2-23-16913/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16913

Tsiviilasi

KV PRO OÜ avaldus Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistu vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: KV PRO OÜ (registrikood 16782861)

Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (e-

post xxx)

Puudutatud isik: Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu

(registrikood 80153396)

Puudutatud isiku esindaja: T. L. (e-post XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et KV PRO OÜ-l puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu ees võlgnevus

Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – x korteriomandis (registriosa nr XXX) tarbitud vee

eest summas 5 853,06 eurot (mis on kajastatud arvel 202307062).

3. Jätta menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu kanda.

4. Välja mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult menetluskulu 2 455 eurot KV

PRO OÜ kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistul tasuda KV PRO OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Avaldaja omandas 04.09.2023 endaga seotud ühingult S OÜ korteriomandi asukohaga

Tallinna linn, Järveotsa tee 7 - X. S OÜ oli omandanud korteri 15.05.2023 täitemenetluses

nr 022/2020/756 toimunud enampakkumisel. Täitemenetluse võlgnik D. S. andis S OÜ-le

korteri valduse üle 13.07.2023, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktis

fikseeriti veemõõtjate näidud, mille kohaselt seisuga 13.07.2023 oli külma vee näit 966 m3

ja sooja vee näit 952 m3. Korteri 2023.a. juunikuu majandamiskulude eest KÜ poolt

esitatud arvel on seisuga 30.06.2023 veemõõtjate näidud: külm 408 m3, soe 327 m3. D. S.i

selgituste kohaselt mõõtjate näitude nii suure erinevuse põhjuseks on asjaolu, et alates

korteri omandamisest ei olnud D. S. KÜ-le näitusid esitanud. 13.07.2023 akti

allkirjastamisel võttis D. S. omaks, et 13.07.2023 aktis fikseeritud veetarbimine toimus

tema poolt tema korteris elamise ajal. Puudutatud isik koostas aktis fikseeritud

veemõõtjate näitude alusel 20.07.2023 arve nr 202307062 summas 5 853,06 eurot, kus

kohustatud isikuks oli märgitud S OÜ. Edasised KÜ arved sisaldavad andmeid endise

omaniku pooltt tarbitud külma ja sooja vee eest. Pärast korteri omandamist avaldaja poolt

hakkas KÜ esitama ka avaldajale arveid, kus on võlgnevusena märgitud D. S.i võlgnevus

tarbitud külma ja sooja vee eest. Avaldaja ise ei ole korteris vett tarbinud. Avaldaja

omandas korteri eesmärgiga teha remont ning müüa see edasi kallimalt. Puudutatud isiku

poolt arvetele märgitav võlgnevus peletab ostuhuvilisi.

Tulenevalt KrtS § 43 lg 2 ei vastuta S OÜ ja järgmise omanikuna avaldaja endise omaniku

võlgade eest viimase poolt tarbitud külma ja sooja vee eest. Kinnisturaamatust nähtuvalt

omandas endine omanik korteri 10.05.2007. Seetõttu on tema võlgnevus käesolevaks

ajaks igal juhul aegunud. Igale mõistlikule isikule peaks olema arusaadav, et

korteriomandis on võimatu kulutada 1,5 kuu jooksul (ajavahemik 25.05.2023 -

13.07.2023) 13.07.2023 aktis märgitud veekogust (külm vesi 558 m3 ja soe vesi 625,85

m3), ning et tegemist on mitmeaastase veetarbimise kogusega. Avalduse rahuldamine ei

mõjuta korteriühistu õigust esitada oma nõuded korteriomandi endise omaniku vastu.

Korteriomandi eelmine omanik D. S. ei ole alates korteriomandi omandamisest 2007.

aastal mitte kunagi veemõõtjate näite esitanud. Jättes seaduses ja põhikirjas sätestatud

vastumeetmeid rakendamata on korteriühistu ise tekitanud olukorra, kus korteriomandist

tulenevate nõuete realiseerimine võib osutuda raskendatuks. Olukorras, kus D. S. ei olnud

alates korteriomandi omandamisest 2007. aastal mitte kunagi veemõõtjate näite esitanud,

oleks hoolas korteriühistu juhatus pidanud võtma meetmeid korteriomandile juurdepääsu

saamiseks veearvestite näitude kontrollimiseks.

Avaldaja palub tuvastada, et avaldajal puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu ees võlgnevus

Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – X korteriomandis (registriosa nr XXX) tarbitud vee eest

summas 5 853,06 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Olukorras, kus avaldaja näol ei ole tegemist

isikuga, kes omandas korteriomandi täitemenetluse raames, ei ole avaldajal õigust KrtS §

43 lõikele 2 tugineda. Avaldaja on õigesti välja toonud, et korteriühistu esitas eelmisele

omanikule S OÜ arve vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest 20.07.2023. Arve tasumise

tähtaeg oli 25.07.2023. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 26.07.2023 ehk ajal, kui S

OÜ oli korteriomandi omanik. Kuna avaldaja ei omandanud korteriomandit

täitemenetluses, läksid avaldajale üle ka kõik S OÜ sissenõutavaks muutunud kohustused.

Lisaks ei oleks praegusel juhul ka alust KrtS § 43 lõike 2 kohaldamiseks OÜ S osas. S

omandas korteri 25.05.2023, so kinnistusraamatu kande tegemise aeg. Korteri

vastuvõtmise akt allkirjastati alles 13.07.2023. 13.07.2023.a akt tõendab, et S OÜ oli

teadlik, et korteri veenäidud on vastavalt külm 966 ja soe 952. S OÜ sai korteriomanikuks

25.05.2023 ehk 7 nädalat enne akti koostamist. KrtS § 43 lg 2 erand kehtib

täitemenetluses üksnes võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud

kohustuste ülemineku suhtes. Olukorras, kus omandaja venitab ebamõistlikult pikka aega

pärast omandiõiguse tekkimist korteri vastuvõtmisega, on uue omaniku riisikoks nii

võõrandaja korteriomandiga seotud kulu, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud kui ka

kulu, mis on tekkinud pärast omandaja poolt täitemenetluses korteriomandi omandamist.

Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetav veekulu oleks tekkinud enne S OÜ poolt

korteriomandi omandamist. Aktis välja toodud näitude tegelikud suurused ja 30.06.2023.a

arvel välja toodud suurused ei tõenda seda, et näitude erinevus oleks tekkinud enne

25.05.2023. 31.05.2023.a seisuga oli külma vee näit arve järgi 405 ning sooja vee näit

326. Korteriühistu põhikirja kohaselt on vee- ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise

arvestuse aluseks liikme poolt esitatud näit. S OÜ ei esitanud ka enne 13.07.2023 akti

sõlmimist korteriühistule veenäite. S OÜ ei esitanud vastuväiteid korteriühistu 31.05.2023

ja 30.06.2023 esitatud arvetel kajastatud veenäitude suurusele ega väitnud, et arvetel oleks

kajastatud ebaõige veenäit.

Korter nr X eelmine omanik D. S. ei ole mitte kunagi korteriühistule veemõõtjate näite

esitanud ega ole võimaldanud ka korteriühistule ligipääsu veemõõtjatele, mistõttu puudus

puudutatud isikul teadmine selle korteri veetarbimisega seonduvalt ning veetarbimist

arvestati puudutatud isiku poolt arvestuslikult. 13.07.2023 aktist selgus, et reaalne

veetarbimine on täpselt teadmata perioodil olnud mitmeid kordi suurem kui korterile

arvestatud veetarbimine. Avaldaja õiguseellase kohustuseks oli hiljemalt 31.05.2023

esitada puudutatud isikule õige veearvesti näit. Puudutatud isikule esitati veearvestite

näidud aga alles 13.07.2023.a akti alusel. Seega puudub puudutatud isikul võimalik

kontrollida, kui suur oli korteriomandi nr X tegelik veetarbimine perioodil 25.05.2023 –

13.07.2023. Puudutatud isik möönab, et esitatud tõenditest saab küll järeldada, et avaldaja

õiguseellase veetarbimine ei olnud perioodil 25.05.2023 – 13.07.2023.a vastavalt külma

vee osas 558m3 ja sooja vee osas 625,85m3, kuid kuna avaldaja õiguseellane ehk avaldaja

ise jättis täitmata korteriomanikul lasuvad kohustused pärast omanikuks saamist ning ei

teavitanud puudutatud isikule tegelikku veenäitu vastavalt põhikirjas sätestatud

kohustusele, siis on avaldaja enda käitumine antud olukorra põhjustanud. Samuti on igal

