3-25-695/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-695

Haldusasi

G.Z-i kaebus Riigiprokuratuuri ja Andmekaitse

Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Z

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-695.

2. Jätta G.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus

muutmata.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.Z (edaspidi ka kaebaja) sai 24.09.2024 kutse kohtuistungile, mille ta palus

prokuratuuril edasi lükata. Samal päeval sai kaebaja teada, et prokuratuur oli helistanud

kaebaja raviarstile ja vestelnud arstiga kaebaja tervise teemal. Kaebaja esitas 04.10.2024,

16.10.2024 ja 19.11.2024 prokuratuurile pöördumised, et saada seaduse viidetel põhinevad

selgitused esitatud küsimustele seoses oma isikuandmete töötlemisega.

2. Kaebajale vastas kirjalikult esmalt abiprokurör Mari Vunk (16.10.2024), siis juhtiv

riigiprokurör Taavi Pern (18.11.2024) ja viimaks tolleaegne riigi peaprokurör Andres Parmas

(20.11.2024). Kaebaja hinnangul ta sisulisi vastuseid oma pöördumistele ei saanud, mistõttu

3-25-695

pöördus ta avaldusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi ka AKI või inspektsioon) poole.

Kaebaja palus inspektsioonil hinnata prokuratuuri tegevust seoses tema isikuandmete

ebaseadusliku töötlemisega ning kohustada prokuratuuri andma kaebajale kirjalik vastus tema

kaebustes avaldatud küsimustele.

3. Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 18.02.2025 otsusega nr 2.1-1/24/1281-3150-7

järelevalvemenetluse kaebaja isikuandmete kaitse asjas.

4. Kaebaja esitas 25.02.2025 AKI otsuse peale vaide, millega taotles menetluse lõpetamise

otsuse kehtetuks tunnistamist ja järelevalvemenetluse jätkamist.

5. AKI jättis 06.03.2025 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.

6. G.Z esitas 20.03.2025 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Riigiprokuratuuri ja AKI

tegevuse õigusvastaseks ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14 vastuolus olevaks

tunnistamiseks. Kohus jättis kaebuse 22.04.2025 määrusega kaebuses esinenud puuduste tõttu

käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada esitatud nõudeid, esitada

krüpteeritult esitatud tõendid krüpteerimata kujul ning tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja

kõrvaldas puudused.

7.

01.05.2025 kaebuse täienduses tõi kaebaja välja, et prokuratuuri ja AKI tegevuse

ebaseaduslikuks tunnistamine on vajalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks (sh õigus

isikuandmete kaitsele ja õigus saada juurdepääs kaebaja andmete töötlemisega seotud

teabele). Puuduvad muud tõhusad õiguskaitsevahendid, kuna pädevad asutused on keeldunud

andmast ammendavaid vastuseid kaebaja pöördumistele või on vastanud üksnes pärast

seaduse järgimise kohustusele viitavat märkust. Järelevalveorgani sisuline vastus puudub ning

muud rikkumiste kõrvaldamise vahendid ei ole kättesaadavad. Prokuratuur rikkus seadust

eelkõige sellega, et keeldus kolm korda andmast kaebajale teavet kaebaja isikuandmete

töötlemise kohta ja täitis nõuded ning esitas küsitud andmed alles AKI järelevalvemenetluses.

AKI aga rikkus järelevalvemenetluse lõpetamisel kaebaja õigusi sellega, et AKI-le esitatud

kaebuse menetlemine lõpetati ilma sisulise uurimise ja põhjendatud vastuseta. AKI

järelevalve lõpetamise otsusest ei selgu, miks ei tunnista AKI prokuratuurilt küsitud info

väljastamata jätmist rikkumiseks.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 13.06.2025 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise

tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kohus tõi käiguta jätmise määruses välja, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kuivõrd kaebaja täiendavatest selgitustest ja esitatud materjalidest selgub, et kaebaja nõutud

teave on hiljemalt AKI järelevalvemenetluses (Prokuratuuri 03.02.2025 kiri kaebajale nr RP-

6-1/25/977-2) kaebajale edastatud, siis pole teabe väljastamiseks enam võimalik tõhusamaid

nõudeid esitada (kogu nõutud teave on kaebajale edastatud).

Soovitud tuvastus peaks andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku kasu. Enamasti saab

tuvastuskaebust esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem õiguste kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Üldjuhul aga saab esitada tõhusama kaebuse õiguste rikkumise korral,

mistõttu on tuvastamiskaebuse lubatavus vägagi erandlik. Riigikohtu halduskolleegiumi

26.11.2014 määruse nr 3-3-1-60-14 p 18 kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud

huvina, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku

suhtes. Kohtule ei selgu, et prokuratuur või AKI käituks kaebajaga edaspidi õigusvastaselt.

2(4)

3-25-695

Tuvastamisnõuded prokuratuuri ja AKI tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks konkreetselt

käesolevas haldusasjas toodud pöördumistele vastamisel ja järelevalvemenetluse läbiviimisel

ei paranda kaebaja õiguslikku positsiooni – prokuratuuril ei teki kohustust pöördumisi uuesti

läbi vaadata ja AKI-l ei teki kohustust järelevalvemenetlust uuesti läbi viia. Pole põhjust

eeldada, et prokuratuur edasistele pöördumistele korrektselt ei vastaks või AKI

järelevalvemenetlust korrektselt läbi ei viiks. Kokkuvõtvalt puudub kaebajal kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tagastab kaebuse. Kohus ei tagasta kaebaja tasutud

riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja palub 13.06.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.06.2025 määrus ja

saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada tuvastamiskaebus, kuna prokuratuur täitis seadusest

tuleneva kohustuse alles pärast AKI järelevalvemenetluse algust, mis näitab, et rikkumine

toimus ja selle tuvastamine kohtus on õigustatud. Prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks

tunnistamine on vajalik kaebaja Ameerika Ühendriikidele väljaandmise menetluses, kuna

oluline on saada ametlik kinnitus, et Eesti ametiasutused, sh prokuratuur, on rikkunud kaebaja

õigusi. Kohus kohaldas valesti HKMS § 45 lõiget 2, kohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu

26.11.2014 määrusega nr 3-3-1-60-14 (p 18), mille kohaselt on tuvastuskaebus lubatav, kui on

olemas õigustatud huvi rikkumise tuvastamiseks või vajadus takistada selle kordumist.

Mõlemad tingimused on kaebaja asjas täidetud. Kohus eksib, kui eeldab, et rikkumised ei

kordu. Prokuratuuri võimalik edaspidine seaduslik käitumine kaebaja suhtes ei välista

sarnaste rikkumiste kordumist teiste isikute suhtes. AKI tegevuse õigusvastaseks tunnistamine

on vajalik, kuna see asutus, nagu ka kohus, leidis, et seaduse hilisem täitmine tähendab, et

rikkumist ei toimunud. AKI keeldumine rikkumise sisulisest hindamisest tähendab, et tõhusat

õiguskaitset ei olnud. Kaebajale ei ole jäänud muid õiguskaitsevahendeid.

Riigilõivu korduv nõudmine kaebuse eest, mida sisuliselt ei arutatud, on põhjendamatu. Pärast

puuduste kõrvaldamist tasus kaebaja 20 euro suuruse riigilõivu. Kohus ei arutanud kaebust

sisuliselt, vaid tagastas selle menetlusse võtmata. Seetõttu ei saa uue kaebuse esitamine olla

uus menetlus ja kohus ei saa nõuda uut lõivu. Selline tegevus oleks vastuolus HKMS §-s 2

sätestatud menetlusökonoomia ja õiglustundega. Kaebaja palub, et kohus tuvastaks, et uus

riigilõiv ei ole nõutav ning varasem tasu tuleb lugeda kehtivaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus

tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja RLS § 22 lg 1 p 9).

11. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 30.12.2024 määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina tuvastamisnõude

esitamiseks käsitatav mh preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat

õigusvastast tegevust isiku suhtes. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina

3(4)

3-25-695

ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku

olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide

saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa

tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele

tulevikus (Riigikohtu 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 20).

Halduskohtu määruse põhjendused on kaebeõiguse välistamiseks piisavad. AKI on

18.02.2025 vastuses nr 2.1/24/1281-3150-7 märkinud, et prokuratuur ei andnud koheselt

vastuseid kõikidele kaebaja isikuandmete töötlemist puudutavatele küsimustele, kuid on

töötlemist puudutavad vastused järelevalvemenetluses inspektsiooni ettepaneku vastuskirjana

edastanud. Kaebaja AKI-le esitatud kaebuse peamine ese seisnes selles, et kaebajal ei ole

võimalik saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja sellele tuginedes ei ole tal

võimalik kontrollida, kas tema isikuandmete töötlemine on olnud seaduslik. AKI märkis oma

vastuses, et seaduses on olemas alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks.

Argumendi, et tuvastamiskaebuse menetlemine on vajalik tema õiguste kaitseks

väljaandmismenetluses, esitas kaebaja esmakordselt määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei

saanud ega pidanud sellega arvestama. Põhjendus on ka sisuliselt asjasse puutumatu, kuna

kohtule jääb ebaselgeks, millist õiguslikku kasu oleks saanud kaebajale anda Eesti

ametiasutuste poolt tema õiguste rikkumise fakti tuvastamine, mis ei seondunud otseselt tema

väljaandmise otsustamisega. Tänaseks on kaebaja Ameerika Ühendriikidele üle antud1,

Riigikohus on 26.08.2025 jätnud menetlusse võtmata kaebaja kassatsioonkaebuse kaebaja

väljaandmise otsust puudutavas haldusasjas nr 3-25-1547 ja 09.09.2025 jätnud menetlusse

võtmata kaebaja kaitsja teistmisavalduse kriminaalasjas nr 1-23-2063, mis puudutas

väljaandmise õiguslikku lubatavust.

12. Kohus ei tagasta kaebuselt tasutud riigilõivu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2, kui

kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2 (st kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Kaebaja on

tasunud kaebuse puudusi kõrvaldades riigilõivu ühe korra ja seega ei ole väide riigilõivu

korduvast nõudmisest asjasse puutuv. Kui kaebaja pidas silmas riigilõivu, mis tuleb tasuda

hüpoteetilisel juhul, kui ta sooviks sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda, siis on tegemist

küsimusega, mida kohus ei saa käesolevas asjas ette lahendada.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13.06.2025 määrus muutmata.

14. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Eesti Rahvusringhääling „Eesti andis USA-le üle Venemaale tundlikku tehnoloogiat tarninud kodaniku“,

internetis kättesaadav: https://www.err.ee/1609783872/eesti-andis-usa-le-ule-venemaale-tundlikku-tehnoloogiat-

tarninud-kodaniku

4(4)