2-23-7498/55 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.november 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-7498

Tsiviilasi

Hagihind

I.Z, T.E, U.V (J.O õigusjärglased) hagi L.E vastu

kinnistusraamatus olevate andmete muutmiseks vajalike

nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute asendamise

nõudes

26 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

I. I.Z (isikukood XXX)

II. T.E (isikukood XXX)

III.U.V (isikukood XXX)

hagejate lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja L.E (isikukood XXX), esindaja H L.E

Kohtuistungi toimumise aeg

17.september 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldmata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hagejate I.Z, T.E X ja U.V kanda.

3. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 136,04 eurot.

4. Välja mõista I.Z-ilt, T.E Xelt ja U.V-lt solidaarselt L.E kasuks 136,04 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.O esitas 22.05.2023 Harju Maakohtule hagi L.E vastu kinnistusraamatus olevate andmete

muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute asendamise nõudes.

Harju Maakohtu 25.05.2023 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Pärnu Maakohtule. 29.05.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Pärnu Maakohtu

16.06.2023 määrusega jäeti hagi käiguta ja määrati hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Pärnu Maakohtu 28.06.2023 määrusega võeti hagi menetlusse.

2. 21.06.2023 esitatud hagiavalduse täienduse/tervikteksti kohaselt hageja J.O ja L.E sõlmisid

20.03.2019 kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe, mille alusel kinkis

hageja kostjale kinnistu asukohaga J.O, A küla, Saaremaa vald, Saare maakond, katastritunnus

XXXXXXXXXX. Lepingu p 4 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja seab hageja

kasuks punktis 1 kinnistule, esimesele järjekohale isikliku kasutusõiguse. Isiklik kasutusõigus

seati alljärgneva sisuga: kinnistu ja selle oluliseks osaks olevad hooned jäävad kostja valdusesse

ja kasutusesse kogu ulatuses; hagejal on õigus elada alaliselt või ajutiselt kinnistul paiknevas

elamus ja kasutada kõrvalhooneid; majutada tema kasutuses olevatesse ruumidesse ka oma

perekonnaliikmeid ja isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks; hagejal on õigus kasutada

kinnistu maa-ala oma tarbeks aiasaaduste kasvatamiseks ja hobiaianduseks; isiklik kasutusõigus

kuulub hagejale kogu tema eluajal.

Hageja alustas J.O kasutamist alates 23.03.2022. 26.05.2022 tõi kostja hagejale viimase asjad ja

teate kostja emalt, milles viimane teatas, et hageja ei saa enam kolida tagasi kostja ema Hi

juurde. 26.05.2022 palus kostja, et sellisel viisil ei ole vaja suhteid lõpetada, lepiti kokku, et

kostja ja tema abikaasa tulevad appi maja korrastama, sest hagejal ei ole vahendeid ja omanikuks

oli ju kostja. Kostja lubas hiljemalt augustis 2022 tulla maja korrastama (küttekehade

parandamine, maja soojustamine, jne).

Kinnistuga seotud elektrileping oli sõlmitud kostja ja elektrienergia müüa vahel. Kostja teatas

juulis 2022, et kui hageja ei tasu mai ja juuni kuu elektri eest, siis lõpetab alates juulist

elektrilepingu, väites, et tema ei ole selline heategija, et teiste olmekulutuste eest tasuda. 2022

juulis teatas kostja, et kui hagejale ei sobi, et peab kinkelepingu esemeks oleval kinnistul tasuma

prügi ja elektri eest, siis on palju teisi variante, näiteks valla sotskorter. Vaatamata asjaolule, et

hageja tasus igakuiselt enda poolt tarbitud elektrienergia eest, lõpetas kostja 20.10.2022

ühepoolselt ning hagejale ette teatamata elektrilepingu, mille tagajärjel ei saanud hageja kasutada

elamut, mh hävis hageja poolt kogutud ulukiliha. Kostja sai sellest teada 26.10.2022, kui läks

kinnistule ja nägi, mis on toimunud.

Hageja on seisukohal, et kostja tegevus: hagejale sõnumi saatmine viitega, et hageja võib

olukorras, kus ta ei suuda tasuda kõrvalkulusid minna elama valla sotsiaalkorterisse ja elektri

kasutamise võimaluse ära võtmine ilma sellest ette teatamata, tekitades sellega olukorras, kus

hageja ei saanud kasutada enda ainust elukohta ja mille tagajärjel riknes kogu hageja poolt

kogutud lihatagavara, on käsitletav jämeda tänamatusena kinkija suhtes. Antud tegevus näitab, et

kingisaaja ei hooli kinkijast, ega kingitud esemest ning oli kinketehingu tegemisel ajendatud

üksnes soovist saada endale tasuta kinnistu.

Kostja ei täitnud oma lubadust, tulla augusti kuus maja korrastama. Kostja teadis, mis

seisukorras on hoone ja millised võimalused on hagejal (tervis kahjustatud, töötu). Hageja loeb

antud kohustuse rikkumist samuti asjaoluks, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks hageja

suhtes.

Hageja edastas kostjale 07.02.2023 kinkelepingust taganemise teate, märkides ära ka

eelnimetatud põhjused.

Lisaks märgib hageja täiendava kinkelepingust taganemise alusena, et kostja on rikkunud hageja

kasuks seatud isiklikku kasutusõigust, sest ilma elektrienergia kasutamise võimaluseta, oli

hagejal takistatud isikliku kasutusõiguse esemeks olevate hoonete kasutamine.

Kostja saatis 13.02.2023a vastuse hageja kinkelepingust taganemise avaldusele, millega ta

tõendab, et on taganemise avalduse kätte saanud. Kostja vastuses toodud vastuväited ja asjaolud

ei ole asjakohased. Kostja süüdistab alusetult oma vastuses, et hageja on rikkunud kohustust

abistada kostjat, seoses J.O kinnistu remontimisega, mille tagajärjel nõuab kostja hagejalt et

viimane hüvitaks kostjale koormise täitmisel tehtud kulutused (kinkeleping 747/2019 p 6.5), mis

ületavad kinke väärtust (15 000 eurot) milleks on summa 5337 eurot (vastuse p 3 ja vastuse lisa

1). Kostja väidab, et võrgulepingu Elering OÜ-ga lõpetati põhjusel, et ta sai augusti kuus

kolmandalt isikult teada, et hageja ei kasuta enam J.O kinnistut ja kuna väidetavalt ei vastanud

majas olev elektrisüsteem nõuetele, otsustas kostja elektrilepingu lõpetada.

Hageja kasutas elamut ja kostjale oli teada, et hageja seda teeb. Miks sellise otsuse tegemist ei

arutatud eelnevalt hagejaga või miks ei teavitatud sellise otsuse tegemisest hagejat. Kostja

tugines oktoobris elektri välja lülistamise otsuse tegemisel augusti kuus saadud infole. Kostja

selline tegevus näitab selgelt, et kostja tegevus oli pahatahtlik, eesmärgiga tekitada hagejale

kahju. Vastuses märgib kostja, et tasus elektriarved augusti ja septembri kuu eest, mis tõendab, et

hageja kasutas septembris elamut. Vastuses tuuakse etteheiteks ka külmkapiühendamine

elektrivõrku, sest väidetavalt elektrisüsteemi seisukord seda ei lubanud. Hagejal ei ole võimalik

kasutada elamut eluasemena, ilma külmkapita. Hageja on tasunud kõik olmeteenusega seotud

kulud, mille kohta on temale saadetud arve. Elektrienergia arved edastab müüja kostjale, mitte

hagejale. Vastuse punktis 8 toob kostja välja väite, et üksnes tema nn vastutulekust tulenevalt

seati hageja kasuks isiklik kasutusõigus, sest seadus kingisaajat selleks ei kohusta. Tegemist on

vale väitega, sest isiklik kasutusõigus märgiti sisse notari poolse algatuse tagajärjel. Selline

üleolev väide, näitab kingisaaja lugupidamatust kinkija, st hageja suhtes. Kostja peaks mõistma,

et hagejal ei olnud ka kohustust kinkida midagi kostjale. Äärmiselt solvav on vale, mida kostja

kirjutab oma vastuses hageja osas, justkui on tema võtnud 2016 maikuust hageja vastu oma

perekonda, tema eest hoolitsenud, pakutud kodutunnet ja seda mitte seepärast, et hagejalt oleks

midagi saada, vaid oli kahju inimesest, kelle ainsaks varanduseks olid tema seljariided.

Hageja ja kostja ema vahel oli tutvus alates 2016. Hageja ei ole vajanud kunagi ülalpidamist, sest

ta käis tööl ja omas igakuist, korralikku sissetulekut kuni juhtus terviserike. Hagejaga juhtus

25.08.2021 terviserike (suure tõenäosusega oli põhjuseks kaitsesüstimine, sest nii arvasid ka

Prantsusmaa arstid) mille tagajärjel hagejale määrati haiguseks epilepsia ja ta ei saanud jätkata

töötamist sõiduki juhina, sest epilepsia diagnoosi korral, on keelatud töötamine autojuhina,

sellekohane märge on avalik. Antud terviserike on jätnud suure negatiivse jälje hageja tervisele.

Hageja läks kostja ema juurest ära J.O-le, sest soovis alustada J.O korrastamist.

Samuti on alusetu ja solvav kostja väide, et hageja ei ole ennast kostja arvates mõistlikult ülal

pidanud. Seda kinnitab hageja soovimatus leida jõukohast tööd ja teenida tulu, vaid nõuab seda

kostjalt. Kostja esitab kirjavahetuse hageja endise elukaasase Hi ja hageja perearsti vahel peale

seda, kui perearst lõpetas hageja haiguslehe ravist keeldumise korral. Perearsti väitel võivad

tagajärjed olla rasked nagu depressioon, ärevus, isiksuse võimalik muutus. Kostja leiab, et just

seetõttu hageja ennast sellesse olukorda tahtlikult asetanud. Hageja märgib, et kostja asi ei ole

arvustada, mida teeb hageja, samuti ei saa kostja teha selles osas nõudmisi ega etteheiteid.

Hageja ei ole saanud leida tööd, sest tema tervis ei ole seda võimaldanud.

Hageja selgitab, et epilepsia diagnoos ei ole õige, see on määratud üksnes eesmärgiga mitte

avaldada kaitsesüstide mõju. Kaitsesüstide alusel tekkinud kahju hüvitamise nõue on hetkel

menetluses.

Taganemisavaldust saab edastada ka menetlusdokumentidega. Lähtudes eeltoodust edastab

hageja taganemisavalduse ka 26.05.2022 antud lubaduse aidata parendada hoonet, täitmata

jätmine, alusetu nõude esitamine, valeväite esitamine, millega alavääristatakse hagejat ja

äärmiselt solvava valeväite esitamine ning hageja osas valeväite esitamine, mis solvab hagejat,

sest hageja ei ole tööd leidnud raske haiguse tõttu ning hageja ei ole kostjalt mingisugust abi

nõudnud esitatud asjaolude alusel koos hagiavaldusega. Lähtudes eeltoodust on taganemise

aluseks olevateks asjaoludeks ka üleolev solvang, omavoliline elektrienergia tarbimise

võimaluse katkestamine ja selle tagajärjel kahju tekitamine ja ka isikliku kasutusõiguse

rikkumine.

Hageja palub: 1. Kohustada L.E andma üle J.O-le kinnistu asukohaga J.O, A küla, Saaremaa

vald, Saare maakond, katastritunnus XXXXXXXXXX, registriosas nr QQQQQQQ omand; 2.

Kohustada L.E andma nõusolek(ud) kinnistusraamatu § 34¹ lg 1 tähenduses, mis on vajalik L.E

kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr QQQQQQQ kantud kinnistu:

asukohaga J.O, A küla, Saaremaa vald, Saare maakond, katastritunnus XXXXXXXXXX

ainuomanikuna ja J.O sissekandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

QQQQQQQ kantud kinnistu: asukohaga J.O, A küla, Saaremaa vald, Saare maakond,

katastritunnus XXXXXXXXXX ainuomanikuna. 3. Asendada L.E nõusolekud (tahteavaldused),

mis on vajalik L.E omanikukande kustutamiseks ja J.O sissekandmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr QQQQQQQ kantud kinnistu: asukohaga J.O, A küla, Saaremaa

vald, Saare maakond, katastritunnus XXXXXXXXXX

ainuomanikuna, käesoleva

kohtuotsusega. 4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Rahvastikuregistri andmetel suri hageja J.O XXXXX. Hageja esindaja esitas 31.08.2023

kohtule taotluse menetluse peatamiseks, kuni pärijate ja nende soovi väljaselgitamiseni.

4. Pärnu Maakohtu 26.09.2023 määrusega menetlus tsiviilasjas peatati.

5. Hageja esindaja teatas 2.04.2024 kohtule, et hageja pärijad I.Z, T.E ja U.V (17.11.2023

pärimistunnistus, notar Gerda Pitk) on nõus menetluse jätkamisega ja paluvad menetlus asjas

taastada.

6. Pärnu Maakohtu 17.01.2025 määrusega uuendati tsiviilasja menetlus ning lubati astuda

menetlusse hageja J.O üldõigusjärglastena I.Z, T.E ja U.V.

7. 17.09.2025 kohtuistungil jäid hagejad nõude juurde. Hagejad palusid haginõudes asendada J.O

nimi tema õigusjärglaste nimedega ning kanda hagejad kinnistusraamatusse ühisomanikena.

KOSTJA VASTUVÄITED

8. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja leiab, et hagiavalduse p-d 4, 5 ja 11 on asjasse mittepuutuvad ja need tuleb jätta

tähelepanuta. Vale on ka hagiavalduse p-s 5 väide selle kohta, et kostja lubas kinnistul asuva

hoone küttekehade (ahi) parandamist ja maja soojustamist. Kostja ei ole Hagejale lubadust

andnud, vaid Hageja lubas ise kinnistu hoonete renoveerimisega tegeleda. Selle tarbeks kandis

Kostja esindaja märtsis 2022 hageja pangaarvele 2000 eurot. Selle raha aga kulutas Hageja ära,

jättes eluasemena kasutatava hoone renoveerimiseks suuliselt kokkulepitud tööd tegemata.

Kostja ostis küttekeha parandamiseks Hagejale ahjusisu ja leppis kokku vastava isikuga töö

teostamise, kuid Hageja tegevusetuse tõttu on see jäänud täitmata. Samuti sai töö teostamise isik

Hageja isa auto ettemaksuks, et töö tehtud saaks.

Kostja on hoolitsenud kinnistul elektripaigaldise, vee- ja kanalisatsiooni ehituse ning hoone

pakettakende vahetuse eest, kuigi kinkelepingu järgi kostja seda tegema ei pidanud. Hageja on

andnud suulisi lubadusi ise kinnistut korras hoida, mida aga ei ole täitnud ega ka sellega

tegelenud.

Alates juunist 2021 kuni märts 2022 oli Hageja Kostja esindaja ülalpidamisel. Hageja keeldus

tööle minemast, kuigi Kostja esindaja pakkus välja variandi, kas Tallinnas leiab töö või läheb

Saaremaale. Hageja otsustas minna Saaremaale. 2022. a maikuu lõpus. Kostja esindaja lõpetas

Hagejaga kooselu suhte, sest Hageja käitus Kostja ja Kostja esindaja suhtes agressiivselt, saates

28.02.2023 kell 21:17 ähvardava sõnumi sisus:,, Kui maja asjad lähevad eraldi, siis tule L.E-ga

kaasa. Vastasel juhul oled Sa oma lapsele suure käki kokku keeranud. Minagi ei üksi. See Sulle

muidugi meeldiv olema ei saa. Olen Sinult juba korra palunud, et enne paska loonud või kirvest

selga tahad lüüa, siis enne ikka mõtle, kas mingilgi määral midagi tõestada suudad. Kui Sa

ikkagi riskid, siis mõtle enne, kas jaksad tõsta, et see Sulle omale pähe ei kukuks. Rohkem ma

ei"terroriseeri" kunagi. Kuna ei tahetud, et ma Sinuga üldsegi tahan kontakteeruda.“ ja tegi

vihaseid telefonikõnesid, mistõttu Kostja esindaja blokeeris Hageja telefoninumbri, kuid jättes

avatuks SMSi ja e-posti.

Kostja märgib, et ta elab oma perega Js ja tal on väike laps, kelle kõrvalt ei ole võimalik pidevalt

Saaremaa vahet sõita, et Hagejale eluaset renoveerida. Hageja ei panusta rahaliselt ega ajaliselt

kinnistu renoveerimisse, vaid nõuab seda Kostjalt, mis on ilmselgelt vastuolus kinkelepingu

sisuga.

Kinkeleping ei sisalda ühtegi tingimust ega kokkulepet, millest võiks järeldada, et Kostjal tekkis

Hageja suhtes vastusoorituse kohustus, sh puuduvad igasugused koormised ja kohustused VÕS §

265 lg 1 mõttes, mistõttu on Hagejal alusetu nõuda Kostjalt kinnistu korrashoiuks ja

parendamiseks kulutuste tegemist ja tööga panustamist selleks, et Hageja saaks seda mugavalt

elamiseks kasutada. Kostja on nõus Hageja väitega hagiavalduse p-s 11, et aitab võimaluste

piirides kinkelepingu eseme hooldamise ja korrastamisega, mis on ka täidetud. Seetõttu Kostja ei

nõustu Hageja väitega nagu ei oleks teda aidatud. Hageja sellekohased väited on tõendamata ja

põhjendamata. Selle kinnituseks esitab Kostja väljavõtte kirjavahetusest 04.08.2022 kell 17.49

Kostja esindaja ja Hageja vahel :„…Olen nõus ahjukivid veel kinni maksma, sest olen saanud

natuke raha kõrvale panna aga see on ka kõik.

Hageja viitab hagiavalduses asjaolule, nagu oleks kinnistul asuv elamu elamiskõlbmatu. See

väide ei vasta tõele, sest hoone on elamiskõlblik, kuid on vaja veidi renoveerida, milleks on

Kostja ka Hagejale kõik vaja minevad esemed hankinud ja võimalused loonud.

Kostja juhib tähelepanu hagi p-de 6-10 ja 17 osas kinkelepingu p-le 3, mille alapunkti 3.3.

kohaselt Kinkija ja Kingisaaja lepivad kokku, et Kingisaaja kohustub tasuma Kinnistuga seotud

avalikke koormisi ja makseid alates lepingu sõlmimise päevast.

Avalikud koormised ja maksed on Kostjal täidetud. Lepingu p 3.4. kohaselt kinnistu kasutamisel

tekkivad olmeteenuste kulud kannab Kinkija ise seni kui Kinnistu on tema kasutuses.

Tulenevalt Kinkelepingu sisust peab olmeteenuste eest hoolitsema Hageja, st sõlmima enda

nimel elektri- ja prügiveolepingu. Kostja on eeldused hea tahte eesmärgil Hagejale

võimaldanud. Samuti on Kostja Hagejat korduvalt suuliselt teavitanud, et kui ta kasutab J.O

kinnistut eluasemena, tuleb tal kehtiva õiguse kohaselt sõlmida prügiveoleping (kinkeleping p

3.4). Käesoleva ajani ei ole Hageja prügiveolepingut sõlminud, millest Kostja järeldab, et Hageja

ei kasuta kinnistu elamut alalise elukohana.

Kostja ei lõpetanud ühepoolselt elektrilepingut Hagejaga, vaid Kostjal oli sõlmitud elektriteenuse

leping Elektrilevi OÜ-ga. Kostja ja Elektrilevi OÜ lõpetasid lepingu kahepoolselt. Kostja juhib

kohtu tähelepanu asjaolule, et Kostjal oli sõlmitud elektri võrguleping Elektrilevi OÜ-ga

18.05.2020, mille kohaselt ehitati välja (05.11.2020) elektriliin J.O kinnistu piirini ning

25.04.2022 Elhe OÜ poolt maakaabli paigaldus kinnistu piiril asuvast liitumispunktist majani.

Liitumispunkti väljaehitamise järgselt esitas Kostja Elektrilevi OÜ-le elektripaigaldise

kasutuselevõtmise auditi ning 02.05.2022 kinnitas Elektrilevi OÜ liitumislepingu täitmisest.

Kostja sõlmis Eesti Energia AS-iga elektrienergia müügilepingu (nr 104784155961) 02.05.2022,

mis hakkas kehtima alates 03.05.2022. Kostja esitas 20.09.2023 Elektrilevi OÜ-le võrgulepingu

lõpetamise taotluse, mis rahuldati 20.10.2022 (elektrileping lõpetati automaatselt võrgulepingu

lõppemisega).

Kostja otsustas Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu lõpetada põhjusel, et talle oli augustikuus 2022.

aastal Hageja ja Kostja ühise tuttava ÕKi kaudu teatavaks saanud, et Hageja ei ela enam J.O-l,

vaid ÕKile kuuluval K kinnistul Saaremaa vallas. Tulenevalt sellest, et J.O kinnistul ei olnud

majasiseselt välja ehitatud nõuetelevastavat elektrisüsteemi ja ajutine elektripaigaldis ilma

inimese järelevalveta on ohtlik, otsustas Kostja nii võrgu- kui ka elektrilepingu lõpetada. Kostja

märgib, et viimane elektriarve on Hagejale maksmiseks edastatud 16.08.2022 (juulikuu arve)

ning ajavahemikul september kuni oktoober (augustikuu, septembrikuu tarbimise arved) ei

tundnud Hageja huvi, miks Kostja ei ole temale edastanud elektrienergia arveid. Kostja tasus

enda isiklikest maksevahenditest elektrienergia arveid summas 31,32 eurot (augustikuu ja

septembrikuu elektrienergia arve). Kostja toob välja, et Hageja ei teavitanud teda, et on majas

elektrivõrku külmkapi ühendanud. Kostja oleks seda tauninud, sest majas puudub turvaline ja

kontrollitud elektrisüsteem. Kostja viitab kinkelepingu punktile 3.4, millest nähtub, et kinnistu

kasutamisel tekkivad olmeteenuste kulud kannab Hageja ise seni kuni kinnistu on tema

kasutuses. Kinkelepingu sisust on aru saada, et olmeteenuste lepingud sõlmib isik, kes teenust

tarbib. Kinkelepingust ei tulene kohustust kinnistu omanikule (antud juhul Kostjale) sõlmida

Hageja (antud juhul kinnistu kasutaja) eest olmeteenuste kasutamise lepinguid. Kostja leiab, et

pooltevahelise suhtluse lõppemine elektriteenuse arve tasumise teemal 2022 augustikuus ei ole

käsitatav Kostja poolse jämeda tänamatusena. Kostjal puudub kinkelepingust tulenevalt Hageja

ülalpidamiskohustus. Kostja on järginud kinkelepingust p 4.2.2. ja p 4.2.3. Hagejale tulenevat

õigust, võimaldades piiranguteta kasutada kinnistut koos kõikide hoonetega. Tasuta kasutusõigus

ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega

põhjustatud kulusid (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 29).

Kostja ei ole nõus Hageja väitega, nagu ta oleks Kinkelepingu kohustust rikkunud, mida saaks

lugeda jämedaks tänamatuseks Hageja suhtes. Kinkelepingus ei ole Kostjat kohustatud Hagejale

hoonet remontima või muul viisil hoonet parendama. Hagejal on teada Kostja ajalised

võimalused sõita enda töö, majapidamise ja väikese lapse (3 a) eest hoolitsemise kõrvalt

Saaremaa vahet, millal aga Hageja soovib. Hageja peab arvestama ettenägematute asjaoludega,

mis kaasnevad väikese lapse hooldamisega. Hageja ja Kostja esindaja interneti vahendusel

peetud vestlusest saab järeldada, et hoolimisest ja abist Kostja ei ole keeldunud. Ka ei ole Hageja

viidanud antud sõnumites ega ka hiljem sooritatud telefoni vestluses oma tervislikule seisundile.

Kostja on kinnistu hoone seisukorda võimaluste piirides igati püüdnud parendada. Kostja tellis

elektriliini väljaehituse hooneni, samuti ka vee ja kanalisatsiooni paigalduse, ostis kaminahju,

tellis olemasolevate küttekollete korrasoleku hinnangu, aitas vanad aknad hoonel pakettakendega

asendada, on toonud külmkapi, köögimööbli, tualetipoti, kuumaveeboileri jpm. Hageja on

Kostjale e-kirjas 31. 10 2022 kell 19:03 kinnitanud, et Kostja ei ole temaga kunagi ebaviisakalt

käitunud: „…Oled alati viisakas olnud.“ Kostja kinnitab kohtule, et Hageja eesmärk

kinkelepingu sõlmimisel oli loobuda vastutusest, mis kaasneb kinnisvara omamisega.

Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja rikkus isikliku kasutamisõiguse lepingut, mis

on kinkelepingu osa. Arusaamatuks jääb, millist osa Kinkelepingus on Kostja rikkunud.

Kostja ei nõustu Hageja väitega, nagu oleks Kostja Hagejale võõras. Alates 2016. aasta maikuust

on Hageja vastu võetud Kostja perekonda, kus tema eest hoolitseti (söök, eluase jm olmekulud),

sõbralikult suheldi ja pakuti kodutunnet. Seda mitte põhjusel, et midagi temalt saada, vaid

seepärast, et Hagejal oli Kostja esindajaga isiklik suhe ning Kostja jaoks oli sotsiaalne tavapära,

et sellises olukorras suhtub ta hoolitsusega ka Hagejasse. Kostja märgib, et on korduvalt oma

kodus Js võõrustanud Hagejat, olles lahke ja viisakas. Seda tõendab kirjavahetus, kus Hageja

kinnitab Kostjale, et Kostja on Hagejaga alati viisakas olnud. Üllatav oli Hageja väide, et Kostja

on talle võõras. Kui Kostja on Hageja väitel talle võõras, siis jääb arusaamatuks, miks Hageja

kinkis pärandina saadud kinnistu temale kui võõrale isikule. Sama küsimuse esitas ka Kostja

Hagejale. Hageja põhjendus oli, et esiteks teda häirib, kui omab midagi, mis nõuab kohustusi

(hooldamine, maksud), teiseks tõi välja ta ei ole nõus oma surma korral pärandi üle minekuga

kunagisest abielust lastele, keda ta ei tunne. Tema soov on jätta pärand Kostjale, keda ta tunneb.

Hageja kinnitas peresisesel vestlusel, et kinnistu omanikuks olemisega ei kaasne lisakohustusi

või rahalisi väljaminekuid, Kostja otsustas, et Hagejal on õigus kinnistut elamiseks kasutada.

Samuti teadis Hageja, et ta saab elada Kostja esindaja juures ainult senikaua, kui on kinnistule

paigaldatud elektrisüsteem, kanalisatsioon ja veesüsteem. Sellest on Kostja esindaja Hagejat

korduvalt suulises vestluses teavitanud ning meelde tuletanud kirjavahetuses 04.08.2022 kell

17.49, et on 5 aastat rääkinud, et igavesti me koos ei ela. Kui sa pole mu jutust hoolinud, on sinu

asi. Arusaamatuks jääb Hageja suhtumine Kostjasse, kes on alati suhtunud Hagejasse

lugupidavalt ja viisakalt. Kostja on nõus, et saatis 13.02.2023a vastuse Hageja kinkelepingust

taganemise

avaldusele, millega ta tõendab, et on taganemise avalduse kätte saanud.

Kostja ei ole nõus Hagejaga, et Kostja vastuses kinkelepingust taganemise avaldusele toodud

vastuväited ja asjaolud ei ole asjakohased. Kostja väitel ei ole Hageja tõendanud, et

Kostja

oleks Hageja suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust. Seega, Hagejal puudub

alus kinkelepingust taganeda ja nõuda kinnistu tagastamist.

Hageja on saanud J.O kinnistul elada tasuta ja ei ole pidanud maksma üüri. Kostja juhib kohtu

tähelepanu asjaolule, et Kostja ja Kostja esindaja on maksnud Kinkelepingust tulenemata, hageja

elatusraha ja muid isiklikke kulusid (sõiduauto remont, juristi konsultatsiooni tasu, sülearvutid 2

tk, tahvelarvuti, korduvad riikidevahelised liiklustrahvid, Kuressaare korteri kommunaalmaksud

jms). Seda seetõttu, et Kostjal oli Hagejaga suuline kokkulepe tema poolsest abist J.O kinnistu

korrastamisel, mida aga Hageja ei ole täitnud. Suuline kokkulepe hõlmas esmajärjekorras elutoa

uue ahju ehitamist. Ahjumeistriga oli suuliselt kokku lepitud ja töö teostaja ootas Hageja

valmisolekut tööde alustamisega, mida aga pole siiani teostatud. Ahjukivide ja muu ehituseks

vajaliku materjali oleks Kostja samuti rahastanud, mida tõendab kirjavahetus 04.08.2022 kell

17.49. Kostja on teinud kulutusi summas 5337 eurot, mille osas kaalub nõude esitamist.

Hageja oli teadlik J.O kinnistu renoveerimiseks eraldatud summa suurusest, milleks oli 16 000

eurot. Kostja esindaja teavitas Hagejat korduvalt sellest, et Hageja isiklikud kulutused, mis on

tehtud kooselu ajal, võtab Kostja esindaja J.O kinnistu renoveerimiseks eraldatud summast.

Kostja jäme tänamatus sai ilmneda enne kinkelepingust taganemist, mitte pärast hagi esitamist.

Kostja kinnitab, et ei ole Hageja suhtes kunagi üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja ei

nõustu hagi p-dega 22., 23. Kostja teab, et Hageja vajas järjepidevalt

rahalist toetust ka siis,

kui Hagejal oli olemas töökoht. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

10. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

- 20.03.2019 kinkis esialgne hageja J.O kostjale kui oma elukaaslase H L.E tütrele L.E-le

kinnistu nimetusega J.O aadressil A küla, Saaremaa vald, Saare maakond (dtl 10-15). Sama

lepinguga seati kinnistule ja seal paiknevatele hoonetele J.O kasuks eluaegne isiklik

kasutusõigus;

- hageja alustas J.O kinnistu kasutamist alates 23.03.2022;

- 7.02.2023 esitas J.O kostjale kinkelepingust taganemise avalduse, kuna kostja on peale

kinkelepingu sõlmimist oma tegevusega näidanud üles kinkija vastu üles jämedat tänamatust (dtl

20-21). Kostjal paluti ilmuda 16.02.2023 kell 13:30 Tallinna notar Mari-Liis Parmas büroosse

kinkelepingu tagasitäitmiseks;

- 13.02.2023 teatas kostja, et ta ilmu määratud ajaks notari juurde ja esitas vastuväited

kinkelepingust taganemise avaldusele ja pidas seda põhjendamatuks (dtl 22-30).

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija)

tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi

ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil

kingisaajat rikastama.

VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3

ettenähtud juhtudel.

VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu

täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija

või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 2 kohaselt võib kinkija

enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda,

kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat

ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on

ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab

ülalpidamiseks vajaliku raha. VÕS § 268 lg-s 2 täpsustatakse, et kui kinkija taganeb

kinkelepingust VÕS § 267 p-s 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja

tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa VÕS §-s 571 sätestatud korras alates kingitud

eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. VÕS § 267 p 3 järgi võib kinkija enne kingitud eseme

kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab

õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

VÕS § 270 lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta

sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seejuures kehtib igale

taganemise alusele iseseisev taganemise tähtaeg VÕS § 270 lg 1 järgi.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja

kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool

nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

12. Vaidlust ei ole, et kinkija on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul

alates ajast, mil ta on teada saanud oma taganemise õiguse tekkimisest (hagi kohaselt kostja

tegevus, mida kinkija käsitleb jäme tänamatusena algas juulis 2022, kinkija taganes lepingust

veebruaris 2023) ja et kinkija on kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kinkijal on õigus kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda, kas

kingisaaja on kinkija suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.

13. Kinkija on taganemise alusena nimetanud järgmised jämeda tänamatuse tegevused:

- kostja teatas juulis 2022, et kui kinkija ei tasu mai ja juuni kuu elektri eest, siis lõpetab alates

juulist elektrilepingu, väites, et tema ei ole selline heategija, et teiste olmekulutuste eest tasuda ja

kui kinkijale ei sobi, et peab kinkelepingu esemeks oleval kinnistul tasuma prügi ja elektri eest,

siis on palju teisi variante, näiteks valla sotskorter .....;

- vaatamata asjaolule, et kinkija tasus igakuiselt enda poolt tarbitud elektrienergia eest, lõpetas

kostja 20.10.2022 ühepoolselt ning kinkijale ette teatamata elektrilepingu, mille tagajärjel ei

saanud kinkija kasutada elamut, mh hävis külmikus kinkija kogutud ulukiliha. Kinkija sai sellest

teada 26.10.2022a, kui läks kinnistule ja nägi mis on toimunud;

- 26.05.2022a tõi kostja kinkijale tema isiklikud asjad (v.a isa mündikogud ja hinnalised

raamatud) koos teatega, et kinkija ei saa enam kolida tagasi kostja ema Hi juurde, seega jäi

kinkija ainsaks elukohaks kinkelepingu esemeks olev kinnistu;

- kostja näol on tegemist isikuga, kes on kinkijale võõras ja kellele kingiti kinnistu üksnes tema

ema Hi initsiatiivil ning lähtudes lubadusest, et isik abistab kinkijat, seoses kingitud kinnistu

kasutamisega;

- kostja ei täitnud enda lubadust tulla augustis 2022 maja korrastama (küttekehade parandamine,

maja soojustamine jne);

- elektrilepingu lõpetamise tõttu on kostja rikkunud kinkija kasuks seatud isiklikku

kasutusõigust, sest ilma elektrienergia kasutamise võimaluseta, oli takistatud hoonete

kasutamine;

- kostja nõuab oma 13.02.2023 vastuses taganemise avaldusele kinkijalt, et viimane hüvitaks

kostjale koormise täitmisel tehtud kulutused (kinkelepingu p 6.5), mis ületavad kinke väärtust

(15 000 eurot), milleks on summa 5337 eurot;

- kostja on esitanud valeväite, väites 13.02.2023 vastuses, et üksnes tema vastutulelikkusele seati

hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Tegelikult märgiti see lepingusse notari algatusel. Valeväide

alavääristab kinkijat;

- kostja on esitanud solvava valeväite 13.02.2023 vastuses, et kinkija võeti kostja perekonda

vastu, kuna kahju oli inimesest, kelle ainsaks varanduseks olid tema seljariided, et kinkija ei ole

ennast mõistlikult üleval pidanud (soovimatus leida jõukohast tööd ja teenida tulu), vaid nõuab

seda kostjalt. Tegelikult käis kinkija tööl ja tal oli püsiv sissetulek, kuni juhtus terviserike.

14. Kohtupraktikast tuleneb, et "jäme tänamatus" on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS §

267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise

pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise

hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid,

nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo nr 3-2-1-

153-06). "Jäme tänamatus" saab avalduda üldjuhul kingisaaja (mitte tema lähedase) käitumises

kinkija või tema lähedase suhtes. Vastupidine seisukoht tähendaks kõnealuse sätte

põhjendamatult avarat tõlgendamist (vt VÕS § 267 p 1 kohaldamise kohta ka RKTKo nr 3-2-1-

153-06, p 12 ja 16). VÕS § 268 lg-s 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama

kinkija. Kingisaaja saab esitada vastuväited ja neid tõendada (RKTKo nr 2-17-5184, p 13).

15. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd kinkija tegi kostjale kinkelepingust taganemise avalduse

7.02.2023, ei saa edasine suhtlus ja toimingud (sh kinkelepingust taganemise teatele kostja poolt

13.02.2023 vastuses esitatud väited - dtl 59jj) olla jämeda tänamatuse ilminguks. Kostja jäme

tänamatus sai ilmneda enne kinkelepingust taganemist. Sellega seonduvalt jätab kohus mh

tähelepanuta etteheited kostja käitumisele peale 7.02.2023 ning kinkija tervisega seonduva

tõendi (dtl 85- 92).

16. Kinkija (esialgne hageja) märgib, et: kostja teatas juulis 2022, et kui kinkija ei tasu mai ja

juuni kuu elektri eest, siis lõpetab alates juulist elektrilepingu, väites, et tema ei ole selline

heategija, et teiste olmekulutuste eest tasuda ja kui kinkijale ei sobi, et peab kinkelepingu

esemeks oleval kinnistul tasuma prügi ja elektri eest, siis on palju teisi variante, näiteks valla

sotskorter.

Nimetatud kostja kirjadest J.O-le nähtub järgmine tekst (dtl 55) ,,…kostja ei oota, et J.O-l

midagi tema jaoks tehtaks. Juhul kui sulle ei sobi, et seal midagi tegema pead, siis elus on palju

teisi variante end teostada (nt valla sots.korter jne)“. Ning ,, …Fakt on see, et iga inimene tasub

enda olmekulude eest ise. Olmekulu on ka muuhulgas elektrienergia eest tasumine. Kuna mina

J.O-l ei ole maikuus elektrit kasutanud, vaid seda oled teinud sina, siis oleks viisakas oma kulude

eest ise tasuda. Kui sa mai ja juunikuu elektri eest tasu, siis ma lõpetan Eesti Energiaga alates

juulikuust el. lepingu. Ma pole selline heategija, et teiste olmekulutuste eest tasuda.“ (dtl 56).

Vaidlusaluse kinkelepingu p-des 3.3. ja 3.4. on kinkijas ja kingisaaja kokku leppinud, et

Kingisaaja kohustub tasuma Kinnistuga seotud avalikke koormisi ja makseid alates lepingu

sõlmimise päevast ning et Kinnistu kasutamisel tekkivad olmeteenuste kulud kannab Kinkija ise

seni kui Kinnistu on tema kasutuses.

Kohus leiab, et kostja meeldetuletust kinkijale elektriteenuse eest tasumiseks, samuti hoiatust et

mittetasumisel on kinkijal õigus lõpetada kostja elektrimüüjaga sõlmitud leping ega ka

ettepanekut, kui kinkijale ei sobi kinnistul mingi tegevus, siis on ka muid võimalusi nt valla

sotsiaalkorter, ei saa käsitleda jäme tänamatusena kinkija suhtes. Kostja saadetud kirjad ei ole

ka kuidagi ebaviisakad ega solvavad.

Kostjal oli kuni isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseni kohustus tagada kinkijale võimalus

kasutada kingitud kinnistul olevaid kõrvalhooneid ja elamut elamispinnana. Tasuta kasutusõigus

ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega

põhjustatud kulusid (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 29). Järelikult

saab mõistlikult eeldada, et kostja käitumine vastas sellele, mida pooled lepingu sõlmimisel ette

nägid. Samuti ei anna kinkelepingu sõlmimine kinkijale alust eeldada, et kingisaaja käitub tema

suhtes kogu elu kestel kinkija soovitud viisil.

17. Kinkija märgib, et vaatamata asjaolule, et kinkija tasus igakuiselt enda poolt tarbitud

elektrienergia eest, lõpetas kostja 20.10.2022 ühepoolselt ning kinkijale ette teatamata

elektrilepingu, mille tagajärjel ei saanud kinkija kasutada elamut, mh hävis külmikus kinkija

kogutud ulukiliha. Kinkija sai sellest teada 26.10.2022a, kui läks kinnistule ja nägi mis on

toimunud.

Kostja selgituse kohaselt (vt hagivastus dtl 118 jj) lõpetas ta võrgu- ja elektrilepingu, sest temani

jõudnud info kohaselt kinkija J.O kinnistul ei elanud ning kuna elamus ei olnud väljaehitatud

nõuetelevastavat elektrisüsteemi (vt dtl 128 jj), oli järelevalveta ajutine elektripaigaldis ohtlik.

Kinkija ei tasunud ka augusti ja septembri kuu eest tarbitud elektri eest, mille tasus kostja.

Kinkija ei ole vastupidist tõendanud mh ka tarbitud elektri eest tasumist ega ka takistust elamut

kasutada. Asjaolu, et kinkija sai elektri puudumisest teada ca nädal aega hiljem kui see välja

lülitati, kinnitab et kinkija kinnistul sel perioodil ei viibinud. Kohus leiab, et praegusel juhul ei

saa elektrivõrguteenuse lõpetamist ja sellega kaasnenud elektrilepingu automaatset lõpetamist ja

vastavat etteheidet kostja suhtes käsitleda jämeda tänamatusena kinkija suhtes.

Kohus selgitab, et võrguettevõtjaga sõlmitav võrguleping ja elektrimüüjaga sõlmitav

elektrileping (vt elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p 8³ja 31) on eraõiguslik leping, millele kohaldub

elektrituruseadus ning võlaõigusseadus (vt ELTS § 83 lg 3). Tarbimiskoht on koht, kus ostja

kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat. Võrguleping ja elektrileping ei pea olema

sõlmitud tarbimiskoha omaniku nimel, vaid selle võib sõlmida ka tarbimiskohas elektrienergiat

tarbiv isik (vt ka https://elektrilevi.ee/et/vorguleping/vorgulepingu-solmimine).

Seega puudus kinkijal takistus sõlmida ise võrgu- ja elektrileping J.O kinnistul peale seda kui

kostja oli enda sõlmitud lepingud lõpetanud. Kostja poolset elektrilepingu lõpetamist ei saa

käsitleda kinkija kasuks seatud isikliku kasutusõiguse rikkumisena.

18. Kinkija märgib, et 26.05.2022a tõi kostja kinkijale tema isiklikud asjad (v.a. isa mündikogud

ja hinnalised raamatud) koos teatega, et kinkija ei saa enam kolida tagasi kostja ema Hi juurde,

seega jäi kinkija ainsaks elukohaks kinkelepingu esemeks olev kinnistu.

Kohtu hinnangul on selline kinkija etteheide kostjale alusetu ja asjakohatu, kuna kostja ema

käitumist ei saa omistada kostjale. Seega ei ole võimalik nimetatud etteheidet käsitleda jämeda

tänamatusena kinkija suhtes.

19. Kinkija märgib, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on kinkijale võõras ja kellele kingiti

kinnistu üksnes tema ema Hi initsiatiivil ning lähtudes lubadusest, et isik abistab kinkijat, seoses

kingitud kinnistu kasutamisega; kostja ei täitnud enda lubadust tulla augustis 2022 maja

korrastama (küttekehade parandamine, maja soojustamine jne).

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab kostjat peale kinkelepingu sõlmimist nimetada võõraks

olukorras kus kinkija elas kostja emaga koos 2016.aastast. Eluliselt ebausutav on kinnistu

kinkimine täiesti võõrale inimesele. Kinkija ei ole esitanud tõendeid enda väidete kohta, et kinkis

kinnistu kostjale kellegi survel või initsiatiivil. Lepingust nähtuvalt oli kinnistu kinkimine kinkija

vaba tahe ning vastav tehing on kehtiv. Tehingu kehtivust ei saa mõjutada kinkija hilisemad

meelemuutused. Nagu kohus juba eelnevalt on öelnud, siis kostja ema käitumist ega tegevust sh

võimalikke lubadusi ei saa omistada kostjale. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja lubas tulla

2022 augustis maja korrastama.

Kinkelepingust ei nähtu, et kostja oleks võtnud endale kinkija hooldus- ja ülalpidamiskohustuse

ning juhul kui kostja kinkijaga seonduvaid kulusid kandis (vt dtl 67), tegi ta seda vabatahtlikult.

Kinkeleping ei sisalda ka ühtegi tingimust ega kokkulepet, millest võiks järeldada, et kostjal on

kinkija suhtes vastusoorituse kohustus, sh puuduvad igasugused koormised ja kohustused VÕS

§ 265 lg 1 mõttes, mistõttu puudus kostjal kohustus kinnistu (ja elamu) korrastamiseks ja

parandamiseks. Asjaolu, et kostja (ja kostja ema) siiski elamut korrastas ja parendas ning sellega

seonduvaid kulusid kandis (vt dtl 67, 126, 132 jj; 135; 138 jj), tegi ta seda vabatahtlikult.

Lepingu järgi kostjal sellist kohustust polnud. Seega ei ole võimalik eelnimetatud etteheiteid

käsitleda jämeda tänamatusena kinkija suhtes.

20. Kuigi esialgne hageja subjektiivselt hindab kostja käitumist tänamatusena, siis peale kõikide

asjaolude analüüsimist ja tõendite hindamist, asub kohus järeldusele, et kostja ei ole oma

käitumisega esialgse hageja hinnangule alust andnud ja ühtki esialgse hageja etteheidet kostjale

ei saa käsitada jämeda tänamatusena, mis oleks andnud esialgsele hagejale materiaalse aluse

kinkelepingust taganeda. Kostjal ei ole kohustust hagejatele kinkelepingu eset tagastada.

Kõigele eeltoodule tuginedes asub kohus seega seisukohale, et kinkijal puudus materiaalne alus

vaidlusalusest kinkelepingust taganeda.

21. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks

asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu

muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Vastavalt KRS § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kinkijal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei

ole hagejatel õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja

kinnisturaamatu kande muutmiseks. Seega eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

23. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab,

et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.

24. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulud on

TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 2) ja menetlusosaliste sõidu-,

posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS §

144 p 2). Nimetatud kohtuvälistest kuludest on hüvitatavad vaid menetlusosaliste esindajate

kulud, sest TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele.

Menetlusosaliste esindajate kulud on hüvitatavad põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175

lg 1). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS §

175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu lahend 2-19-10324 p

19).

25. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks

õigusabikulud summas 1080,87 eurot ja sõidukulud 17.09.2025 kohtuistungile summas 136,04

eurot. Kostja taotleb hagejatelt kokku 1216,91 euro väljamõistmist.

26. Hagejad leiavad, et menetluskulud, mis on seotud Hugo.legal teenusega ei saa võtta kui

kostja menetluskulusid, sest tegemist on kostja esindajale õigusabiteenuse eest esitatud arvetega.

Arvetel on teenuse saajaks H L.E. Lisaks märgivad hagejad, et ei ole ühtegi tõendit, mis

tõendaks, et menetlusdokumendid, mis kostja esitas kohtule on koostatud HUGO.legal abiga.

27. Menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse õiguskirjanduse

ja kohtupraktika järgi TsMS § 144 p 2 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(1) tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud TsMS §-s 218 toodud loetelus; (2)

esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames; (3) esindaja on füüsiline

isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teisele menetlusosalisele teada; (4) esindaja tegevus on

menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel) (vt nt

Riigikohtu 12.10.2011 määrust asjas nr 3-2-1-80-11, p-d 23-25). Kui asja materjalidest ei nähtu

esindaja toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks (vt nt Riigikohtu 22.10.2012

otsust asjas nr 3-3-1-46-12, p 33).

28. Asja materjalidest nähtub, et kostjat esindas menetluses volikirja alusel (dtl 147-148) H L.E

(kostja ema), mh ka kohtuistungil, kes on pidanud kohtuga kirjavahetust ja allkirjastanud kõik

menetlusdokumendid. Muid esindajaid ei ole kostjal olnud.

Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale (dtl 253 jj) on kostjale osutatud õigusabi summas

1080,87 eurot. Lisatud on OÜ Hugo arved: 10.07.2023 nr 6237, esitatud kliendile H L.E,

nimetusega tsiviilasjas nr 2-23-7498 vastuse ja dokumentidega tutvumine, parandamine ja

täiendamine summas 209 eurot (käbemaksuta); 12.07.2023 nr 6249, esitatud kliendile H L.E,

nimetusega tsiviilasjas nr 2-23-7498 vastuse parandamine, täiendamine ja juhiste andmine

summas 142,50 eurot (käbemaksuta); 31.07.2023 nr 187496, esitatud kliendile H L.E,

nimetusega konsultatsioon 4.07., tsiviilasjas nr 2-23-7498 vastuse ja dokumentidega tutvumine,

parandamine, täiendamine ja juhiste andmine summas 234,37 eurot (käbemaksuta); 31.08.2024

arve 220160 esitatud kliendile H L.E, nimetusega õigusabi, konsultatsioon, dokumentide ja RK

praktikaga tutvumine summas 198 eurot (käbemaksuta); 5.03.2025 arve 9744 esitatud kliendile

H L.E, nimetusega õigusabi, konsultatsioon, summas 99 eurot (käbemaksuta); 11.03.2025 arve

9758 esitatud kliendile H L.E, nimetusega õigusabi, tsiviilasja nr 2-23-7498

menetlusdokumentidega tutvumine, summas 99 eurot (käbemaksuta); 31.03.2025 arve 256884

esitatud kliendile H L.E, nimetusega õigusabi, konsultatsioon, dokumentide ja RK praktikaga

tutvumine, tsiviilasja nr 2-23-7498 dokumentidega tutvumine, summas 99 eurot (käbemaksuta).

29. Kohus leiab, et kuna eelnevatest arvetest nähtuvalt on õigusabi OÜ Hugo poolt osutatud

kostja esindajale H L.E-le, mitte kostjale; et asja materjalidest ei nähtu OÜ Hugo töötaja

toimingud; et esindaja tegevus ei ole olnud menetluse ajal kohtule ega teistele menetlusosalistele

teada ega nähtav (menetlusdokumentide koostamine ja allkirjastamine või osalemine

kohtuistungil) puudub alus kostjale esindaja õigusabikulude hüvitamiseks (vt nt Riigikohtu

22.10.2012 otsust asjas nr 3-3-1-46-12, p 33).

30. Menetlusosalise sõidukulude ega isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise kriteeriume ja

täpsemat korda TsMS ei sätesta. Riigikohtu üldkogu analüüsis 26.04.2016 lahendis 3-2-1-40-15

(p-d 69-75) riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude teemat põhjalikult ning üldkogu

seisukohad on analoogia alusel kohaldatavad kõigi menetlusega seotud sõidukulude

hüvitamisele. Üldkogu märkis, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada.

Justiitsministri 1.08.2016 määrusega kehtestatud ,,Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra“ § 17 lg 2 analoogia alusel kohaldades on hüvitamisele kuuluva

sõiduauto kasutamise kulud summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta.

Rakenduse Google Maps andmetel on kostja (elukoht XXX) ja Kuressaare kohtumaja vahelise

ühe suuna pikkuseks 310 km, edasi-tagasi sõiduga läbitud vahemaa on seega 620 km ning

sellele vastava kulu hüvitis advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra

§ 17 lg 2 kohaselt oleks 186 eurot.

Kohus peab eeltoodu alusel põhjendatuks kostja taotletud sõidukulud kokku summas 136,04

eurot: 17.09.2025 kohtuistungil osalemisega seotud autosõidukulud J-Kuressaare-J 94,84 eurot

ja praamipiletid Virtsu-Kuivastu-Virtsu 41,20 eurot.

Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud eeltoodu alusel seega sõidukulud summas 136,04

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik