr 2-17-11516, p-d 24, 29), et

kohus peab lõpetama ühisomandi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ühel AÕS § 77

9 (14)

lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Riigikohus on avaldanud

seisukohta (vt nt RKTKo 10.04.2019. a nr 2-17-9749, p 11), et kaasomandi lõpetamata

jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt

võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi

lõpetamise viis ei ole õiglane. Kaasomandi lõpetamist ei takista ainult asjaolu, et üks

kaasomanik on lõpetamise vastu.

AÕS § 77 lg 2 järgi on lubatud kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil, s.o asja

müümisega avalikul enampakkumisel. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid,

kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, siis saab kohus ühisvara jagada üksnes hageja

taotletud viisil ja ühisomandi lõpetamata jätta saab kohus üksnes erandjuhul hea usu

põhimõttest tulenevalt.

Kostja on põhjendanud oma vastuväiteid ühisvarasse kuuluva korteriomandi müümisele

sellega, et korteriomand on poolte nelja alaealise lapse kodu ja korteriomandi

võõrandamisest poolele jääva raha eest ei saa soetada samaväärset kodu, mis tähendab, et

korteriomandi võõrandamisel peaksid lapsed kolima senisest suurest kodust väikesele

korteripinnale.

Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et neil on neli ühist alaealist last, kes

elavad koos kostjaga poolte ühisvarasse kuuluvas korteris. Samuti ei ole vaidlust, et

pooled on kokku leppinud, et nende ühiste laste põhiline elukoht on kostja juures ja

hagejaga viibivad lapsed ühel nädalavahetusel kuus. Kuna poolte ühisvarasse kuuluv

korteriomand on kostja ja poolte laste elukohaks, siis on ilmne, et korteriomandi

müümisel peab kostja endale ja lastele uue elukoha leidma. Võib ka eeldada, et

korteriomandi jagamisel avalikul enampakkumisel müümisega kummalegi poolele jääva

raha eest ei saa omandada senise korteriomandiga samaväärset eluaset.

Kohus leiab, et hageja nõuet lõpetada korteriomandi ühisomand selle müümisega avalikul

enampakkumisel ei muuda hea usu vastaseks see, et kostja ja poolte ühised lapsed peavad

ühisomandi lõpetamise järel oma senisest kodust lahkuma. Kohus peab ühisomandi

lõpetamisel arvestama mõlema poole huvisid, sh hageja õigustatud huvi ühisvara

jagamiseks. Poolte vahel on küll kokkulepe, et nende laste elukoht on kostja juures, kuid

pooled ei ole sõlminud ühisomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kokkulepet.

Pooltel vanematena on seadusest tulenev kohustus oma lapsi üleval pidada ja seda

eelduslikult võrdsetes osades. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka laste

eluasemevajaduse rahuldamisel. Laste ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse

vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Laste elulaadi kujundavad tema

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Seega ei saa pidada hageja nõuet lõpetada

korteriomandi ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel hea usu vastaseks

ainult põhjusel, et korteriomand on poolte ühiste laste koduks ja korteriomandi müümisel

ei saa pooled omandada lastele samaväärset eluaset. Poolte laste ülalpidamisvajaduse, sh

eluasemevajaduse rahuldamine ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks ega kuulu

lahendamisele selle poolte ühisvara jagamise menetluse raames.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei esine alust jätta poolte ühisvarasse kuuluvat

korteriomandit jagamata hageja taotletaval viisil, s.o müümisega avalikul

enampakkumisel.

Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomand lõpetatakse kinnisasja avalikul

enampakkumisel müümisega, tuleb enampakkumise tulem jaotada kaasomanike vahel

vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele.

10 (14)

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra.

Riigikohus on selgitanud (vt nr RKTKo 23.10.2024. a nr 2-22-2159, p 23), et kaasomandi

lõpetamisel kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega võib kohus otsuses TsMS §

445 lg 1 alusel määrata, et kaasomandi ese võõrandatakse ilma koormatisteta selliselt, et

enampakkumise tulemist rahuldatakse kõigepealt pandipidajate või teiste piiratud

asjaõiguse omajate nõuded nii, et piiratud asjaõigused saab kustutada, ja et järelejääv

tulem jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Riigikohus on

selgitanud (vt RKTKo 08.08.2023. a nr 2-20-17125, p 11), et kohus võib TsMS § 445 lg 1

alusel poole taotlusel muu hulgas otsuses kindlaks määrata, et enampakkumise tulemi

arvelt makstakse tagasi laenujääk.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue jagada poolte

ühisvarasse kuuluv korteriomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, määrates

sealjuures kindlaks, et müügist saadava raha arvel täidetakse esmajärjekorras poolte

kodulaenulepingust tulenevad kohustused koos ennetähtaegse laenu tagasimaksete

kuludega ning sellest ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades.

Kohus ei tuvastanud hageja väidetud poolte laenulepingust tulenevat kohustust hageja

vanemate ees summas 9585 eurot. Seega hageja nõue, määrata kindlaks, et

enampakkumise tulemist täidetakse lisaks kodulaenulepingust tulenevatele kohustustele

ka kohustused 9585 euro ulatuses hageja vanematele, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtu hinnangul on olukorras, kus kumbki pool ei taotle korteriomandi jätmist tema

ainuomandisse, õiglane korteriomandi jagamine selle avalikul enampakkumisel

müümisega selliselt, et enampakkumise tulemist täidetakse varal lasuv hüpoteegiga

tagatud kodulaenulepingust tulenev kohustus ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel

võrdselt. Selliselt vara jagamisel saab ka hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue

rahuldatud ja pooled vabanevad solidaarkohustusest.

Jõustunud kohtulahendi alusel korteriomandi avalikul enampakkumisel müüki saab

korraldada täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Enampakkumise

korraldab kohtutäitur ja kui kohtulahendi kohaselt tuleb abikaasade solidaarkohustus

ühisvara jagamisel täita, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast see kohustus

võlausaldajale täita.

4.6. Lisaks ühisvara jagamisele on hageja esitanud kostja vastu rahalise hüvitise nõuded.

Hageja taotleb kostjalt hüvitise väljamõistmist kokku summas 889,07 eurot, sh

ühisvarasse kuulunud sõiduki laenu ja remondi kulud summas 586,06 eurot ja ühisvarasse

kuuluva korteriomandi kulud summas 303,01 eurot.

Hageja on nimetanud kulusid kasutuseeliseks, aga arvestades nõuete aluseks olevaid

asjaolusid ei ole hageja nõue käsitletav kasutuseelise hüvitamise nõudena. Vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg-le 1 on kasutuseelised esemest saadav

kasu, sh eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Hageja põhjendab oma

hüvitise nõudeid sisuliselt sellega, et ta on teinud pärast abielu lõppemist oma lahusvara

arvel teinud kulutusi ühisvarasse kuulunud sõiduki remondiks ja tasunud

autolaenumakseid ning tasunud ühisvarasse kuuluva korteriomandi kulusid.

Arvestades hageja hüvitise nõuete alusena toodud asjaolusid, saab kohtu hinnangul olla

nõuete õiguslikuks aluseks PKS § 34 lg 2, mis näeb ette, et kui abikaasa kasutab oma

lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

11 (14)

Poolte abielu ja varaühisuse varasuhe lõppes 12.12.2023. a, kui jõustus kohtuotsus abielu

lahutamise kohta.

Iseenesest ei vaidlusta kostja seda ja on õigeks võtnud hageja väited selle kohta, et pärast

abielu lõppemist tasus hageja ühisvarasse kuulunud autolaenu makseid Bigbank AS-ile

kokku summas 769,51 eurot, tegi kulutusi ühisvarasse kuulunud sõiduki remondiks

summas 286,88 eurot ja tasus ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalkulusid kokku

summas 1515,03 eurot. Hageja on esitanud ka tõendid, mis tõendavad nimetatud kulude

kandmist hageja poolt (dtl 208-292). Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et hageja on

tehtud maksete osas kasutanud oma lahusvara poolte ühisvara huvides ja tal on õigus PKS

§ 34 lg 2 alusel õigus nõuda kulude hüvitamist ühisvara arvel.

Kohus leiab, et ühiste laenukohustuste ja ühisvara hulka kuuluva asjaga seotud kulude

osas on pooled VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud.

VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS §

69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Riigikohus (vt RKTKo 30.10.2024. a nr 2-21-6200, p 33) on avaldanud seisukohta, et

lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele

suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel kui

nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui

solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes

VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul

jõuda sarnasele tulemusele nagu ka hüvitamise nõudega PKS § 34 lg 2 alusel.

Eeltoodut arvestades on hagejal iseenesest õigus nõuda kostjalt oma lahusvara arvel

ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses.

Kostja vaidleb hageja hüvitise nõuetele vastu. Kostja palub hageja nõude rahuldamata

jätmisel võtta arvesse, et ka tema on teinud pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel

ühisvara huvides kulutusi ja seda suuremas ulatuses kui kostja. Hageja väitel on ta tasunud

alates lahutuse jõustumisest poolte ühise eluasemelaenu makseid summas 10 723,07 eurot,

korteriühistu makseid summas 1286, 53 eurot ning gaasi ja elektri kulu summas 908,18

eurot, kokku 12 917,78 eurot.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et hageja on pärast abielu lahutamist

maksnud ühise eluasemelaenu makseid ja kandnud ühisvara huvides kulusid kokku

summas 12 917,78 eurot. Kostja on esitanud ka tõendid, mis tõendavad vastavate kulude

kandmist (dtl 378-384). PKS § 34 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda tehtud kulutuste

hüvitamist ühisvara arvel pooles ulatuses, s.o summas 6458,89 eurot.

Kuigi kostja ei ole esitanud vastuhagi oma lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulude

hüvitamiseks, siis taotleb kostja sisuliselt hageja nõuete tasaarvestamist kostja nõudega.

Kohtu hinnangul on poolte hüvitise nõuete tasaarvestamine kostja vastuväite põhjal

võimalik ja põhjendatud.

VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

12 (14)

Tulenevalt VÕS §-ist 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 27.11.2013. a nr 3-2-1-126-13, p 12) et

tasaarvestuse avalduse võib esitada ka vastuväitena kohtumenetluses (protsessuaalne

tasaarvestus) ja tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks ei ole vajalik

vastuhagi esitamine.

Arvestades, et hagejal nõue kostja vastu tema lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud

kulutuste hüvitamiseks on summas 889,07 eurot. Kostja on tõenditega põhistanud, et

temal on õigus nõuda hagejalt tema lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste

hüvitamist summas 6458,89 eurot. Poolte nõuete tasaarvestamise tulemusena hageja nõue

lõpeb ja kostja nõue hageja vastu on 5569,82 eurot. Seega ei ole hageja rahalise hüvitise

nõue kostja vastu summas 889,07 eurot põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kuna kostja ei ole esitanud hagi, siis ei lahenda kohus otsusega kostja hüvitise nõuet, mis

tasaarvestuse tulemusena ei lõppenud.

4.7. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja

kulutuste hüvitamise nõudes osaliselt.

Kohus otsustab jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:

1) Jätta O. M. , registrikoodiga 14553636, hageja ainuomandisse, kohustusega

maksta kostjale tema osa eest 1250 eurot;

2) jätta O. K. G. , registrikoodiga 14757008, hageja ainuomandisse, kohustusega

maksta kostjale tema osa eest 123,50 eurot;

3) müüa korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX 1, XXX 3,

XXX , mille eriomandi esemeks on eluruum nr 2, avalikul enampakkumisel ja

enampakkumisel müügiga saadud rahast täita esmajärjekorras korteriomandile,

registriosa numbriga XXX , seatud hüpoteegiga tagatud kodulaenulepingust

tulenevad poolte kohustused AS-i SEB Pank ees, sh laenu jääk ja võimalikud

lisakulud tulenevalt laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, ning peale nende

kohustuste täitmist ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise osaühingute osade eest kokku

summas 1373,50 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu kulutuste hüvitamiseks summas

889,07 eurot.

Menetluskulude jaotus

4.8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

Tulenevalt TsMS § 102 lg 1 p-st 4 on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on

ühisvara jagamine või muu abikaasade varasuhtega seotud nõue, abieluasi.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1

sätestatust, kui tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline

jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või

registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.

Kohus lahendas selles tsiviilasjas hageja hagi ühisvara jagamise ja abikaasade varasuhtega

seotud kulutuste hüvitamise nõudes. Kohus rahuldab nõuded osaliselt. Arvestades menetluse

asjaolusid leiab kohus, et ei esine alust kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS §

164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest hagilises abieluasjas ja

õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

13 (14)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

14 (14)