juhul tõendatud, et perioodil mai-juuli toimus korterelamus kokku 58,79 m3 võrra suurem

veetarbimine, kui puudutatud isikule esitatud veearvestite näidud seda näitavad ehk

puudutatud isikule on tekitatud kahju 58,79 m3 vee maksumuse ulatuses. Põhikirja

punktide 4.1.3, 4.1.7 ja 4.2.9 koosmõjust tuleneb, et omanikul, kes tekitab ühistule ja

teistele kaasomanikele kahju, tuleb selline kahju hüvitada. Seega on puudutatud isikul

kohustus nõuda avaldaja korteriomandiga seotud veekulu hüvitamist, et hüvitada teistele

kaasomanikele seeläbi tekkinud kahju. Kui puudutatud isikule hüvitatakse avaldaja

korteriomandi eest puudutatud isiku poolt esitatud arve alusel arvestusliku veenäitude

ning tegelike veenäitude vaheline veekulu, kohustub puudutatud isik vastavalt lisas nr 1

esitatud juhatuse otsusele jagama ülejäägi kõigi korterite vahel ruutmeetri alusel tagasi

ehk teistele kaasomanikele hüvitatakse neile tekitatud kahju. Kui kohus leiab, et KrtS §

43 lg 2 välistab antud juhul puudutatud isiku nõudeõiguse, siis palub puudutatud isik

tunnistada KrtS § 43 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta säte kohaldamata.

Antud sätte eesmärgiks ei saanud olla välistada korteriomandi omaniku kohustus tasuda

korteriomandi valdamisel teistele kaasomanikele tekitatud kahju hüvitamine. KrtS § 43

lõiget 2 tuleb vaadelda koosmõjus TMS § 23 lõikega 44 (samuti TMS § 1491), mis

üldreeglina peaks tagama korteriühistu nõudeõiguse, sh korteriühistu ees oleva

võlgnevuse tasumise täitemenetluse raames. Praeguses olukorras on aga äärmiselt oluline

silmas pidada, et puudutatud isik ei teadnud täitemenetluse toimumise ajal oma nõude

olemasolust, sest puudutatud isikul ei olnud võimalik veenäitu endal kontrollida (ühistu

esindajaid ei lasknud korteriomandi valdaja korterisse sisse). Puudutatud isik sai

arvestuslike ja tegelike veenäitude erinevusest teada alles 13.07.2023. Nagu eelnevalt

selgitatud, on (korteriühistu kaudu) teistele kaasomanikele seeläbi tekitatud kokku

5853,06 euro suurune kahju.

Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

3. Avaldajale kuulub alates 04.09.2023 korter asukohaga Järveotsa tee 7-X, Tallinn, eelmine

omanik oli S OÜ (kinnistusraamatu väljavõte dtl 19-20). Korteriühistu esitas 20.07.2023 S

OÜ-le arve 202307062 kogusummas 5 853,06 eurot, millel oli märgitud külm vesi 558,36

m3, soe vesi 625,85 m3, vee soojendamine 625,85 m3 ning periood juuli (arve dtl 43). S

OÜ arvet ei tasunud. Puudutatud isik nõuab arve tasumist pärast korteri omandamist

avaldajalt.

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Kohus leiab, et korteriomanikul on õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks

kohustuse puudumise tuvastamiseks olukorras, kus temalt nõutakse kohustuse täitmist.

5. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 43 lg 1 kohaselt korteriomandi

võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates

omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 järgi korteriomandi võõrandamisel, välja

arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana

võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Menetlusosalised vaidlevad, kas

S OÜ-l on korteriühistu ees arvel 202307062 kajastatud kohustus.

6. Nähtuvalt kinnistusraamatust (dtl 19-20) omandas S OÜ korteri 25.05.2023, eelmine

omanik oli alates 21.05.2007 D. S.. S OÜ omandas korteri täitemenetluses toimunud

enampakkumiselt (15.05.2023 kordusenampakkumise akt dtl 28-34). Tulenevalt KrtS § 43

lg 2 ei vastuta S OÜ korteriomandist tulenevate kohustuste eest, mis tekkisid enne

25.05.2023. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et KrtS § 43 lg 2 võiks olla vastuolus

põhiseadusega. Säte ei piira kahju hüvitamise nõude esitamist kahju tekitanud isiku vastu.

Vaidlusaluseks nõudeks on korteriühistu majandamiskulude nõue, mitte kahju hüvitamise

nõue. Seaduse seletuskirjas1 märgitu kohaselt kuigi kehtivas õiguses on kohtupraktika

nõude üleminekut täitemenetluses teatud määral tunnustanud, ei saa seda pidada

igakülgselt heaks lahenduseks ja seetõttu on eelnõus selle asemel ette nähtud korteriühistu

pandiõigus korteriomandile (§ 44). Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv puudutatud isiku

väljatoodu, kuidas ta ei saanud oma nõuet täitemenetluses maksma panna, sest kuna D. S.

ei olnud kunagi veenäite esitanud, siis korteriühistu oma nõudest ei teadnud. Kohus

nõustub avaldajaga, et olukorras, kus näite polnud esitatud pikema aja jooksul (käesoleval

juhul ca 16 aastat), oleks hoolsalt toimiv juhatus ammu pidanud võtma meetmeid tegeliku

veetarbimise välja selgitamiseks. Ka puudutatud isiku põhikirja (dtl 83-91) p 4.2.14 näeb

ette, et ühistu liige on kohustatud lubama siseneda oma korteriomandisse juhatuse

liikmetel kaasomandi ülevaatuseks ja koos vastava spetsialistiga mõõturite (andurite)

kontrollimiseks. Kui mõõturid on jäänud kontrollimata ning tegelik tarbimine 16 aasta

vältel välja selgitamata, ei ole vastav minetus etteheidetav korteri täitemenetlusest

omandanule ega saa mõjutada tema vastutuse ulatust. S OÜ-l sai tekkida seega

majandamiskulude tasumise kohustus perioodi eest alates 25.05.2023.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93-aa0e-66fda4aa904e/, lk 75

7. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise

korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga

ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast

kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema

poolt tarbitud teenuse mahule.

8. Puudutatud isiku põhikirja kohaselt võetakse maksete arvestamise aluseks vee ja

kanalisatsiooni eest liikme poolt esitatud näidud, näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete

andmete esitamisel on ühistu juhatusel õigus vee- ja kanalistatsioonikulusid arvestada

vastavalt juhatuse otsusele (4.2.6.2), vee soojendamise eest vastavalt liikme poolt esitatud

näidule ja energiakulule 1 m3 kohta (4.2.6.3), üldvee eest vastavalt liikme ainukasutuses

oleva mitteelu- ja eluruumi üldpinna 1m2 kohta (4.2.6.7).

9. Puudutatud isik tõi välja, et 31.05.2023 arvel (dtl 92) oli 31.05.2023 seisuga külma vee

näit 405 ja sooja vee näit 326. Korteriühistu koostas vaidlusaluse arve 13.07.2023 korteri

vastuvõtmise akti (dtl 41, tõlge dtl 68) alusel, mille kohaselt külma vee näit on 966 ja

sooja vee näit 952. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et olukorras, kus näite ei ole

aastaid esitatud, kujutaks aktis ja maikuu arvel märgitud näitude vahe endast vee tegeliku

tarbimise kogust nimetatud dokumentide koostamise vahelisel perioodil. Puudutatud isik

on ka möönnud, et võttes arvesse kogu maja veekulu, ei ole võimalik, et ainult ühes

korteris oleks tarbitud pooleteise kuu jooksul vastavalt külma vett 558,36 m3 ja sooja vett

625,85 m3, mis on harilikul tarbimisel ühe korteri mitme aasta vee kogus.

10. Puudutatud isik esitas juhatuse 24.11.2020 otsuse (dtl 177-178), milles on otsustused

kulude jagamisega kohta (1.1 soojusenergia kulu, 1.2 vee- ja kanalisatsioonikulu, 1.3

muud kommunaalkulud). Punktid 1.2.2 - 1.2.8 reguleerivad kulude jaotamist olukorras,

kus veenäidud on jäetud esitamata. Kohus leiab, et vastavat regulatsiooni ei ole võimalik

kehtestada juhatuse otsusega. Tulenevalt KrtS § 40 lg 2 saab kulutuste jaotamise teisiti kui

kaasomandi osa suuruse järgi kehtestada üksnes põhikirjaga. Juhatuse 24.11.2020 otsuses

on küll märgitud, et kulude jagamine toimub vastavalt põhikirjale, kuid otsusele vastavat

regulatsiooni põhikiri ei sisalda. Ka põhikirja p 4.2.6.2 on vastuolus seadusega osas,

milles maksete arvestamise kord on näitude mitteesitamisel jäetud juhatuse otsustada.

KrtS § 17 lg 2 järgi kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses

sätestatut.

11. Põhikirja järgi jagatakse veekulu näitude alusel, so vastavalt tegelikule tarbimisele.

Puudutatud isik vastas 30.01.2025 kohtule, et puudutatud isikule ei ole teada kui suur oli

korteriomandi nr X tegelik veetarbimine perioodil 25.05.2023 – 13.07.2023. Puudutatud

isik märkis samas, et maja kogutarbimise ja teatatud või prognoositud näitudest tuleneva

koguse vahe oli 2023.a. mais 37,57 m3, juunis 14,97 m3 ja juulis 6,25 m3. Samal perioodil

oli majas kortereid, mille veenäite ei esitatud, üle kolmekümne (tabelid dtl 128-139).

Seetõttu ei ole esitatu põhjal ka kohtul võimalik tuvastada, milline oli veetarbimine

korteris Xalates 25.05.2023 kuni vaidlusaluse 20.07.2023 arve koostamiseni.

12. Kohus märgib, et olukorras, kus tegelikku tarbimist kindlaks teha ei ole võimalik,

võimaldab põhikiri vee ülekulu jagada üldveena. Osas, milles see regulatsioon ei ole

kohaldatav, ning põhikirjaline regulatsioon puudub, tuleb lähtuda kulu jaotamisel vahetult

seadusjärgsest omandiosapõhisest regulatsioonist (KrtS § 40 lg 1). Nõustuda võib, et

omanik peab täitma oma kohustusi alates korteri omandamist, sh teatama näite, kuid

avaldajale ega S OÜ-le ei ole etteheidetav põhikirjalise kulude jaotamise regulatsiooni

kehtestamata jätmine olukorraks, kus näite ei esitata. Kulude jaotamise soovi korral

vastavalt juhatuse 24.11.2020 otsusele tuleks vastav regulatsioon sätestada põhikirjas.

13. Kuna tõendatud ei ole, millises koguses tarbiti korteris vett alates 25.05.2023 kuni

vaidlusaluse 20.07.2023 arve koostamiseni, ei ole ka tõendatud, kas ja millises ulatuses

tekkis S OÜ-l kohustus tarbitud vee eest tasuda. Kuna nõue S OÜ vastu on tõendamata, ei

ole tõendatud ka nõue avaldaja kui korteri omandaja vastu.

14. Kohus rahuldab avalduse ning tuvastab, et avaldajal puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu

ees võlgnevus Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – X korteriomandis (registriosa nr XXX)

tarbitud vee eest summas 5 853,06 eurot.

Menetluskulud

15. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172

lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 tasuda riigilõivu 50

eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

18. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kulu lepingulisele esindajale 3 228

eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Väljatoodu kohaselt osutati avaldajale

õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (lisandub km) kokku 18,5 tundi (detailne toimingute

loend dtl 192).

19. Kohus leiab, et kõik avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on

kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus

pidada ilmselt ülemääraseks. Avalduse koostamiseks on mh vajalik sisendi saamine

kliendilt, materjalide analüüsime ja tõendite komplekteerimine. Vastavale märgitud

ajakulu vajalikku mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Puudutatud isik esitas

30.01.2025 vastusena kohtu nõudele ka mitmeid uusi tõendeid, millega tutvumiseks kulus

aega. Ainuüksi menetlusosalise hinnang, et dokumente saanuks koostada ka kiiremini, ei

anna alust pidada toimingutele märgitud ajakulu ilmselt ülemääraseks.

20. Õigusteenus märgitud tunnihinnaga iseenesest keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ei ületa. Kohus leiab aga, et võttes arvesse asja sisu ja keerukust sisuline

vajadus vandeadvokaadi õigusteenuse kasutamiseks puudus. Riigikohus on lahendis nr 3-

2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi

õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub

üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset

õigusabi. Põhjendatud kulu õigusteenusele käesolevas asjas ei ületa kohtu hinnangul 130

eurot tunnis (sh käibemaks), so kokku 2 405 eurot (130 x 18,5).

21. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 455 eurot, mille kohus mõistab

vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.

22. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul

tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik