1-25-3444/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-3444

Kriminaalasi

Kaarel Kaldvee süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 422 lg 1 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Süüdistatav

Tõkend

Kaarel Kaldvee, isikukood: 39409252739; elukoht:

XXX, kodakondsus: xxx , xxx, emakeel: xxx keel,

töökoht: xxx.

Kriminaalkorras karistamata.

ei ole kohaldatud

Prokurör

ringkonnaprokurör Silva Rood

Kaitsja

vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1. Mõista Kaarel Kaldvee süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 2 kuu

pikkuse vangistusega.

2. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS

§ 74 lg 2 alusel määrata Kaarel Kaldveele koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust.

3. Määrata, et Kaarel Kaldvee on kohustatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse

kandmisele ilmuma Tartu Maakohtu poolt vastavalt KrMS §-le 414 lg 1 edastatavas

teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on

märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse Kaarel Kaldvee peab karistuse

kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei

ilmu, kohaldatakse sundtoomist.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistust s.o 2 aastat ja 1 kuu ei

pöörata täitmisele, kui Kaarel Kaldvee 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaarel Kaldvee on kohustatud:

4.1 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

4.2 ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

4.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

4.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kaarel Kaldveed läbima käitumiskontrolli ajal

kriminaalhooldusametniku määratav liiklusalane sotsiaalprogramm.

6. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21. novembrist

2025. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub KarS §

75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse

kandmise ajaks.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatav Kaarel Kaldveelt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel

koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Kaarel Kaldvee

kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Transpordiametile.

8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 1329 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

1723,66 eurot ja ekspertiiside kulud 1769,47 eurot, s.o kokku 4822,13 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Kaarel Kaldveel tasuda 30

päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on

õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Kaarel Kaldveed süüdistatakse selles, et tema 20.09.2023 kella 03:56 paiku xxx ristmiku

juures juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer reg nr xxx, sõites 50km/h mõjualas 62km/h seega

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12km/h. Ei andnud teed fooridega reguleerimata

ülekäigurajal (foorid kollasel vilkuval režiimil), ülekäigurada tähistatud teekatte märgistuse nr

945a ja liikluskorraldusvahenditega nr 543 ja 544, ülekäigurada ületavale jalakäijale R.A.le.

Enne fooridega reguleeritud ülekäigurajale lähenemist ei vähendanud Kaarel Kaldvee

vajalikul määral sõidukiirust ja sõitis kannatanule otsa. Sellega põhjustas R.A.le parema

oimuluu murru, koljupõhimiku ja I-II kaelalüli vahelise vigastuse koos kaelalülide murdude

ning seljaaju vigastusega, roiete ja vaagnaluude hulgimurrud, rinnaku murrud, vasaku rang- ja

õlavarreluu murrud; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid mõlemapoolselt; vere

ajuvatsakestes; kopsude rebendid ja põrutuse; rinnaaordi, südamepauna, südame, vahelihase,

maksa, põrna ja neerude rebendid; põrutushaavad parema kõrva taga; värsked nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, rindkerel ning jäsemetel, mille tagajärjel

kannatanu R.A. suri.

Kaarel Kaldvee rikkus liiklusseaduse: § 7 lg 2 nõudeid, mille kohaselt kollase vilkuva tulega

foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. § 14 lg 2

nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist; § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel

on 50 kilomeetrit tunnis; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada

liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma

liikluskorraldusvahendi nõuet; § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel

juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; § 35 lg 1

nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 35 lg 4 nõudeid,

mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis

on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; § 50 lg 3

p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda

nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Sellega pani Kaarel Kaldvee toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest

põhjustatud inimese surm.

2. Tartu Maakohtu 19.08.2025 määrusega anti Kaarel Kaldvee kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et Kaarel Kaldvee tegu on tõendamist leidnud ning tegi

ettepaneku Kaarel Kaldvee süüdi tunnistada ja karistada KarS § 422 lg 1 järgi mõistes talle

karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 2 kohaselt määrata, et mõistetud kolme

aastasest vangistusest peab Kaarel Kaldvee koheselt ära kandma kaks kuud vangistust. KarS §

73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, see on kaks aastat ja 10 kuud, ei

pöörata täielikult täitmisele, kui Kaarel Kaldvee ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. Kohaldades KarS § 50 lg 1 palus prokurör lisakaristusena võtta Kaarel

Kaldveelt ära juhtimisõigus kaheksaks kuuks.

4. Kaitsja leidis, et Kaarel Kaldveele ei saa ette heita LS § 7 lg 2, 16 lg 1 ja 14 lg 2

tulenevate nõuete rikkumist, kuna need nimetatud nõuded on liiga üldist laadi ning vajaksid

konkreetset tegevust või tegevusetust, millega Kaarel Kaldvee neis sätetes nimetatud nõudeid

rikkunud on. Riigikohus on süüdistuse sisu osas märkinud, et süüdistatava tegevuse

kirjelduses tuleb obligatoorselt ära näidata kõik need tema käitumise aspektid, mis

prokuratuuri arvates moodustavad kuriteo koosseisu, aga loetletud kolme liiklusseaduse sätte

nõuete rikkumist prokuratuur süüdistusaktis ja süüdistuses sisutanud ega põhistanud ei ole.

Esimene oluline rikkumine, mida prokurör on süüdistuses Kaarel Kaldveele ette heitnud, on

kiiruse ületamine. Ainus tõend, mis tõendab seda, milline oli Kaarel Kaldvee poolt juhitud

sõiduki kiirus, ja et see oli suurem lubatust, on ekspertiisiakt. Kaarel Kaldvee ise on öelnud, et

tema kiirust ületanud ei ole, andes üksikasjalikke selgitusi, kuidas tema sellel ööl sõiduki

kiirust valis ja milline tema mälu järgi sõiduki kiirus oli. Seega on ainult ekspertiisiakt, mis

väidab vastupidist. KrMS § 107 lg 1 p 10 järgi peab olema ekspertiisiaktist nähtav põhistus ja

peab olema võimalik aru saada, kuidas ekspert on mingisuguse tulemuseni jõudnud.

Ekspertiisiaktist ega ka eksperdi täiendavatest selgitustest ei saa üheselt ülevaadet, kuidas

tegelikult kiiruse arvutamine on toimunud. Jääb mulje, et midagi on kuskile pandud ja siis on

keegi midagi arvutanud, aga kuidas ja mille alusel, jääb tegelikult arusaamatuks. Kaitsja

hinnangul saab kogutud tõendite pinnal teha järelduse, et selle õnnetuse põhjuseks ei olnud

LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine ehk kiiruse ületamine.

Kõne alla saaks siis tulla, kas Kaarel Kaldvee oli piisavalt hoolas selleks, et tuvastada, kas

jalakäija ületab teed või mitte. LS § 35 lg 1, 35 lg 4 ja 50 lg 3 p 1 ja 2 rikkumiste osas on

kaitsja seisukohal, et kuivõrd kannatanu on ise ennast ohustanud, ei ole võimalik saabunud

tagajärge normatiivselt omistada Kaarel Kaldveele, mis aga peaks kaasa tooma selle, et

Kaarel Kaldvee tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

5. Süüdistatav Kaarel Kaldvee ennast talle etteheidetud kuriteos süüdi ei tunnistanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja

prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse

kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud.

7. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud (I) ning annab neile õigusliku hinnangu (II),

mõistab Kaarel Kaldveele karistuse (III) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (IV) kohta.

(I) Tuvastatud asjaolud

8. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 20.09.2023 kella 03:56 paiku toimus xxx ristmiku

juures ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus Kaarel Kaldvee juhtides mootorsõidukit Peugeot

Boxer sõitis otsa jalakäijale R.A.le, mille tagajärjel jalakäija suri.

9. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud nähtuvad sündmuskoha vaatlusprotokollist koos

liiklusõnnetuse skeemi ja fototabeliga (tl 12-19), millega on fikseeritud sündmuskoht, sh

sündmuskohal leidunud autodetailid. Selle kohaselt toimus 20.09.2023 kella 03:58 ajal

liiklusõnnetus xxx fooriga reguleeritud ristmikul (hetkel ristmik reguleerimata- fooris

vilguvad kollased tuled) jalakäijate ülekäigurajal. Kaarel Kaldvee (kaine, omab vastava

kategooria juhtimisõigust) juhtides kaubikut Peugeot Boxer xxx, sõitis mööda xxx tänavat

xxx tänava poolt suunaga xxx tänav ning paiknedes pärisuunal vasakpoolsel sõidurajal,

põrkas kokku xxx ees jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijaga R.A.ga.

Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus liiklusõnnetuses sündmuskohal jalakäija R.A.. Sõidutee

asfaltkattega, märg ning sõidukorras. Lubatud suurim kiirus 50 km/h.

