2-25-16715/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-16715

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-25-16715

Tsiviilasi

O.R hagi O.I vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.R (isikukood XXX; elukoht XXX ),

Hageja seaduslik esindaja: J.O (isikukood XXX;

elukoht XXX ; e-post: XXX);

Kostja: O.I (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja O.R (seadusliku esindaja J.O kaudu) ja kostja O.I vahel

11.11.2025. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. O.I maksab lapse O.R ülalpidamiseks elatist summas 150 eurot kuus, mille

tasumine algab koheselt. Elatis tasutakse iga kuu 10. kuupäevaks lapse nimele ja

kontole: O.R, IBAN: IT03P0200832974001869007779.

1.2. O.I tasub tagasiulatuvalt perioodi eest oktoober 2024 – oktoober 2025 lapsele

O.R-ile elatist summas 1800 eurot, mille tasumine toimub viie (5) kuu jooksul

alates kompromissi kinnitamisest.

1.3. O.I tasub lapsele O.R-ile lisaks 50% ulatuses tema erakorralistest kuludest,

milleks loetakse järgmised kulud:

- kooli ekskursioonid ja õppekäigud;

- lapse ravikulud, sh hambaravi ja prillid;

- koolitarbed ja õpperaamatud;

- juhilubade taotlemise ja koolituse kulud.

Vastavad summad tasutakse hageja poolt esitatud arve või kuludokumendi alusel

30 päeva jooksul selle kättesaamisest.

1.4. Elatise maksmine toimub regulaarselt kuni lapse O.R täisealiseks saamiseni või

kuni koolide lõpetamiseni (kuni 21-aastaseks saamiseni). Selle tõendamiseks esitab

hageja igal aastal lapse kooli dokumendid (nt tunnistused ja muud kooliga seotud

dokumendid).

1.5. Poolte nõusolekul palutakse kohtul kompromiss kinnitada määrusega ja

lugeda elatise suurendamise nõue kompromissiga lahendatuks.

1.6. Käesoleva kompromissi allkirjastamisega kinnitavad mõlemad pooled, et nad

on kompromissi sisu hoolikalt läbi lugenud, sellest aru saanud ja nõustuvad kõigi

punktidega.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-16715 menetlus O.R hagis O.I vastu elatise

suurendamise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.O esitas 07.10.2025. a alaealise lapse O.R (hageja) nimel Harju Maakohtule

hagiavalduse O.I (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja J.O ja kostja

ühine alaealine laps, sündinud 20.03.2008. a. Hageja elab koos emaga XXX . Kostja elab

Eestis. Kostja hagejale elatist ei maksa ja keeldub last toetamast. Hageja taotleb, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas.

2. Harju Maakohus saatis asja 15.10.2025. a määrusega kohtualluvuse alusel

menetlemiseks Tartu Maakohtule.

3. Tartu Maakohus jättis 17.10.2025. a määrusega hagi käita ja määras hagejale tähtaja

hagi täpsustamiseks.

4. J.O esitas 17.10.2025. a Tartu Maakohtule lapse O.R (hageja) nimel hagiavalduse

täienduse. Hageja esindaja täpsustab, et 2011. aastal kinnitas kohus poolte kompromissi, mille

kohaselt pidi kostja maksma hagejale elatist 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis. Omavahelisel kokkuleppel maksis

kostja hagejale elatist 100 eurot kuus kuni 2019. aastani. Alates 2019. aasta septembrist ei ole

aga kostja hagejale midagi maksnud. Eelmisel aastal, kui laps kostjale kirjutas, saatis kostja

talle 300 eurot ja peale seda mõned kuud 35-50 eurot. Edasiselt on kostja aga elatise

maksmisest keeldunud. Hageja kulud on suurenenud. Hageja õpib 4. aastat tehnilises

instituudis lennundust. Kool on kulukas ja ainult raamatud iga aasta alguses maksavad kuni

400 eurot, lisaks tarbematerjal, riided ja prillid, mida hagejal on vaja iga aasta vahetada kuna

nägemine kehveneb. Hageja ema, J.O on kodune ja tema sissetulekuks on peretoetused XXX

800 eurot. Pere elab korteris, mille eest hageja ema maksab järelmaksu 200 eurot kuus. Elektri

ja gaasi arved kuus on umbes 300-350 eurot. Lisaks hagejale elavad J.O-ga veel tema kolm

alaealist last. Emal on kulud auto peale, et lapsi kooli viia ja kulutused teistele lastele. Kostja

keeldub hagejale maksmast ega aita millegagi. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja elatis

tagasiulatuvalt seadusega ettenähtud määras.

5. Kohus võttis hagi 04.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale

kättetoimetamisest. Dokumendid toimetati kostjale kätte 04.11.2025. a. Seega saabus kostjale

hagile kirjalikult vastamiseks määratud tähtaeg 18.11.2025. a.

6.

12.11.2025. a esitasid pooled kohtule 11.11.2025. a sõlmitud kompromissilepingu

(allkirjastatud vastavalt hageja seadusliku esindaja poolt 10.11.2025. a ja kostja poolt

11.11.2025. a). Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja elatise suurendamise

nõude menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega

jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole

teada pooltel mingite menetluskulude tekkimist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik