2-25-112968/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-112968

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Krausberg Eesti OÜ hagi A. L. vastu võla

väljamõistmiseks

1152,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja Krausberg Eesti OÜ (registrikood 11279028),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Kostja A. L. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Krausberg Eesti OÜ hagi A. L. vastu võla väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja A. L. (isikukood XXX) Krausberg Eesti OÜ (registrikood 11279028)

kasuks Krausberg Eesti OÜ poolt 22.05.2024 väljastatud arvel nr 118038 kajastatud

põhivõlg 915 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 154,21 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 28.05.2024 – 21.11.2025 eest.

3. Mõista A. L. Krausberg Eesti OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 22.11.2025 arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt

(21.11.2025 seisuga 915 eurot) kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

5. Määrata A. L. poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 894,50 eurot ning mõista

nimetatud summa A. L. Krausberg Eesti OÜ kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi 15.08.2025. Kohus võttis hagi menetlusse 18.08.2025

määrusega. Kostja vastas hagile 11.09.2025. Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi

17.11.2025 kell 10:00. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel kutse saatmisega kostja e-posti aadressil XXX

27.10.2025. Kohus selgitas e-kirjas, et loeb kutse kostjale kätte toimetatuks 3 tööpäeva

möödumisel. Kostja ei ilmunud 17.11.2025 kell 10:00 kohtuistungile ega teavitanud kohut

ilmumata jätmise põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu

hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab

asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui

kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles tagaseljaotsuse

tegemist. Kohtu hinnangul on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud.

Kohus teeb käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtu määratud ajal

kohtuistungile ega teavitanud enda ilmumata jäämise põhjusest.

TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV

Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulud

2 (4)

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 280 eurot ja õigusabi kulu 785,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldab hageja

menetluskulude taotluse osaliselt.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele hagilt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 205

eurot/tunnis on ei ole ülemäärane, arvestades advokaadibüroode teenustasude turuhindu.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka advokaadi poolt teenuse osutamiseks koostatud ajakulu

2,9 tundi, v.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele kulunud 0,8 tundi.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamisele ei saa taotletud ulatuses rahuldada, s.o 0,8*205=164 eurot. TsMS § 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 lg 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kommentaaride kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse esindaja kulu piiratud 20 euroga. Seega

isegi, kui maksekäsu kiirmenetlusele järgneb hagimenetlus, siis ei saa maksekäsu

kiirmenetluse eest nõuda lepingulise esindaja kulu suuremas ulatuses kui 20 eurot. Samale

seisukohale on jõudnud nt Tartu Ringkonnakohus 26.06.2025 määruses nr 2-25-102435.

Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasuks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise eest 20 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis määrab

kohus menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Kokku määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 280+594,50 (2,9*205)+20=894,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4

kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3 (4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

4 (4)