2-24-105404/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

21. novembril 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-105404

Tsiviilasi

MACHINE OÜ hagi Tulundusühistu Haljus vastu

võlgnevuse 1290 euro, viivise 843,69 euro ja täiendava

viivise saamiseks

Hagihind

2189,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: MACHINE OÜ (registrikood 16106829)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

(Cuesta Advokaadibüroo, Rävala pst 2, 10145 Tallinn; e-

post xxx)

Kostja: Tulundusühistu Haljus (registrikood 10489166)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Tulundusühistult Haljus MACHINE OÜ kasuks põhivõlg 1290

eurot.

3. Välja mõista Tulundusühistult Haljus MACHINE OÜ kasuks viivis kohtuotsuse

tegemise kuupäeva seisuga (s.o. 21.11.2025) 758,07 eurot.

4. Välja mõista Tulundusühistult Haljus MACHINE OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 450 eurot

arvates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude (s.o. 450

eurot) tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud 92% ulatuses Tulundusühistu Haljus kanda ja 8% ulatuses

MACHINE OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks MACHINE OÜ menetluskulud summas 2594,40 eurot. Mõista

Tulundusühistult Haljus MACHINE OÜ kasuks välja menetluskulu summas

2594,40 eurot.

7. Välja mõista Tulundusühistult Haljus MACHINE OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2594,40 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus

tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. MACHINE OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Tulundusühistu Haljus vastu võlgnevuse

1290 euro, viivise 843,69 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud müügileping geodeesia seadme koos

vajaliku tarkvaraga müügiks.

1.2.

Müüdud kauba eest väljastas müüja ostjale 03.08.2022.a arve nr 10110 summas 6 700

eurot, koos käibemaksuga 8040 eurot. Täpsemalt leppisid pooled kokku, et ostja on

kohustatud tasuma kauba eest järgmise graafiku alusel: 1. makse 1000 eurot + käibemaks,

koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. augustiks 2022.a; 2. makse 1000 eurot +

käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. septembriks 2022.a; 3. makse 1000

eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1 200 eurot 15. oktoobriks 2022.a; 4. makse

1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. novembriks 2022.a; 5.

makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. detsembriks

2022.a; 6. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15.

jaanuariks 2023.a; 7. makse 700 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 840 eurot

15. veebruariks 2023.a.

1.3.

Ostja on tasunud müüjale osamaksetena 7200 eurot. Viimase osamakse summas 840 eurot

kohustus ostja tasuma müüjale 15.02.2023.a, mis on aga ostjal tasumata.

1.4.

Ostjale 30.01.2024.a saadetud nõudekirjas nõudis müüja ostjalt tasumata põhivõlgnevuse

(viimase osamakse) summas 840 eurot tasumist ja kohtueelse õigusabikulu hüvitamist

summas 450 eurot (mis kaasnes müüjale ostjale edastatud nõudekirja koostamisega)

hiljemalt 05.02.2024.a. Müüja poolt nõudekirjas märgitud tähtpäevaks ehk 05.02.2024.a

ostja võlgnevust ei likvideerinud. Ostja ei suvatsenud müüja 30.01.2024.a nõudekirjale

isegi mitte vastata.

1.5.

Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist summas 840 eurot.

1.6.

Kuivõrd ostja võlgnevust vabatahtlikult ei likvideerinud ja seda hoolimata müüja

korduvatest meeldetuletustest, siis ei jäänud müüjal üle muud kui pöörduda oma õiguste

kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Advokaadibüroo Cuesta on hagejale seoses

30.01.2024.a nõudekirja koostamisega seonduvalt (millele eelnes dokumentidega

tutvumine, nende läbitöötamine ja arutelu kliendiga) osutanud hagejale õigusteenust 3

tunni ulatuses (tunnihinnaga 150 eurot, lisandub käibemaks), kokku summas 450 eurot

(ilma käibemaksuta summa). Osutatud õigusteenuse eest on hagejale esitatud

Advokaadibüroo Cuesta poolt 30.01.2024.a arve nr 2024/0044 summas 450 eurot, koos

käibemaksuga 549 eurot, mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud. Seega on kostja

vastutav hagejale tekkinud kohtueelse õigusabikulu (kui kahju) hüvitamise eest ning

hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtueelse õigusabikulu väljamõistmist summas 450 eurot.

Kostja on viivitanud kahju hüvitamisega hagiavalduse esitamise päeva ehk 29.02.2024.a

(kaasa arvatud) seisuga 24 päeva, viivise suuruseks on seega 3,69 eurot.

1.7.

Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud

määras kahjuhüvitiselt kui põhivõlgnevuselt (450 eurot) alates hagi esitamisest ehk alates

01.01.2024.a.

1.8.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista (dtl 64). Kostja väidab talle puudustega asja üleandmist ja kulude

tekkimis seoses asendusseadmega. Kostja taotleb 5 tunnistaja ülekuulamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

3.1.

Kohus selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust 01.07.2025 kirjaga (dtl

313-316).

4. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib

sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete

kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS §

405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 2189,94 eurot. Kohus on asja lahendanud

lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 58, p 2).

4.1.

Kohus üritas asja läbivaatamiseks korraldada istungit 02.04.2024 ja 08.04.2025, mis

mõlemad jäid ära kostja seadusliku esindaja taotlusel seoses viimase tervisliku seisundiga

(dtl 92, 128). Kooskõlas § 404 lg 1 lahendas kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses (dtl

337).

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

5.1.

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping geodeesia seadme koos vajaliku

tarkvaraga müügiks.

5.2.

Hageja on esitanud 03.08.2022 kostjale arve nr 10110 summas 6700 eurot, lisaks

käibemaksu, kokku 8040 eurot (dtl 31-32).

5.3.

Kostja on tasunud hagejale arve nr 10110 alusel kokku 7200 eurot (dtl 33).

5.4.

Tasumata on 15.02.2023.a osamakse summas 840 eurot.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas müüdud seadmel olid puudused ja kas kostjal on tulenevalt

puudustest võimalik esitada hageja nõude suhtes vastuväiteid.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

7.1.

Kostja poolt kohtule esitatud vastusest ja taotlustest võib saada aru, et kostja seisukohalt

olid müüdud esemel mingid puudused, mistõttu oli tal alus keelduda müügilepingu järgse

tasu maksmisest keelduda.

7.2.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama

ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja

lõike 2 kohaselt kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle

vaadata asja jõudmisel sihtkohta.

VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oma

majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust

sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata

müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud

kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

VÕS § 221 lg 1 kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda

sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja

tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja

lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda

ostjale.

VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga.

7.3.

Riigikohus on 18.11.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-7157 punktis 11 selgitanud, et

müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2);

2) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

3) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

4) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4);

5) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2).

Lisaks on Riigikohus eelnevalt viidatud lahendis selgitanud, et VÕS § 220 lg 1 esimese

lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada

sai või pidi teada saama. Selle kohustuse rikkumise korral ei või ostja asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud

seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 16).

VÕS § 220 lg 1 on seotud VÕS §-ga 219 seeläbi, et majandus- või kutsetegevuses

tegutseva ostja jaoks algab mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teada

saamisest või teada saama pidamisest sellest hetkest, kui ta täitis või pidi täitma asja

ülevaatamise kohustuse. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja rikub VÕS §-s

219 sätestatud asja ülevaatamise kohustust, võib ta kaotada õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele, sest puudusest teatamise ajaks võib olla möödunud

mõistlik aeg hetkest, kui ostja pidi asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama.

See tuleneb VÕS § 220 lg 3 esimesest lausest, mille kohaselt ei või ostja asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal.

Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust.

Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse

saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud

puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada

(nt sõidukiga proovisõit teha) (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14).

7.4.

Kohus on 01.07.2025 kirjaga selgitanud kostjale, et tal tuleb välja tuua asjaolud, miks ta

ei ole hagejale tasunud viimast osamakset summas 840 eurot. Kohus selgitas kostja, et

kostja peab selgelt välja tooma, kui müüdud asjal oli puudus, siis milline konkreetselt,

millal ta sellest teada sai ning millal teavitas kostja sellest hagejat. Kostja peaks ka

selgitama, miks on ta tasunud enamuse müügihinnast ja jätnud tasumata vaid viimase

osamakse. Kohus selgitas, et kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kostjal,

s.t. kostja peab oma väidete kinnitamiseks esitama tõendid (sh puuduse olemasolu, sellest

hageja teavitamise jms kohta) (dtl 315).

7.5.

Kostja täiendavaid sisulisi seisukohti kohtule esitanud ei ole, kuid on taotlenud asja

määratud tähtaegade pikendamist kuni seadusliku esindaja tervenemiseni (dtl 320).

7.5.1.

Kohus on selgitanud kostja seaduslikule esindajale, et antud asja materjale arvestades

on mõistlik kaaluda kaasata äriühingu kohtus esindamiseks lepinguline esindaja või

teine juhatuse liige, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega

(TsMS § 2). Käesolevas asjas on kostjaks äriühing, mida ei saa samastada tema

juhatuse liikmega. Seetõttu ei saa kostja juhatuse liikme võimalikud tervislikud

probleemid või temaga seotud muud asjaolud olla takistuseks asja lahendamisele.

Vajadusel tuleb äriühingul võtta tarvitusele meetmed, et tema esindusõiguslik organ

oleks võimeline täitma oma kohust äriühingut reaalselt ka esindada (dtl 316).

Kohus on pikendanud kostja taotlusel menetlustähtaegu, kuid kostja sellele vaatamata

sisuliselt midagi täiendavat esitanud ei ole. Kohus ei saa asja lahendamist määramata

ajaks edasi lükata („kuni kostja juhatuse liikme tervenemiseni“), mistõttu määras kohus

asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Väidetavalt kostja juhatuse liikme esitatud

01.11. ja 14.11.2025 taotlused (mis olid esitatud tema abikaasa vahendusel) otsuse

tegemine veelkord edasi lükata, rahuldamisele ei kuulu. Kohus on selgitanud kostjale,

et juhatuse liikme tervislikku seisundit ei saa samastada äriühingu võimega ja

kohustusega osaleda kohtumenetluses.

8. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid hagile sisustanud ning ühtegi tõendit

hagiavalduses toodu ümberlükkamiseks esitatud ei ole. Kostja ühtegi dokumentaalset

tõendit seoses väidetavate puudustega asjas esitanud ei ole. Kohus jättis kostja tunnistajate

taotluse rahuldamata (dtl 315, alt teine lõik), selgitades, et kostjal on võimalik esitada uus,

korrektne taotlus. Kostja sellist taotlust uuesti ei esitanud. Kostja ei ole puuduseid seadmel

ega nendest müüja informeerimist tõendanud. Kostja ei ole usutavalt selgitanud asjaolu, et

kui müüdud seade oli puudustega, siis miks jätkas kostja osamaksete tasumist rohkem kui

aasta jooksul (august 2022 – detsember 2023). Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et

hagiavaldus on põhjendatud, kostja vastuväited võla mittetasumiseks ei ole tõendatud ega

põhjendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 840

eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 840 eurot.

9.1.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

9.2.

Hageja poolt kostjale esitatud arvel on märgitud viivisemääraks 1% päevas (dtl 31).

Nimetatud arve kostja poolt allkirjastatud ei ole.

9.3.

Kohus leiab, et ainult selle tõendi alusel ei ole kokkulepe viivisemääras tõendatud. Kohus

viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, mille punktides 10-11 on

selgitatud, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või selleta ei tähenda arvele

märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov

saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta

või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille

alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja / või seda allkirjastamata

kaupa üle ei antaks; allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta ja seda ei saa TsÜS § 68

lõigete 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov

tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga; arve

vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud

tingimustega nõustumist ja seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega

näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel

näidatud viivise vms.

Praeguses asjas on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale arve, mille all servas on

märgitud „Lisainfo“ all: „Juhul, kui Tulundusühistu Haljus käesolevat nõuet ei täida,

esitab CNAV OÜ hagi Harju Maakohtusse võlgnevuse väljamõistmise nõudes tasumata

summa ulatuses. Etteulatuvalt märgime, et kohtumenetluses lisanduvad põhinõudele

viivis 1% ja

Menetluskulud“ (dtl 31). Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud elulisi asjaolusid

vastavas määras viivisekokkuleppe sõlmimise kohta. Isegi kui lugeda arvetel märgitud

rida „viivis 1%“ hagejapoolseks pakkumiseks sõlmida viivisekokkulepe, ei ole tõendatud,

et kostja oleks pakkumisega nõustunud (VÕS § 9 lõige 1). Hageja ettepanekus pole

täpsustatud, mis ajaühiku kohta viivist 1% arvestatakse (päevas, kuus, aastas) või on

tegemist kindla summana arvestatava viivisega (ehk pigem leppetrahvina 1%). Puuduvad

tõendid, et kostja oleks tasunud hagejale mistahes määras viivist. Seega ei ole alust

tuvastada kostja kohustust tasuda vaidlusaluse arve tasumisega viivitamisel hagejale

viivist enam kui VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja ei ole vaidlustanud kokkulepitud osamaksete tasumise kuupäevi, tehtud

osamaksete kuupäevi ega hageja hagis p-s 2.6 toodud viivitatud päevade arvestust (dtl

2.6). Kuna viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, teeb kohus hageja andmeid aluseks võttes selles osas järgmise

ümberarvestuse (vt www.viivisekalkulaator.ee):

9.3.1.

1. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.08.2022). 19.08.2022 tasus kostja 1.

osamakse summas 1200 eurot. Seega viivitas kostja 1. osamakse tasumisega 4 päeva.

Viivise summaks on 1,05 eurot:

9.3.2.

3. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.10.2022). 22.06.2023 tasus kostja 3.

osamakse summas 1200 eurot. Seega viivitas kostja 3. osamakse tasumisega 250 päeva.

Viivise summaks on 79,97 eurot:

9.3.3.

4. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.11.2022). 22.08.2023 tasus ostja 4. osamakse

summas 1200 eurot. Seega viivitas ostja 4. osamakse tasumisega 280 päeva. Viivise

suuruseks on 95,49 eurot

9.3.4.

5. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.12.2022). 11.09.2023 tasus kostja 5.

osamakse summas 1200 eurot. Seega viivitas kostja 5. osamakse tasumisega 270 päeva.

Viivise suuruseks on 95,49 eurot:

9.3.5.

6. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.01.2023). 20.12.2023 tasus kostja 6.

osamakse summas 1200 eurot. Seega viivitas kostja 6. osamakse tasumisega 339 päeva.

Viivise suuruseks on 125,56 eurot:

9.3.6.

7. osamakse tasumine (maksetähtpäev 15.02.2023). 7. osamakse summas 840 eurot on

kostja poolt tasumata. Otsuse tegemise ehk 21.11.2025 (kaasa arvatud) seisuga on

kostja viivitanud 7. osamakse tasumisega 1010 päeva ja viivise suuruseks on 267,46

eurot:

9.3.7.

Kokku on otsuse tegemise ehk 21.11.2025 (kaasa arvatud) seisuga kostja viivise võlg

665,02 eurot (1,05 + 79,97 + 95,49 + 95,49 + 125,56 + 267,46), mis kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 450 eurot.

10.1.

Kuivõrd kostja võlgnevust vabatahtlikult hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest

ei likvideerinud, siis pöördus hageja oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo

poole. Advokaadibüroo Cuesta on hagejale seoses 30.01.2024.a nõudekirja (dtl 34-36)

koostamisega seonduvalt (millele eelnes dokumentidega tutvumine, nende läbitöötamine

ja arutelu kliendiga) osutanud hagejale õigusteenust 3 tunni ulatuses (tunnihinnaga 150

eurot, lisandub käibemaks), kokku summas 450 eurot (ilma käibemaksuta summa).

Osutatud õigusteenuse eest on hagejale esitatud Advokaadibüroo Cuesta poolt

30.01.2024.a arve nr 2024/0044 summas 450 eurot, koos käibemaksuga 549 eurot (dtl

43), mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud.

10.2.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

10.3.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Kohus peab hageja poolt advokaadibüroo poole pöördumist vajalikuks. Advokaadi

vahendusel kostjale nõude esitamine oleks võinud kaasa aidata küsimuse kohtuvälisele

lahendusele. Advokaadi poolt osutatud õigusteenuse maht (3 h) ja hind (150 eurot tunnis)

on mõistlik ja põhjendatud.

10.4.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

10.5.

Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel eksisteerib põhjuslik

seos. Kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud, siis ei oleks hagejal olnud tarvidust

advokaadibüroo poole pöörduda ja kahju õigusabikulude näol jäänud tekkimata. Seega on

kostja vastutav hagejale tekkinud kohtueelse õigusabikulu (kui kahju) hüvitamise eest

ning hageja kasuks kuulub väljamõistmisele kohtueelne õigusabikulu summas 450 eurot.

10.6.

Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning tulenevalt asjaolust, et kostja

on hageja ees raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist

(selle kostjalt väljamõistmist) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ehk seadusjärgses

viivise määras. 30.01.2024 kostjale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kohtueelse

õigusabikulu hüvitamist summas 450 eurot hiljemalt 05.02.2024. Nimetatud kuupäevaks

kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse

õigusabikulu nõudelt viivise. Kohus arvestab selle välja kohtuotsuse tegemise seisuga –

viivitatud 655 päeva ja viivise suurus 93,05 eurot:

10.7.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelsetelt menetluskuludelt viivise

kooskõlas TsMS § 367. Vastavale hageja viivisenõudele kostja sisulisi vastuväited

esitanud ei ole. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus on põhjendatud ja edasiulatuva

viivise väljamõistmine kuulub rahuldamisele arvates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast.

11. Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt väljamõistmisele summad

järgmiselt: müügilepingu tasumata osamakse summas 840 eurot ja kahju hüvitamise nõue

(kohtueelne õigusabikulu) summas 450 eurot. Viivis müügilepingu osamaksete tasumisega

viivitamise eest summas 665,02 eurot, ning kahju hüvitamise nõudelt arvestatud viivis kuni

kohtuotsuse tegemiseni summas 93,05 eurot (viivis kokku 758,07 eurot). Lisaks rahuldab

kohus hagi ka jooksva viivise väljamõistmise osas kahju hüvitamise nõudelt alates arvates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Rahuldamata jääb hageja nõue müügilepingust

tuleneva põhivõlalt arvestatud viivise osas summas 174,98 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

12. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 2189,94 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

13. Kohus rahuldas hagi osaliselt otsuse tegemise seisuga summas 2048,07 eurot. Rahuldati

kõik nõuded peale müügilepingust tuleneva põhivõlalt arvestatud viivise osas summas

174,98 eurot, mida hageja nõudis 840 eurot ja mille rahuldamise korral oleks kostjalt välja

mõistetud 2223,05 eurot. Seega rahuldati hagi 92% ulatuses (2048,07 eurot 2223,05 euro

asemel).

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14.1.

TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8%

ulatuses hageja kanda.

15. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

15.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja esindajakulu summas

2775 eurot (dtl 340-342).

15.1.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 350 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale

hüvitamisele 92%.

15.1.2.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 2775 eurot. Kostja nimetatud

tasu suurusele ja kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei

ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot, on kooskõlas Tallinna

advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja kohtu praktikaga.

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 18 tundi 30 minutit. Kostja

nimetatud ajakulule vastu ei ole vaielnud.

15.1.3.

Kohus leiab, et arvel nr 2024/0059 (dtl 343-344) 06.02.2024 märgitud ajakulu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine Tulundusühistu Haljus vastu 1 tund 30

minutit ning arvel nr 2024/0105 (dtl 345-346) 07.02.20204 ja 27.02.2024 märgitud

ajakulu kokku 15 minuti ulatuses põhjendatud ei ole ja kostja poolt hüvitamisele ei

kuulu. Kooskõlas TsMS § 4842 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulude katteks 20 eurot.

15.1.4.

Lisaks leiab kohus, et arvel nr 2024/0431 (dtl 351-352) 16.09.2024 märgitud ajakulu

seoses toimiku koostamine 02.10 istungiks 25 minuti ulatuses põhjendatud ei ole.

Tegemist on toimingu, millise on esindaja teinud enda töö huvides ning selle

hüvitamise nõudmine kostja poolt põhjendatud ei ole.

15.1.5.

Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on põhjendatud, vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ja asja materjalidele ning kuulub kostja poolt hagejale

hüvitamisele.

15.1.6.

Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 16 tundi 20 minutit ehk 2450

eurot (16 tundi 20 minutit x 150 eurot), millest kostja kohustub hüvitama 92%.

15.2.

Seega on põhjendatud hageja menetluskulu kokku summas 2820 eurot, millest riigilõiv

summas 350 eurot, esindajakulu summas 2450 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

summas 20 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele sellest 92% ehk 2594,40 eurot.

16. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja kostja menetluskulusid

toimikust ei nähtu.

17. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik