2-23-143534/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

KohtuJst

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-143534

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi J A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5965,16 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830);

Hageja lepinguline esindaja: H S (e-post xxx);

Kostja: J A (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Holm Bank AS-i hagi J Ai vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5002,15 eurot, intressi 225,98

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,76 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning

mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 14.12.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 20.07.2022 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 2500

eurot, ning 24.07.2022 laenulepingu nr xxx, mille alusel on sai kostja laenu 3250 eurot.

20.07.2022 laenulepingu aastane intressimäär oli 6,9% ja krediidikulukuse määr 14,37%.

24.07.2022 laenulepingu aastane intressimäär oli 6,9% ja krediidikulukuse määr 13,69%.

Kostja on teostanud 20.07.2022 laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 667,66 eurot ja

24.07.2022 laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 638,98 eurot.

3. Hageja ütles lepingud 13.10.2023 üles.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja ja kostja sõlmisid 20.07.2022 laenulepingu nr xxx (dtl 64-70), mille alusel sai kostja

laenu 2500 eurot, ning 24.07.2022 laenulepingu nr xxx (dtl 44-50), mille alusel sai kostja laenu

3250 eurot. 20.07.2022 lepingu kohaselt on krediidikuluse määr 14,37% aastas ja 24.07.2022

lepingu kohaselt 13,69% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5002,15 eurot,

intressi 225,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,76 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 14.12.2023 kuni nõude täitmiseni.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hageja ja kostja sõlmisid 20.07.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl 64-70) ning

24.07.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl 44-50). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale kokku

andnud laenu 5750 eurot (3250+2500).

9. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

2 / 6

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

10. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

3 / 6



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

11. Kohus kohustas hagejat 15.10.2025 kirjaga (dtl 100-105) esitama täiendavaid andmeid, mille

alusel on hageja kostja krediidivõimelisust hinnanud ja tegi hagejale ettepaneku esitada kostja

pangakonto väljavõtted tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud

tõendid, millest nähtub, et kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Hageja on hagiavalduses ja 22.10.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks küsinud teavet kostjalt ja teinud andmete

kontrollimiseks päringuid kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. 20.07.2022

krediiditaotlusel märkis kostja enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1750 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 400 eurot. Hageja kontrollis kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte

kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, mille tulemusel oli kostja viimase kuue kuu

aritmeetiline keskmine sissetulek oli 1616,14 eurot. Hageja arvestas 20.07.2022 laenulepingu

sõlmimisel kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1616,14 eurot ning kohustuseks kostja

poolt märgitud igakuised finantskohustused 400 eurot, millele hageja lisas arvestusliku

elatusmiinimumi 234 eurot. 24.07.2022 krediiditaotlusel märkis kostja enda igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 1800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 450 eurot. Hageja kontrollis

kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, mille

tulemusel oli kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 1616,14 eurot.

Hageja arvestas enne 24.07.2022 laenulepingu sõlmimist kostja igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 1616,14 eurot ning kohustuseks kostja poolt märgitud igakuised

finantskohustused 450 eurot, millele hageja lisas arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot ning

kohustuse hageja ees summas 66,54 eurot. Mõlema lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired.

13. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet mõlema lepingu puhul. Kohtul ei ole võimalik asuda

seisukohale, et hageja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes kostja

laenuvõime kontrollimisel. Hageja ei ole välja toonud, et hageja oleks küsinud laenude

andmisel kostja pangakonto väljavõtet või kogunud piisavalt muud teavet kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete

alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud. Hageja ei ole kontrollinud kostja varaliste kohustuste suurust

ega selgitanud muuhulgas välja, kui palju krediidikohustusi ja mitme krediidiandja juures

kostjal enne lepingute sõlmimist oli. Samuti ei nähtu hageja esitatud andmetest, et hageja oleks

välja selgitanud kostja tegelike majapidamiskulude suuruse. Lisaks märgib kohus, et hageja

esitatud tõenditelt (dtl 52-54) maksehäirete kontrollimise kohta ja Maksu- ja Tolliameti päringu

kohta ei nähtu, kelle kohta päringud on tehtud. Seega on hageja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2

ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult

4 / 6

krediidi võimaldamise osas. Hageja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna

esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et hageja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks andmete kogumis analüüsi piisavalt teostanud.

14. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks

kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

15. Kohus andis hagejale 15.10.2025 kirjaga (dtl 100-105) võimaluse esitada teave kõigi kostja

poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. 22.10.2025 esitas hageja hagiavalduse

täienduse, mille kohaselt on 20.07.2022 lepingu põhiosa nõude suuruseks pärast

ümberarvestamist 1982,69 eurot ja 24.07.2022 lepingu põhiosa nõude suuruseks pärast

ümberarvestamist 2856,68 eurot. Hageja on ümberarvestatud nõude puhul arvestanud kostjalt

seadusjärgses määras intressi mõlema lepingu osas ajavahemikul 27.01.2023 kuni 27.09.2025.

Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks

VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust, milles hageja oleks määranud tagasimaksed uuesti.

16. Kohus märgib hageja ümberarvestatud nõuete osas järgmist. 22.10.2025 menetlusdokumendi

kohaselt on hageja 20.07.2022 lepingust tuleneva ümberarvesatud nõude puhul arvestanud, et

kostja sai laenu 2500 eurot, ning 24.07.2022 lepingust tuleneva ümberarvestatud nõude puhul

arvestanud, et kostja sai laenu 3250 eurot. Seejuures 22.10.2025 menetlusdokumendi lisas

esitatud maksekorralduste (dtl 135-136) kohaselt on hageja kostjale teinud 20.07.2022

väljamakse 2450 eurot ja 24.07.2022 laenu väljamakse summas 3185 eurot. Seega on hageja

mõlema lepingu puhul väljastanud kostjale laenu väiksemas summas, kui hageja on

ümberarvestuses arvestanud. Lisaks märgib kohus, et hagiavalduse kohaselt ütles hageja

laenulepingud üles 13.10.2023, kuid hageja on ümberarvestatud nõuetes arvestanud intressi

mõlema lepingu puhul ka pärast 13.10.2023. Hageja ei ole selgitanud, kas hageja hinnangul on

ka pärast tagasimaksete uuesti määramist lepingud 13.10.2023 kehtivalt üles öeldud ega

esitanud ümberarvestatud tagasimakseid, et kohus saaks lepingu lõppemisega seotud asjaolusid

ise kontrollida. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas hageja hinnangul on pärast

ümberarvestamist lepingud üles öeldud 27.09.2025 ja sellest tulenevalt on hageja arvestanud

intresse 27.09.2025 seisuga. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei vasta hageja

ümberarvestatud nõue seaduses sätestatud tingimustele ning kohtul ei ole võimalik hagi

rahuldada ka hageja ümberarvestatud nõude osas.

17. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei

saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama

oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata.

5 / 6

18. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja

lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma

avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool

asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool

peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.

19. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete ümberarvestust, ei ole hageja

hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja hagi tuleb lähtuvalt Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-22-147995 jätta tervikuna rahuldamata.

20. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

21. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 5965,16 eurot.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

23. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

6 / 6