10. Sõiduki vaatlusprotokolliga 20.09.2023 (tl 20-21) on tuvastatud liiklusõnnetuses osalenud

sõiduki seisukord pärast avariid. Selle kohaselt on sõidukil kahjustused parempoolsel

esistangel, esiklaasi parempoolne osa ja parempoolne esituli koos suunatulega on purunenud.

Esistange parempoolne nurk paindunud, parempoolne esitiib mõlkis ja parempoolsel

aknapiidal kriimustused. Tuvastatud on, et rooliseade, jalgpidur ja käsipidur on töökorras.

Esiteljel suverehvid ja survestatud, tagateljel lamellrehvid ja survestatud. Kõik tuled olemas ja

töökorras peale parempoolse esitule ning suunatule, mis on purunenud. Klaasipuhastid olemas

ja töökorras. Tühi kaubik.

11. Surnukeha saadeti kohtuarstlikule lahangule (tl 22-23) ning R.A. surma põhjuste

väljaselgitamiseks on teostatud ekspertiis. Ekspertiisiaktist (tl 26-34) nähtuvalt tuvastas

ekspert kohtuarstlikul lahangul ja surnukeha kompuutertomograafilisel uuringul parema

oimuluu murru, koljupõhimiku ja I-II kaelalüli vahelise vigastuse koos kaelalülide murdude

ning seljaaju vigastusega, roiete ja vaagnaluude hulgimurrud, rinnaku murrud, vasaku rang- ja

õlavarreluu murrud; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid mõlemapoolselt; vere

ajuvatsakestes; kopsude rebendid ja põrutuse; rinnaaordi, südamepauna, südame, vahelihase

maksa, põrna ja neerude rebendid; põrutushaavad parema kõrva taga; värsked nahaalused

verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, rindkerel ning jäsemetel. R.A. surma põhjus

on ekspertiisiakti kohaselt liittrauma koos hulgiluumurdude, siseelundite, pea- ja seljaaju

vigastustega. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad R.A.l esinevad kehavigastused olla tekkinud

20.09.2023 kell 03.57 xxx tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse käigus. R.A. verest leiti

xxx etanooli.

12. Liiklusõnnetuse kohta on videosalvestised vaatega xxx ristmiku poole, millest üks on

salvestatud xxx keskuse turvakaameraga ning teine xxx keskuse turvakaameraga.

06.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx keskuse turvakaamera salvestist (tl

35-38, salvestis CD-plaadil). Salvestiselt nähtub, et kell 03:56:09 ilmub kaamera vaatevälja

üleval paremal pool inimene valge kapuutsiga. Isik kõnnib mööda xxx tänava jalakäijate rada

xxx tänava poole. Kell 03:56:40 astub meesterahvas xxx tänaval olevale jalakäijate

ülekäigurajale. Videolt on näha, et foorid töötavad kollasel vilkuval režiimil. Kell 03:56:46 on

jalakäija ülekäigu rajal ja ülekäigurajale jõuab ka tume kaubik, mis sõidab otsa jalakäijate

rajal olnud jalakäijale.

Samuti on vaadeldud xxx keskuse turvakaamera salvestist (tl 39-42, salvestis CD-plaadil).

Salvestiselt nähtub, et kell 03:56:57 ilmub kaamera vaatevälja üleval keskel inimene, kes

suundub ülekäiguraja poole. Kell 03:56:59 astub jalakäija xxx tänaval olevale jalakäijate

ülekäigurajale. Videolt on näha, et foorid töötavad kollasel vilkuval režiimil. Kell 03:57:01

ilmub paremalt poolt kaamerasse tume kaubik. Jalakäija on ülekäigurajal. Kell 03:57:02 jõuab

tume kaubik ülekäigurajale. Kell 03:57:06 tumedal kaubikul tagumised pidurituled põlevad ja

kaubik peatub.

13. Süüdistatav selgitas, et 20. septembri sõitis xxx puiesteelt mööda xxx tänavat ja plaan oli

sõita xxx tänaval kuni vangla ringini ja edasi xxx tänavale. Kell oli väga varajane. Süüdistatav

oli puhanud, sest eelneva öö töötas öövahetuses ja järgmisel päeval oli maganud. Unerežiim

oli sassis ja öösel und ei olnud. xxx ja xxx rist töötab öösel liikumisanduritega režiimil, ehk

kui auto läheneb ja muus suunas ei lähene autot, siis ta vahetab tuled ümber ja läheb

roheliseks. Ülejäänud foorid olid kõik kollases vilkuvas režiimis. Mööda xxx puiesteed ja xxx

tänavat sõitis auto spidomeetri järgi, mis kindlasti eksib, aga selle järgi umbes viiekümnega.

xxx ja xxx tänava ristmikule lähenedes oli punane tuli, võttis jala gaasilt ära ja lasi mootoril

pidurdada. Manuaalkäigukastiga auto veeres vaikselt foori suunas mootoriga pidurdades.

Selle aja peale foor registreeris auto liikumise ja muutis tule roheliseks. Siis jätkas ühtlase

kiirusega edasi sõitmist. Enne xxx ja xxx risti võttis uuesti jala gaasilt maha, et mootoriga

pidurdada, kuna see on tihedama liiklusega ristmik, eriti just autode osas Circle K tankla

pärast. Viimati vaatas spidomeetrit kuskil kaubamaja risti juures, kus see näitas viiskümmend.

Kui oli xxx ja xxx tänava ristmiku ületanud, siis järgmise ristmikuni sõitis vasakpoolses,

sisemises reas. Tollel hetkel süüdistatav ei märganud ühtegi sõidukit mitte üheski suunas, ka

mitte xxx tänaval vastu liikumas ega enda kõrval reas. Süüdistatava hinnangul teepind oli

märg. Autotuled, kõik foorid ja tänavavalgustus läikisid vastu asfalti. Asfalt on poorne ja kui

sinna vaadates näed, et seal on konkreetselt vesi lohkude vahel, siis ütleks, et see on märg.

Süüdistatav vaatas vasakule ja paremale, et jalakäijaid ei oleks ja tema antud hetkel kahjuks

ühtegi inimest ei tuvastanud. Jalakäijat nägi oma silmaga alles peale avariid kui autost väljus.

Siduri- ja piduripedaali vajutas siis kui toimus kokkupõrge ja kõva pauk käis. Oli halbade

asjade kokkulangevus, et üleni tume riietus, mingit helkurit tal ei olnud ja ise ta ka autosid ei

proovinud vaadata. Süüdistatava selgitusel võis jalakäija jääda parema ukseposti taha,

diagonaalis pimedasse nurka. Ilmselt ta kahjuks ka sulandus selle taustaga nii ühte. Kui oleks

jalakäijat märganud siis oleks pidurdanud ja vajadusel kasvõi manööverdanud ennast mööda

temast (tl 109-110).

14. Asjas on 08.11.2023 läbi viidud uurimiseksperiment, mille eesmärk oli katseliselt välja

selgitada xxx turvakaamera poolt 20.09.2023 kella 03:58 ajal sündmuse eel kaamerasse

jäänud tumeda kaubiku sõidukiirus. Samuti kaubanduskeskuse xxx turvakaamera salvestusele

20.09.2023 kell 03:56 jäänud tumeda kaubiku sõidukiirus. Katsete tegemiseks sõideti

politseisõidukiga Tartus, Vabaduse pst - Uueturu ristist kuni Turu-Sadama ristini teelkõik läbi

6-l korral, kiirustel 50km/h, 55km/h, 60km/h, 65km/h, 70km/h ja 75km/h selliselt, et xxx

tänava rist ületatakse ettenähtud katse kiirusega (tl 43-44, salvestis CD-plaadil).

Uurimiseksperimendi läbiviimisel osales politseiametnik C.J , kes selgitas kohtuistungil

uurimiseksperimendi läbiviimise asjaolusid ning tõi välja, et kiirusmõõtur, mida sõiduki enda

kiiruse talletamiseks kasutati, oli antud sõidukisse sisse ehitatud ja taadeldud (tl 100-104). Ka

nähtub taatlustunnistusest, et kõnealune kiirusemõõtur on taadeldud 27.09.2023 ning

kehtivuse lõppkuupäev on 30.09.2024 (tl 53-54). Tunnistaja selgitas, et uurimiseksperimendi

tegid paar kuud liiklusõnnetusest hiljem ja olustik oli sarnane liiklusõnnetuse toimumise

ajaga. Pime aeg, öösel oli vihma sadanud, teekate oli märg, olid ka veeloigud. Tunnistaja

kirjeldas, et sõitis lõigu läbi kiirustega 50, 55, 60, 65, 70 ja 75. Salvestasid politseisõiduki

pardakaamerast kogu uurimiseksperimenti ja videotel oli oluline, et jääks peale kiirusmõõturil

kuvatav tema enda sõiduki kiirus (tl 100 pöördel-101 pöördel).

15. Ekspertiisiakti nr 23E-LL0037 kohaselt pidi kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx

liikumiskiirus enne jalakäijale otsasõitu olema ca 62 km/h. Kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx

juhil oleks lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes puudunud jalakäijale teeandmiseks vajadus

avariilikult pidurdada. Jalakäija ei oleks sundinud sõiduki juhti järsult pidurdama ja sõiduki

peatamine oleks olnud võimalik ekspluatatsiooniliselt pidurdades (tl 47-52).

Ekspertiisi teinud ekspert käis ka kohtuistungil ütlusi andmas. Ekspert tõi välja, et kaubiku

liikumiskiiruse arvutamiseks kasutas ta liiklusõnnetuste rekonstruktsiooni tarkvara, mis on

spetsiaalselt selle jaoks mõeldud ja arendatud. Programmi nimi on PC-Crash. Ekspert selgitas,

et protsess on laiem kui see, et lihtsalt sinna midagi sisestada. Oluline on tee tingimused ehk

millise aeglustusega auto saab liikuda, jalakäija andmed, mis olid teada, pikkus ja kaal, see on

menetleja poolt edastatud. On vaja teada, kus jalakäija ja sõiduk pärast otsasõitu seisma jäid.

Kuna on teada kokkupõrke koht, siis teame ka jalakäija paiskumise ulatust alates otsasõidust

kuni tema lõpliku asendini. Need on põhiasjad, mille järgi kiirus lõpus kujuneb. Auto

vigastusi tuleb vaadata (tl 107 pöördel). Ekspert tõi välja, et uurimiseksperiment ei ole

kohustuslik aga antud juhul toetab see arvutuslikku tulemust. Kasutamaks kõik variandid ära,

mille kaudu seda kiirust hinnata, et tulemus oleks võimalikult õige (tl 105 pöördel). On hea, et

on tehtud uurimiseksperiment, saab võrrelda, et see liikumine on sarnane ja ei ole mingeid

anomaaliaid sees. Nii selgitaski ekspert, et kui vaadata videot 65 kilomeetrit tunnis, kui

kaadrisse ilmuvad esilaternad on mõlemal näha ja on need jooned videole tehtud, siis

videolõigu lõpus on politseiauto nii öelda tulede võrra ette poole liikunud võrreldes

kaubikuga, see vahe on hästi väike ja saab järeldada, et kiirus 65 on pisut suurem (tl 107

pöördel-108).

16. Kaitsja toob välja, et KrMS § 107 lg 1 p 10 järgi peab olema ekspertiisiaktist nähtav

põhistus ja peab olema võimalik aru saada, kuidas ekspert on mingisuguse tulemuseni

jõudnud. Kaitsja hinnangul puudub jälgitav tõend ja arusaam sellest, kuidas ekspert sellele

tulemusele on jõudnud, et kaubiku kiirus oli 62 kilomeetrit tunnis. Kaitsja toob välja, et jääb

mulje, et midagi on kuskile pandud, kuid aru ei ole võimalik saada, kuidas ja mille alusel on

midagi arvutatud. Ekspertiisiaktist on näha, et otsasõidu kohta ei olegi konkreetsemalt

määratletud kui, et otsasõit toimus ca ühel neljandikul vöötraja laiusest ning see hinnang on

tunnetuslik. Ka eksperdi öeldu, et võrreldes uurimiseksperimendi salvestisi otsasõiduvideoga,

on kõige sarnasem otsasõiduvideoga uurimiseksperimendi video kiirus 60 km/h kohta, on

oletuslikku laadi. Kaarel Kaldvee ise on öelnud, et tema kiirust ületanud ei ole, andis

üksikasjalikke selgitusi selle kohta, kuidas tema sellel ööl sõiduki kiirust valis ja milline tema

mälu järgi sõiduki kiirus oli. Seega on ainult ekspertiisiakt, mis väidab vastupidist. Lisaks,

kuigi eksperimendi käigus tehtud salvestisel on nähtav politseisõiduki sees olnud

kiirusmõõtjal sõiduki kiiruse näit, tekib küsimus, kas siis seda tuleb võtta sellisena nagu

ekraanilt nähtub või tuleb arvestada maha veel kolm kilomeetrit tunnis, ehk laiendmääratlus.

17. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiakt on jälgitav ja usaldusväärne. Ekspert selgitas

kohtuistungil ning ka ekspertiisiaktis on kirjas, et liikumiskiiruse arvutamiseks on kasutatud

selleks spetsiaalselt välja töötatud programmi PC-Crash, kuhu ekspert on sisestanud sõiduki ja

jalakäija vastastikuse asendi ning paiknemist tee suhtes otsasõidu hetkel ja pärast otsasõitu,

teetingimused, sõiduki tehnilised näitajaid ning jalakäija pikkuse ja kaalu. Ekspert selgitas, et

otsasõidu koha määras videomaterjali põhjal, sest neid asju ei saagi mõõdistada, selleks video

ongi hea, et selle järgi saab panna paika auto ja jalakäija asendi. Mõõdistus koha peal enam ei

ole üldse oluline. Siis peaks selle sündmuse juures koha peal olema mõõdulindiga ja ootama,

et nüüd juhtub, kui ühtegi muud jälge ei ole. Olemas on videomaterjal ja selle järgi on

võimalik antud juhul asjad paika panna (tl 107 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

kaitsja viited sellele, et programmi sisestatud andmed võivad olla kaheldava väärtusega, ei ole

kontrollitavad ega arusaadavad. Ekspert on samuti toonud välja, et jalakäija paiknemine ¼-l

vöötraja laiusest xxx tänava poolses osas on piisav täpsusaste arvutuste tegemiseks. Ka

videosalvestiselt „20.09.2023 avarii“ nähtub, et vahetult enne kokkupõrke momenti ajahetkel

03:56:45 on jalakäija vöötraja xxx tänava poolsel äärel ca ¼ osal selle laiusest, seega ei ilmne,

et ekspert oleks selles määratluses eksinud. Ekspert on selgitanud, milliseid andmeid ta

kasutas, kust need pärinevad ja need on kontrollitavad. Seega on ekspertiis läbi viidud

objektiivsete tõendite põhjal. Puudub alus arvata, et eksperdil oleks olnud isiklik huvi

tulemuse vastu või eksperti oleks mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks.

Kohtu hinnangul on võimalik uurimiseksperimendi videosid vaadeldes eksperdi selgitatud

viisil teha toetavaid järeldusi kaubiku kiiruse kohta. Ekspert on ka selgitanud, millele

tuginedes ta ekspertiisiakti uurimuse osas seda on avaldanud. Nii on ta märkinudki, et videos

on abijooned, mille järgi vaadata, kumb sõiduk on kaadris kaugemal. Kui vaadelda 65

kilomeetrit tunnis videot, kui autod kaadrisse ilmuvad nii, et esilaternad on mõlemal näha ja

on jooned tehtud, siis videolõigu lõpus on politseiauto tulede võrra ette poole liikunud

võrreldes kaubikuga. Võttes sama alguspunkti, jälgides abijooni, saab hinnata kumb sõiduk

kaugemale jõuab sama aja jooksul (tl 108, 108 pöördel). Abijoonte kasutamine ekspertiisi

läbiviimine nähtub ka DVD plaadilt, mis on kohtule esitatud ning millel on sündmuskoha

fotod ja ekspertiisiakt koos lisadega. Samuti tõi ekspert välja, et uurimiseksperimendi

kaamerasalvestused on täiendav, kuid mitte hädavajalik võimalus kiiruse hindamiseks, mis

käesoleval juhul toetab ekspertiisi arvutuslikku tulemust (tl 105 pöördel).

18. Kohus on seisukohal, et eksperimendi käigus tehtud salvestisel nähtavat politseisõiduki

sees olnud kiirusemõõtjal olevat sõiduki kiirust tuleb võtta sellisena nagu ekraanilt nähtub

ning sellelt, ega ekspertiisiaktis tuvastatud kiiruselt, ei tule maha arvestada kolm kilomeetrit

tunnis laiendmääramatust. Laiendmääramatust kasutatakse isikute sõidukiiruse ja valdavalt

võimaliku kiiruseületamise tuvastamisel, selgitamaks, milline oli väikseim kiirus, millega teel

liikuv teine sõiduk (mõõteobjekt) liikuda võis, nö lõplik mõõtetulemus. Antud juhul

uurimiseksperimendi käigus ei ole oluline mitte ühegi vastutuleva või teise teel liikuva

sõiduki kiirus, vaid just selle sõiduki tegelik kiirus, milles asub ka mõõteseade. Ekspert

avaldas, et kiirusemõõdik näitab päris õiget kiirust, mis tegelikult on ning ekspertiisi jaoks ei

ole laiendmääramatus määrava tähtsusega. Ekspertiisitulemuses midagi ei muutu. Kaubiku

liikumiskiirus on tegelikult arvutatud ka arvutisimulatsiooni teel ning oleks saanud ka ilma

uurimiseksperimendita arvamuse anda, aga see on üks võimalus hinnata, et tulemus oleks

võimalikult õige ning uurimiseksperiment, milles samuti ei ole laiendmääramatusi arvestatud,

toetab arvutuslikku tulemust täiesti.

19. Kaarel Kaldvee on avaldanud, et sõitis spidomeetri järgi, mis kindlasti eksib, aga selle

järgi kiirusega 50 kilomeetrit tunnis. xxx ristmiku juures kontrollis viimati sõidukiirust, mis

oli samuti viiskümmend (tl 109 pöördel). Samuti selgitas isik, et vahepeal veeres mootoriga

pidurdades vaikselt xxx ristmikule ning võttis enda selgitusel kogu aeg 50 km/sõites korduvalt

siiski jala gaasipedaalilt, et mootoriga pidurdada. See aga tähendab, et teatud hetkedel, kui

mootoriga pidurdades kiirus alanes, pidi ta taaskord ka kiirendama, kuivõrd muidu sõiduk

jääks täiesti seisma. Eelnevast järeldub, et sõiduki liikumiskiirus ei saanud olla Kaubamaja

ristmikust kuni xxx ristmikuni ühtlaselt stabiilne 50 km/h, vaid vahelduvas languses ja tõusus.

Samuti selgitas Kaarel Kaldvee, et tegemist oli 2006 aasta sõidukiga, millel ei olnud

digitaalset spidomeetrit, vaid analoogspidomeeter seieriga, mille tablool on samm 20 km/h.

Märgitud on 40 ja 60 ning nende vahel on tühimikkriips. Kuigi Kaarel Kaldvee selgitas, et

sõitis täpselt piirkiirusega, ei ole piirkiiruse jälgimine analoogtablooga sõiduki puhul sama

kerge kui on digitaalse spidomeetriga sõiduki puhul. Lisaks kui isik teadvustab, et

spidomeeter eksib, ei ole välistatud ka, et teatud hetkedel sõitis ta spidomeetri näiduga, mis oli

kõrgem lubatud piirkiirusest, just lähtudes eeldusest, et tegelik kiirus on madalam. Samuti

leidis sõitmine aset pimedal ajal ning lisaks spidomeetri näidiku täpse asukoha jälgimisele,

tuli juhil jälgida ka liikluses toimuvat. Lisaks märgib kohus, et Kaarel Kalvee on avaldanud

omapoolsetes ütlustes, et jalakäija ei ise ei proovinud autosid vaadata. Et selline väide

põhineks teadmisel, pidanuks Kaarel Kaldvee ise nägema, mida jalakäija tegi või ei teinud

kõnniteel kõndides ja ülekäigurajale astudes. Samas on Kaarel Kaldvee väitnud, et ta ei

märganud üldse jalakäijat enne kui viimasele otsa sõitis. Seega esinevad süüdistatava ütlustes

teatavad sisemised vastuolud.

Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiaktiga tuvastatud süüdistatava juhitud kaubiku

liikumiskiiruses, samas on Kaarel Kaldvee selgitusi ja juhitava sõiduki iseloomu arvestades

alust kahelda Kaarel Kaldvee väites, et sõiduki kiirus oli kindlasti 50 km/h. Kohtu hinnangul

saab tuvastada, et Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus enne jalakäijale

otsasõitu oli ca 62 km/h, millega Kaarel Kaldvee ületas antud kohas ettenähtud sõidukiirust,

milleks on 50 km/h.

20. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 20.09.2023 kella 03:56 paiku xxx ristmiku juures

oleval ülekäigurajal, sõites kiirusega 62 km/h sõitis Kaarel Kaldvee otsa teed ületavale

jalakäijale. Otsasõidu tulemusel tekkisid kannatanule arvukad vigastused ning saadud

liittrauma koos hulgiluumurdude, siseelundite, pea- ja seljaaju vigastustega tõi kaasa

tema surma.

(II) Õiguslik hinnang

21. KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või

trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on

ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

22. Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või

käitusnõuete rikkumises, millega põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse

kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad

sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.

23. Süüdistusakti kohaselt on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 7 lg 2, § 14 lg 2, § 15 lg 1

p 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 35 lg 1, § 35 lg 4 ning § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõuete rikkumist.

24. Kaitsja on seisukohal, et Kaarel Kaldveele ei saa ette heita LS § 7 lg 2, § 16 lg 1 ja § 14 lg

2 nõuete rikkumist, kuivõrd nimetatud nõuded liiga üldist laadi ning vajaksid konkreetset

tegevust või tegevusetust, millega Kaarel Kaldvee neis sätetes nimetatut rikkunud on.

25. Esmalt on Kaarel Kadveele süüdistusaktis ette heidetud LS § 7 lg 2 nõude rikkumist, mille

kohaselt kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud

ohtlikku kohta. Arvestades, et LS § 7 lg 2 kõneleb nooltuledest ning vilkuvast kollasest

fooritulest räägib lg 4, saab järeldada, et süüdistusaktis on ekslikult viidatud § 7 lõikele 2 ning

õige, silmas peetud säte on § 7 lg 4. Kohus on seisukohal, et LS § 7 lg 4 rikkumist iseseisvalt

ei saa Kaarel Kaldveele ette heita. Viidatud säte on selgitava iseloomuga ning sellest nähtub,

millele osutab kollase vilkuva tulega foor. Ühtegi kohustust sellest normist endast liiklejatele

ei tulene. Küll aga on see asjassepuutuv käesoleval juhul liikluskorralduse mõistmisel.

26. Samuti on süüdistuses ette heidetud viidates LS § 16 lg-le 1, et isik rikkus nõudeid, mille

kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Arvestades, et

liikluskorraldusvahendi nõuete täitmisest ei räägi LS § 16 lg 1, vaid LS § 16 lg 2, saab

järeldada, et isikule heidetakse ette lisaks viidatud LS § 16 lõikele 1, ka lõike 2 rikkumist

selles osas. LS § 14 lg 2, mille rikkumist isikule on samuti ette heidetud, sätestab, et iga

liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist.

Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-20-1414, p-s 10 puutuvalt LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1

rikkumisse selgitanud, et kuivõrd LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumine seisneb tavaliselt selles,

et juht ei järginud mingeid spetsiifilisemaid liiklusnõudeid, siis ei ole ringkonnakohtu

hinnangul tavaliselt tegelikult neile sätetele tuginemine põhjendatud – LS § 14 lg 2 ja § 16 lg

1 taanduvad üldnormidena erinormide ees (kuigi Riigikohus on pidanud juhi vastutuse

sisustamisel neile tuginemist võimalikuks: vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-16, p 11). See, kas tuleks tugineda ka üldnormidele või

mitte, sõltub konkreetsest süüasjast. Käesolevas asjas on Kaarel Kaldveele ette heidetud ka

spetsiifilisemate liiklusnõuete rikkumist (LS § 15 lg 1 p 2, § 17 lg 1, § 35 lg 1 ja 4 ning § 50

lg 3 p-d 1 ja 2). Seetõttu ei ole antud juhul LS § 14 lg-le 2 ja § 16 lg-le 1 ja 2 tuginevate

etteheidete eraldiseisev tegemine tarvilik.

27. Süüdistusakti kohaselt heidetakse Kaarel Kaldveele ette lubatud sõidukiiruse ületamist,

mida on ka täpsustatud, et 12 km/h võrra. Kaarel Kaldveele heidetakse ette LS § 15 lg 1 p 2

rikkumist, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 50 lg 1 sätestab, et juht peab järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

Eelnevalt leidis tuvastamist, et Kaarel Kaldvee sõitis 50 km/h alas 62 km/h ehk ületas asulas

lubatud sõidukiirust, seega rikkus Kaarel Kaldvee LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid sõites asulas

kiirusega 62 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 12 km/h võrra.

28. Samuti on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 rikkumist. LS § 50 lg 3 p 1

sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi

ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS §

50 lg 3 p 2 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei

tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Kaitsja leiab, et kuigi prokurör on süüdistusaktis paragrahvide loetelus välja toonud ka LS §

50 lg 3 p-de 1 ja 2 rikkumise, ei ole süüdistuse kirjeldavas osas selgitatud, milles prokuratuuri

arvates seisneb LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõuete rikkumine, ehk siis kiiruse kohandamine vastavalt

olukorrale. Prokurör kirjeldas seda võimalikku rikkumist esmakordselt alles süüdistuskõnes,

väites, et kui Kaarel Kaldvee arvas, et need ilmastikuolud on sellised, et ei ole kõike võimalik

näha, et siis oleks pidanud kiirust vähendama, aga sellist etteheidet ei ole prokurör süüdistuses

teinud ja seetõttu ei saa seda teha ka alles süüdistuskõne käigus.

Kohus nõustub, et kuivõrd süüdistusaktis ei ole tehtud ühtegi sisulist viidet seoses LS § 50 lg

3 p-dega 1 ja 2, millest võiks järeldada, et üldse või millise ilmastiku või teeoluga seotud

asjaoluga Kaarel Kaldvee jättis arvestamata LS § 50 lg 3 p 1 puhul või sellele, kas nähtavus

oli halb, ei saa seda isikule ette heita. Küll aga on etteheide selles, et sõidukiirust ei

vähendatud vajalikul määral, et suudetaks seisma jääda teel oleva takistuse ees ning kui

tingimused seda nõuavad ja toimus otsasõit kannatanule.

29. Veel on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 35 lg 1 ja 4 rikkumisi. LS § 35 lg 1 sätestab,

et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega

jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,

liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. LS § 35 lg 4 sätestab, et reguleerimata

ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte

ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht

seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Samuti on Kaarel Kaldveele ette

heidetud ka LS § 17 lg 1 rikkumist, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Süüdistusakti kohaselt Kaarel

Kaldvee ei andnud teed fooridega reguleerimata ülekäigurajal (foorid kollasel vilkuval

režiimil), ülekäigurada tähistatud teekatte märgistuse nr 945a ja liikluskorraldusvahenditega

nr 543 ja 544, ülekäigurada ületavale jalakäijale.

30. Kaitsja hinnangul ei lükka kohtule esitatud tõendid ümber Kaarel Kaldvee ütlusi selle

kohta, et tema jaoks võis olla jalakäija raskesti märgatav. Sündmuskohal tehtud fotodest ükski

ei ole tehtud suunaga xxx tänava ristmikult õnnetuskoha suunas, so Kaarel Kaldvee poolt

juhitud sõiduki liikumissuunas. Uurimiseksperimendi käigus tehtud salvestistelt on võimalik

näha küll sama suunda nagu oli Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõidukil, aga kuna see tehti ca

kaks kuud hiljem, ei saa täpselt öelda, kas uurimiseksperimendi käigus oli täpselt sama

olukord nagu õnnetuse toimumise ajal. On selge, et seal xxx ehitustööd toimusid, aga millised

olid need ehitustöödega seotud takistused, on jäetud õigel ajal fikseerimata.

Tõepoolest ei ole tehtud sündmuskohast fotosid selles suunas, kuhu poole liikus Kaarel

Kaldvee. Kohtu hinnangul saab sellegipoolest ka sündmuskohal vastupidises suunas tehtud

foto alusel (tl 16) teha järelduse, et ulatuslikke takistusi süüdistataval konkreetsel ristmikul ja

ülekäigurajal jalakäija märkamiseks ei olnud. Kuigi xxx keskuse poolsel tänavaäärel olid

ehitustöödega seonduvalt püstitatud aiad (foto nr 4 tl 16), oli tegemist sirge, laia kaherealise

teelõiguga. Süüdistatav paiknes sisemisel sõidureal, millel liikudes on vaateulatus võrdlemisi

tühjal öisel teel külgedel toimuvale ning kõnniteedelt ootamatute takistuste ilmnemisel

võimalus neile reageerida, parem. Materjalidest nähtuvalt oli kannatanu jõudnud juba ületada

ülekäiguraja esimese sõidurea laiuselt ning ületamas teist sõidurida. xxx keskuse

turvakaamera videost nähtuvalt oli ülekäigurada, millel kõndis kannatanu, hästi valgustatud.

Ka tunnistaja C.J , kes samuti pimedal ajal seda teelõiku uurimiseksperimendi käigus läbi

sõitis, selgitas et ülekäigurada oli hästi valgustatud ning kui uurimiseksperimendi tee hakkas

pihta xxx kõrvalt, kus oli praktiliselt pime, oli päris hästi just ülekäigu kohta näha. Tunnistaja

selgitas, et enne seda ristmikku oli tavaline halogeenpirnidega kollane valgustus, kuid

ülekäigurajal oli LED valgusega lahendus, mis toob hästi esile objektid (tl 101-101 pöördel).

Sündmuskohast on tehtud fotod, millelt on näha, et ka sündmuse toimumise ajal oli xxx

keskuse poolses ääres aed ehitustööde tõttu, kuid kraanat, mis uurimiseksperimendi ajal oli,

õnnetuse ajal seal ei olnud. Kraana oli tekkinud seega hiljem ning oli seal aia ääres

uurimiseksperimendi läbiviimise ajal. Isegi sel ajal kui lisaks aiale oli xxx poolses ääres ka

kraana, on tunnistaja C.J nähtavuse kohta selgitanud, et sõites politseisõidukiga seda

vahemaad läbi, oli nähtavus hea. Mingit segavat faktorit kui sellist ei olnud ja ülekäigurada oli

täies ulatuses nähtav (tl 101). Ka uurimiseksperimendi videosalvestistelt nähtuvalt on xxx

tänaval xxx tänava poole liikudes kõnealune ristmik ja ülekäigurada Kvartali keskuse ääres

paiknevast kraanast sõltumata aegsasti ja hästi nähtav. Seega sündmuse ajal, mil konkreetset

kraanat seal ei olnud, oli nähtavus selle võrra veel parem.

31. LS § 17 lg 5 p 2¹ sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed ülekäigurada

ületavale jalakäijale. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on ülekäiguraja

tähistamiseks joonistatud teele valged triibud nn „sebra“ ehk teekattemärgistus nr 945a ning

mõlemal pool teed asuvad ülekäigurada tähistavad liiklusmärgid ehk märgistused nr 543 ja

544. Tuvastamist on leidnud, et Kaarel Kaldvee sõitis otsa eelpool nimetatud märgistustega

tähistatud ülekäigurada ületavale jalakäijale ning eiras seega vastavaid

liikluskorraldusvahendi nõudeid rikkudes sellega LS § 17 lg 1. Asjas kogutud tõenditega on

leidnud kinnitust, et mingit takistust Kaarel Kaldveel kannatanut näha ja reageerida ei olnud.

Kaarel Kaldvee, sõites pimedal ajal linnas ja lähenedes kollaste vilkuvate foorituledega

tähistatud reguleerimata ristmikule ja reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud teekatte

märgistuse nr 945a ja liikluskorraldusvahenditega nr 543 ja 544, oleks pidanud olema

hoolsam ja ettevaatlikum ning vähendama sõidukiirust vältimaks kahju tekitamist. Kaarel

Kaldvee rikkus ka LS § 35 lg-t 1 ja 4, kuivõrd kiiruse ületamisega ohustas jalakäijat ega

sõitnud kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on asunud või

astumas ülekäigurajale. Ekspertiisiaktist nähtub, et jalakäija liikumisaeg alates sõidutee

ületamise alustamisest kuni otsasõiduni on ca 2,8 sekundit. Samuti leidis otsasõit aset

sisemises sõiduvööndis. Jalakäija oli kõnealuse ülekäiguraja enam kui poole ulatuses

kokkupõrke hetkeks juba ületanud. Lisaks oli jalakäija nähtav antud ristmikul juba enne kui ta

astus ülekäigurajale, kuivõrd tegemist on laia avara ristmikuga ning püstitatud aiad ei piiranud

vaadet sellisel määral, et jalakäija oleks juhile nähtav üksnes ülekäigurajal olles, vaid siiski

juba varem. Kaarel Kaldvee lähenes LS § 7 lg 4 mõttes reguleerimata ülekäigurajale kiirusega

mis ei olnud piisavalt väike vältimaks jalakäija ohustamist, kes on astunud või astumas

ülekäigurajale, ega jäänud ka seisma võimaldamaks jalakäijal sõidutee ületada. Lähenedes

reguleerimata ristmikule ja ülekäigurajale, mida on juba ületamas jalakäija, peab juht valima

sellise liikumiskiiruse, mis võimaldab tal nähtavusulatuse piires mitte ohustada jalakäijat ning

vajadusel ohutult pidurdada, sh kuni vajadusel täieliku seismajäämiseni. Seda eriti olukorras,

kus tema enda selgitusel autotuled, kõik foorid ja tänavavalgustus läikisid vastu asfaldilt, so

asukohas ja olukorras, milles esinesid tema jaoks nähtavust häirivad asjaolud e tingimused,

mis nõudsid täiendavat tähelepanu. Lähenedes autoga asustatud piirkonnas ülekäigurajale

tulebki autojuhil rakendada suuremat tähelepanu kontrollimaks, et ega keegi pole

ülekäigurada ületamas, sh vajadusel selle kontrolli tegemiseks kiirust aeglustada ja veenduda,

et ka esimeste tugisammaste varju keegi ei jää. Ka ei saa pidada asustatud piirkonnas, so xxx

kesklinnas jalakäija kõndimist ülekäigurajal üllatuslikuks autojuhi jaoks. Kaarel Kaldvee ei

kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, et tal oleks võimalik reguleerimata ülekäiguraja ees

seisma jääda seal oleva etteaimatava takistuse ees, milleks oli ülekäigurajal liikuv jalakäija,

kui olukord seda nõudis. Vastupidi, ta jätkas liikumist kiirusel, mis ületas asulas lubatud

sõidukiirust, rikkudes sellega ka LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2.

32. Kohus on seisukohal, et Kaarel Kaldvee on rikkunud LS § 15 lg 1 p 2, § 17 lg 1, § 35 lg-t

1 ja 4 ning § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 nõudeid.

33. Teo kvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete

rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.

34. Kaitsja hinnangul ei olnud otsasõidu põhjuseks kiiruse ületamine, isegi juhul kui nõustuda

selle eksperdi arvutuskäiguga, et kiirus oli 62 km/h.

35. Pidurdusteekond sõltub sellest, millised on teetingimused. Süüdistatav on selgitanud, et

tema arvates oli teepind ikkagi märg (tl 109 pöördel). Sündmuskoha vaatluses on teekatte

seisundiks märgitud, et teekate on märg (tl 12). Ekspertiisiaktis on analüüs tehtud arvestusega,

et teeolud olid niisked ning aeglustuseks võeti väärtustevahemiku (5-7) keskmine 6 m/s2.

Ekspert selgitas, et kui vaadata sündmuskoha videoid ja fotosid, ei saa arvutuslikus mõttes

rääkida märjast teekattest, ei ole veekihti, mis tekitaks vajaduse oluliselt väiksema sidestusega

arvestada. Aeglustuseks pidurdamisel on võetud kuus meetrit sekund ruudus, mis vastab

niiskele teekattele. Antud juhul on kuus kohane (tl 105).

Ekspertiisiaktis on märgitud, et kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx juhil oleks lubatud

piirkiirusega 50 km/h liikudes puudunud jalakäijale tee andmiseks vajadus avariilikult

pidurdada. Jalakäija ei oleks sundinud sõiduki juhti järsult pidurdama ja sõiduki peatamine

oleks olnud võimalik ekspluatatsiooniliselt pidurdades. Kiirust ületades aheneb juhi vaateväli

ja väheneb võimalus reageerida õigeaegselt. Ehk teisisõnu aeglasemalt sõites on võimalik

märgata enda ümber toimuvat rohkem ning ka reageerimiseks on rohkem aega. Piirkiiruste

määrad kannavadki eesmärki võimaldada reageerida ja ohtu aegsasti märgata. Süüdistatav

selgitas ise, et ei näinud jalakäijat, kuna ta võis jääda parema ukseposti taha, diagonaalis

pimedasse nurka. Kiirus mõjutab seda kui palju juht märkab külgedel toimuvat, kuna

suuremal kiirusel juhi pilk koondub rohkem tema ees toimuvale. Samuti mõjutab kiirus

õnnetuse tagajärgede raskust.

36. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd kannatanu on ise ennast ohustanud, on ise samuti

rikkunud liikluseeskirju, ei ole võimalik seda saabunud tagajärge normatiivselt omistada

Kaarel Kaldveele. LS § 22 kohaselt peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.

Kannatanu helkurit ei kasutanud, tal olid tumedad riided ilma helkurita, mis tegi tema

märkamise raskeks või võib-olla ka võimatuks. Lisaks viitab kaitsja LS § 25 lg-le 7, mille

kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva

sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma

jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu. Kvartali

turvakaamera salvestisest nähtub, et jalakäija kõnnib mööda xxx tänava kõnniteed jalakäija

kiirusel ülekäiguraja poole ning samas tempos seisakuteta ülekäigurajale.

Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-15 p-s 13 selgitatud, et tagajärje omistamise võib välistada ka

kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine, mistõttu tuleb

vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka kannatanu

käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. KarS §-de 422 ja 423 kontekstis ei tule

otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav

käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise.

LS § 22 lg 8 kohaselt halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija

kasutama helkurit või valgusallikat. Asja materjalidest ei nähtu, et kannatanu oleks helkurit

kandnud. Kohtu hinnangul ei oleks aga antud juhul helkuri kandmine olukorda kuidagi

mõjutanud. Süüdistatav on selgitanud, et fooris vilkus oranž tuli, asfalt peegeldas, mistõttu

kõik valgus läikis vastu. Lisaks tuleb arvestada, et õnnetuskoht asus ristmikul, mille ühes

nurgas on xxx keskus koos valgustatud reklaamplakatitega, ning teises nurgas xxx keskus, kus

samuti on valgustatud erinevate poodide sildid seintel. Ülekäigurada ise jääb sama ristmiku

ääres asuvate hästi valgustatud Circle K tankla ja klaasist peegeldavate seinapindadega

Swedbanki hoone vahele. Arvestades seda olustikku, erinevat värvi tuled eri suundades

põlemas, vilkumas ja peegeldumas, kollased foorid vilkumas, hele eri tooni (LED vs

halogeen) tänavavalgustus, ärihoonete valgustatud logod, tanklast kumav valgus, siis kohtu

hinnangul ei oleks üks lisanduv helkur teinud jalakäijat rohkem eristatavaks. Lisaks ei olnud

õnnetuse toimumise kohas pime, ülekäigurada oli korralikult valgustatud. Tõsiasi, et jalakäijal

olid tumedat värvi riided, ei saa iseenesest olla talle etteheiteks, eriti arvestades, et tegemist ei

olnud valgustamata asulavälise teega.

Mis puutub jalakäija poolt LS § 25 lg 7 rikkumist siis selles osas märgib kohus, et

videosalvestiselt on näha, kuidas jalakäija liigub ühtlasel jalakäija kiirusel ja trajektooril piki

xxx tänavat ülekäiguraja suunas ning asub ülekäigurajale sõiduteed ületama. Ta ei kiirenda

sammu, muuda suunda ega astu ootamatult auto ette. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises

praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise

isiku enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise

teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus

(RKKKo 3-1-1-102-16, p 11). Kohtu hinnangul antud olukorras ei ole viiteid, et kannatanu

oleks teadlikult enda õigushüved ohtu seadnud ning see oleks tinginud saabunud tagajärje.

Tegemist oli hästi valgustatud ülekäigurajaga, kus nähtavus oli hea. Ekspertiisaktis on

tuvastatud, et sel hetkel kui jalakäija ülekäigurajale astus asus auto otsasõidu kohast

arvutuslikult ca 48 meetri kaugusel ning juhil oleks lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes

puudunud jalakäijale tee andmiseks vajadus avariilikult pidurdada. Samuti nähtub

ekspertiisiaktist, et jalakäija liikumisaeg alates sõidutee ületamise alustamisest kuni

otsasõiduni on ca 2,8 sekundit. Arvestades Kaarel Kaldvee sõidukiirust, mis ei olnud sedavõrd

palju, üle lubatu, et jalakäija kindlasti teadvustaks, et ei sõideta linnakiirusega, aga ka seda, et

Kaarel Kaldvee selgitusel ta teatud hetkedel xxx tänavat pidi sõites võttis jala gaasipedaalilt,

et pidurdada mootoriga, võis ka kannatanule jääda mulje, et sõiduk aeglustab laskmaks teda

üle tee. Astudes valgustatud ülekäigurajale kui eelduslikult linnakiirusel liikuv auto oli temast

auto oli optimaalsel kaugusel, et enne teda aeglustada, ei saa öelda, et kannatanu end ise ohtu

seadis. LS § 35 lg 4-st tuleneb autojuhi kohustus reguleerimata ülekäigurajal vajadusel seisma

jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

37. Kohtu hinnangul on süüdistatava rikkumised põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega –

kannatanu surmaga. Ebaõige kiiruse valiku ja lubatud piirmäära ületava kiirusega sõitmise

ning selle tõttu, et ta polnud piisavalt tähelepanelik reguleerimata ülekäigurajale lähenedes,

ega kohandanud kiirust olukorrale vastavaks, ei märganud süüdistatav õigeaegselt teed

ületama asunud jalakäijat. Selle tagajärjel sõitis süüdistatav jalakäijale otsa, kes sai

ekspertiisiaktis loetletud vigastusi ja suri. Liikudes linnas peab autojuht kui suurema ohu

allikas olema tähelepanelik, et mitte ohustada ülekäigurajal liikuvat jalakäijat. Reguleerimata

ülekäigurajale lähenedes, eriti olukorras, kus süüdistatav selgitas, et segavateks faktoriteks

olid vilkuvad foorid ning märja/niiske asfaldi peegeldus, oleks ta pidanud kohandama oma

kiirust olukorrale vastavaks ja arvestama sellega, et ülekäigurajale võib astuda keegi ja seda

ka öisel ajal vältimaks jalakäija ohustamist. Kohandades oma sõidukiiruse seadusele ja

olukorrale vastavaks ning rakendades kõrgemat hoolt ülekäigurajal olevate või sinna astuvate

jalakäijate tuvastamiseks, oleks saanud isik aegsasti reageerida. Seega on kohus seisukohal, et

just süüdistatava Kaarel Kaldvee liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase

tagajärje saabumise. Eelöeldu tähendab, et Kaarel Kaldvee täitis KarS § 422 lg 1 objektiivse

koosseisu.

38. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise

suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes.

Kohus tuvastas, et Kaarel Kaldvee juhitud sõiduki kiirus oli jalakäijale otsasõidu hetkel 62

km/h. Sõidukiirus on juhi teadlik valik. Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et Kaarel Kaldvee

omas B kategooria juhiluba 27.09.2014-26.09.2024 (tl 60). Süüdistatav selgitas ka ise, et tal

on juhikogemust pikalt, omab juhtimisõigust alates 18. eluaastast. Seega õnnetuse toimumise

aastal oli tal juhistaaži ligikaudu 10 aastat. Kaarel Kaldvee kui arvestatava kogemusega juht

pidi aru saama, et ületab kiirust. 12 kilomeetrit tunnis kiiruse ületamine on sõidukijuhi poolt

hõlpsasti tajutav ületamine. Seda enam, et linna keskkonnas kiiruse ületamine on paremini

tunnetatav kui maanteel, kus kiirused on suuremad. Kuigi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

Peugeot Boxer xxx omanikuks ega kasutajaks Kaarel Kaldvee ei ole (tl 61), avaldas ta, et on

sõidukit kasutanud korduvalt mitmete aastate jooksul. Ta on eluaegne xxx elanik ning xxx

puiesteel ja xxx tänaval on sõitnud lugematu arv kordi (tl 111 pöördel). Seega oli sõiduk,

mida süüdistatav kasutas talle tuttav ning samamoodi ka tänav, millel ta sõitis. Juhtimisõigust

omava isikuna, kes on läbinud autokooli ja oma teadmisi ka kümnendi jooksul liikluses

kinnistanud, olid talle teada lisaks kohustusele järgida piirkiirust ja liikluskorraldusvahendite

nõudeid ka need liiklusseaduse nõuded, mis puudutavad kiiruse olukorrale vastavaks

kohandamist, teiste liiklejatega arvestamist, mitteohustamist ning tee andmist. Kaarel Kaldvee

ei järginud tahtlikult liiklusalaste õigusaktide nõudeid ei olnud tähelepanelik ega vähendanud

kiirust olukorrale vastavaks ja ei arvestanud jalakäijaga. Kohtu hinnangul pani lubatud

suurima kiiruse ületamise (LS § 15 lg 1p 2) Kaarel Kaldvee toime otsese tahtlusega KarS § 16

lg 3 mõttes, so isik teadis, et teostab koosseisuasjaolu, so ületab kiirust ja vähemalt möönis

seda. Kohtu hinnangul pani Kaarel Kaldvee teised liiklusseaduse rikkumised (§ 17 lg 1, § 35

lg-te 1 ja 4 ning § 50 lg 3 p-de 1 ja 2) toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mille

kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Juhtides xxx kesklinnas mootorsõidukit tuntavalt

üle lubatud piirkiiruse, jättes liiklusolukorra piisava hoolsusega hindamata, olukorrale

vastavalt kiiruse vähendamata ja veendumata selles, et liiklusmärkidega tähistatud

ülekäigurada on vaba ning seda ületades ta ei ohusta kedagi, pidas isik võimalikuks, et ta

rikub liiklusseaduse nõudeid ja möönis seda. Tagajärje ehk inimese surma põhjustas Kaarel

Kaldvee kohtu hinnangul ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kars § 18 lg 3 kohaselt

isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist,

kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kaarel Kaldvee oleks pidanud ette nägema, et rikkudes liiklusreegleid, võib ta sõita jalakäijale

otsa ning põhjustada viimase surma ja/või raskelt vigastada saamise.

39. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Kaarel Kaldvee on

süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 422 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

(III) Karistus

40. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

41. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7

ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

42. KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

43. Kohus tuvastas eelpool, et Kaarel Kaldvee rikkus mitmeid liiklusseaduse nõudeid. Kaarel

Kaldvee ületas lubatud piirkiirust ning ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ega

kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mistõttu ei märganud ega andnud teed

ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale ning sõitis talle otsa. Kaarel Kaldvee ületas linnas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h, mis ei ole küll äärmiselt suur kiiruse ületamine,

kuid sellegi poolest tuntavalt üle lubatud määra. Tegu on toime pandud öisel ajal, kui liiklus

on üldjuhul rahulikum ja võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõitis Kaarel Kaldvee

xxx kesklinnas, kus on liiklus ka öisel ajal tihedam kui linnast väljas. Isik oli kaine, omas

juhtimisõigust ja sõitis tehniliselt korras sõidukiga. Süüdistatav on põhjustanud KarS § 422

lg-s 1 sätestatud tagajärgedest raskema ehk inimese surma. Karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaarel Kaldvee süü

suurust saab hinnata keskmiseks.

44. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning

õiguskorra kaitsmise huve. Karistusregistrist nähtuvalt on Kaarel Kaldvee kriminaalkorras

karistamata. Samas on teda arvukalt karistatud väärteo korras ning valdavalt just kiiruse

ületamiste eest. Kuivõrd karistusregistri väljavõte on tehtud 28.05.2025, mil järgnevalt välja

toodavad rikkumised olid juba arhiveeritud, saab väljavõttest järeldada, et süüteo

toimepanemise ajal 20.09.2023 oli Kaarel Kaldveel kaks kehtivat väärteokaristust, üks LS §

227 lg 3 (toime pandud 21.01.2023) ja teine LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg 2 (toime pandud

25.05.2023) rikkumiste eest (tl 62-63). Esimese rikkumise täpsemad asjaolud nähtuvad

kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,23,000792, mille kohaselt juhtis Kaarel Kaldvee

xxx linnas varahommikul mootorsõidukit 50km/h liikluskorraldusmärgi mõjualas kiirusega

105 +/- 8 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h (tl 64-65).

Teine rikkumine väärteoasjas nr 2780,23,005340 seisnes selles, et Kaarel Kaldvee sõitis xxx

linnas xxx tänaval, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, kell 13:51 mootorsõidukit kiirusega

87km/h +/- 3km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34km/h.

Lisaks ei olnud mootorsõiduk tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tl 66-67).

Seega oli Kaarel Kaldvee süüteo toimepanemisega samal aastal varasemalt ületanud kiirust

Tartu linnas jaanuarikuus ning uuesti maikuus. Mõlemal korral oli kiiruseületamine äärmiselt

suur, so mitukümmend kilomeetrit tunnis. Mõned kuud peale kiiruseületamist maikuus, on

2023 aasta septembris isik taaskord xxx tänaval sõites muu hulgas ületanud kiirust, mis tingis

surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Ka see ei suunandu isikut oma liikluskäitumises

korrektuure tegema. Väärteootsusest asjas nr 4-23-4253 nähtub, et ligikaudu kaks kuud pärast

käesolevalt arutluse all olevat süütegu, tabati Kaarel Kaldvee taaskord kiiruse ületamiselt

22.11.2023 kell 16:01, mil ta juhtis xxx linnas xxx tänaval mootorsõidukit kiirusega 84 +/-3

km/h. Suurim lubatud sõidukiirus selle teelõigul oli 50 km/h, seega ületas ta suurimat lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Lisaks ei olnud mootorsõiduk tähtaegselt läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tl 68-77). Eelnevast nähtub, et isegi peale surmaga

lõppenud liiklusõnnetuse toimepanemist ületas Kaarel Kaldvee taaskord märkimisväärses

ulatuses kiirust xxx linnas. Ka kaugemas minevikus nähtuvad isiku karistusregistrist viimase

ajaga samalaadsed rikkumised. Nii on perioodil 20.09.2015-11.07.2017 isik kokku neljal

korral pannud toime kiiruseületamise. Kohtu hinnangul ei ole ka need rikkumised antud juhul

oma tähendust minetanud, kuivõrd näitavad süüdistatava suutmatust liiklusreeglitest kinni

pidada ning kalduvust kindlat liiki rikkumisi toime panna.

45. Seega 20.09.2023 rikkumiste näol ei ole tegemist isikupoolse üksiku juhusliku

eksimusega. Järjepidev kiiruse ületamine isiku poolt näitab selgelt, et ta ei teadvust riske, mis

kaasnevad liiklusnõuete täitmisest irdumisega ning tagajärgi, mida selline käitumine võib

kaasa tuua. Kiiruspiirangutest kinni pidamine on oluline just vältimaks sellise traagilise

lõpuga sündmusi. Isiku, kes ei mõista seda vajadust, pannes järjepidevalt toime kiiruse

ületamisi, käitumine on tõsiseltvõetav oht kaasliiklejatele ja talle endale. Kaarel Kaldvee

võime varasematest rikkumistest õigeid järeldusi teha on puudulik, mida kinnitab tema

varasem liikluskäitumine. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise

huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast

tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Korduv liiklusnõuete

rikkumine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu ning nagu nähtub käesolevast

kriminaalasjast võib tuua endaga kaasa väga tõsiseid ja pöördumatuid tagajärgi, antud juhul

kannatanu surma.

46. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohtu

poolt lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni

kolmeks aastaks.

Kaitsja tõi välja, et kuigi Kaarel Kaldveed on pärast käesolevat tegu karistatud kiiruse

ületamise eest 2024 aastal ja temalt on võetud juhtimisõigus ära kaheks kuuks, ei ole pärast

seda juhtimisõiguse ära võtmist ja karistamist Kaarel Kaldvee ühtegi uut rikkumist toime

pannud ning puudub üldpreventiivne vajadus juhtimisõigust ära võtta.

Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et lisakaristus tuleb nagu põhikaristuski mõista KarS §

56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on

isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust

(17.10.2024, 1-22-6248/51, p 23) Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-18-17 p-s 13

selgitanud, et lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei

täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega

aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Käesolevas menetluses on tuvastatud erinevate liiklusnõuete üheaegne rikkumine, mis viis

surmaga lõppenud liiklusõnnetuseni. Olgugi et sündmusest on möödas pisut enam kui 2

aastat, ei ole tegemist ka ülemäära pika ajavahemikuga. Isikut ei ole küll varasemalt

kriminaalkorras karistatud liiklusreeglite eiramise eest, kuid seda on tehtud korduvalt

väärteokorras, sh on isiku poolt täiendav liiklusreeglite rikkumine tuvastatud ka peale

kõnealuse sündmuse asetleidmist. Kohtu hinnangul on Kaarel Kaldvee puhul lisakaristuse

kohaldamine õigustatud, ega ole oma asjakohasust minetanud. Ka õiguskorra kaitsmise

huvidest lähtuvalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik

liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Kuigi peale 22.11.2023 toime pandud rikkumist uusi

rikkumisi tõepoolest materjalidest ei nähtu, on see osaliselt ka seetõttu, et isikult võeti 2024

aasta esimeses pooles kaheks kuuks 26.02.2024 otsusega juhtimisõigus ära.

47. Arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Kaarel Kaldvee isikut ning üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista põhikaristus

sanktsiooni keskmisest pisut madalamas määras, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

Lisakaristusena tuleb Kaarel Kaldveelt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Kaarel Kaldveele mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkune

vangistus (so sanktsioonivahemiku keskmisest pisut madalam) ning lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (so sanktsioonimäära keskmisest oluliselt madalamas

ulatuses) kogumis isiku süü suurust.

48. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse

täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase

isik.

49. Antud juhul liiklusõnnetuse tagajärg oli raske - jalakäija hukkus. Süüdistatav rikkus

mitmeid liiklusnõudeid, muuhulgas ületas asulas lubatud sõidukiirust 12 km/h. Väljas oli

pime ning süüdistatava sõnul vilkuvad foorid ja tuled peegeldusid märjalt asfaldilt vastu.

Selline olukord ei ole iseenesest midagi ebatavalist, kuid nõuab juhilt teravdatud tähelepanu.

Süüdistatav ei ole küll kriminaalkorras karistatud, kuid teda oli varasemalt korduvalt väärteo

korras kiiruse ületamise eest karistatud, millistest viimased 2 olid ka kehtivad. Ka peale

arutluse all olevat surmaga lõppenud liiklusõnnetust tabati ta uuesti kiiruse ületamiselt linnas.

Seejuures ei olnud kiiruse ületamised väikesed, vaid mitukümmend km/h. Arvestades neid

asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul võimalik isikut kogu karistuse kandmisest tingimisi

vabastada, ega teha seda ka KarS § 73 alusel. Samas on kuriteo toimepanemisest möödas

pisut enam kui kaks aastat ning viimane isiku liiklusalane üleastumine leidis aset 2023 aasta

lõpus. Samuti on isik tööga hõivatud ning lõpetanud vahepealsel ajal 19.06.2025 neljanda

taseme kutseõppe õppekava xxx erialal xxx ning teda on tunnustatud suurepäraste

õpitulemuste eest (tl 90-91).

Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise

mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes.

Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam

kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega.

Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse

kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu

põhjendatud (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9, 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06). Riigikohtu praktikas

juurdunud arusaama kohaselt peaks šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks

(RKKKo 3-1-1-12-05, p 10). Materjalidest nähtuvalt ei ole isik varasemalt reaalset vangistust

kinnipidamisasutuses kandnud. Eelkirjeldatut koostoimes hinnates, peab kohus põhjendatuks

kohaldada KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem

osa karistusest ning ülejäänud osa jääb süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata allutades ta

ka käitumiskontrollile.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 1 kuu,

andmaks isikule indikatsioon, kuhu liiklusnõuete järjepidev rikkumine välja võib viia.

Ülejäänud osa karistusest jääb tingimisi kohaldamata. Katseaeg tuleb määrata kohustusega

alluda käitumiskontrollile. Antud juhul on leidnud tuvastamist süüdistatava poolt erinevate

liiklusnõuete eiramine tahtlikult ning Kaarel Kaldveed iseloomustavatest materjalidest nähtub,

et kiiruse ületamist on ta toime pannud asulas liigeldes korduvalt, ületades lubatud piirkiirust

väga suurtel määradel. Seda isegi peale surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Seega vajab kohtu

hinnangul süüdistatava suhtumine liikluses kehtivatesse reeglitesse muutmist.

Kriminaalhooldusega on võimalik teatud määral mõjutada ning muuta isiku hoiakuid. Kohus

leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegu ja

selle asjaolusid, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks 3 aastat.

Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta ülejäänud vangistus, s.o 2

aastat ja 1 kuu tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kaarel Kaldvee ei

pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS §

75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks leiab kohus, et Kaarel Kaldveed tuleb ka kohustada osalema

sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogramm võimaldab muuta ja kujundada

süüdistatava suhtumist liikluses kehtivatesse nõuetesse, mis isiku senist

liikluskäitumist arvestades, vajab tema enda ja kaasliiklejate huvides

ümberkujundamist. Seega tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kaarel

Kaldveed osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis.

Sellise karistuse mõistmisel on Kaarel Kaldvee käitumine jälgimise all ning kui ta ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks

olnud kuriteoga samalaadse väärteo, on KarS § 74 lg 4 järgi kriminaalhooldusametnikul

võimalik teda kirjalikult hoiatada või kohtul määrata täiendavaid kohustusi, pikendada

katseaega või pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kohtu hinnangul on sellise karistusega

võimalik suunata isikut püsivamalt edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele.

(IV) Menetluskulud

50. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

51. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Kaarel Kaldvee kaitsjale

Anne Vissakule välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu 80,52 eurot (tl 80-84) ja kaitsja

Kaire Hänilesele 520,94 eurot (tl 85-86). Kohtus on kaitsjale Kaire Hänilesele välja mõistetud

riigi õigusabi tasu ja kulu 1 122,20 eurot. Kaitsjatasu on seega kokku 1723,66 eurot.

52. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on Kaarel Kaldvee poolt tasumisele kuuluvateks

menetluskuludeks ka ekspertiisi maksumus 1038,47 eurot (ekspertiisiakt nr

23E-AOS0091/TRT305, tl 33) ning 731 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-LL0037, tl 51), kokku

seega 1769,47 eurot.

53. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.

54. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 4822,13 eurot (1723,66+1769,47 + 1329),

mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse. Süüdistatav ega

kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja

mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist.

Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul arvestades

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak