3-25-4334/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4334

Määruse kuupäev

21. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse

peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene

keelde.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 20. novembril 2025 X-i kaebus, milles kaebaja avaldab

rahulolematust osakonna ülema Ü. Kummi tegevuse suhtes. Kaebaja palus teha haiglale

ettekirjutus. Samuti palus kaebaja teha vali noomitus Ü. Kummile ning vallandada ta töölt.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt

on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kohtule arusaadavalt viibib kaebaja Sihtasutuse Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus ning

kaebaja on esitanud kaebuse psühhiaatriakliiniku tegevuse peale. Sihtasutus Viljandi Haigla

on vastavalt põhikirjale eraõiguslik juriidiline isik. Tegemist ei ole avaliku võimu kandjaga,

kuna Sihtasutust Viljandi Haigla ei ole volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid.

3-25-4334

4. Riigikohtu halduskolleegium on 17. aprilli 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-09

leidnud, et tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi puhul on võimalik eristada avalik-

õiguslikku otsustust isiku ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks ja tervishoiuteenuse osutamist

kui viidatud otsuse järgset eraõiguslikku suhet. Analoogselt piirdub avalik-õiguslik suhe ka

käesolevas asjas vaid isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustuse tegemisega.

Viidatud otsusele järgnev raviteenuse osutamine ja sellega seonduvad suhted kaebaja ja

Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel on eraõiguslikud suhted ning selle suhte pinnalt tekkinud

vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vaidlustada Sihtasutuse

Viljandi Haigla tegevust Tartu Maakohtus.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3

ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)