3-24-2895/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2895

Haldusasi

M.O, J.R ja K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.

oktoobri 2024. a otsuste nr 12206060102-3,

12206060104-3 ja 12206060118-3 ning 11. oktoobri

2024. a ettekirjutuste nr 12206060102-3, 12206060118-

3 ja 12206060104-3 tühistamiseks ning rahvusvahelise

kaitse taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad – M.O, J.R ja K.M ,

esindaja v.adv Vladimir Sadekov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Andrei Krassilnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.O, J.R, K.M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

6. oktoober 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.O, J.R ja K.M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 28. veebruari 2025. a otsus haldusasjas nr 3-24-2895 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate, W ja Y nimed tähemärgiga ning jätta

avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. detsembril

2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-24-2895

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik M.O (sünd. XX.XX.XXXX) ja tema lapsed J.R (sünd.

XX.XX.XXXX) ja K.M (sünd. XX.XX.XXXX) saabusid XX.XX.XXXX Eestisse (viisad

kehtisid XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX) ning esitasid Eestis 06.06.2022 rahvusvahelise

kaitse taotlused. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas 23.12.2022 otsustega rahvusvahelise

kaitse taotlused tagasi, kuid haldusasjas nr 3-23-45 esitatud kaebuse tulemusena need otsused

tühistati ja PPA-d kohustati vaatama taotlused uuesti läbi.

2. PPA luges 11.10.2024 otsusega nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3

M.O, J.R ja K.M rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 ja § 201 p-de 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning

lükkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi.

2.1.

M.O on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 p 1) ja

subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata nii poliitilise kui ka riigivõimust

erineva meelsuse perspektiivist ning ka sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal, milleks on

kahe alaealise tütre ema. PPA hinnangul ei ole taotleja ütlused olnud olulistes asjaoludes

järjepidevad ja neis esineb kõnekaid vasturääkivusi. Kuna taotleja ütlused on vastuolulised,

siis ei pea PPA taotleja ütlusi osaliselt usaldusväärseteks.

2.2.

Päritoluriigi infost nähtub, et taotleja kasuisal Wl olid Venemaal probleemid, mis

tulenesid tema äritegevusest. Arusaadavalt mõjutasid need ka tema teisi perekonnaliikmeid,

kuid Venemaa võimud ei ole taotleja perekonda nende poliitilise meelsuse pärast taga

kiusanud. Venemaal algatati aastatel 2005–2007 kriminaalasjad seitsme ärimehe (sh W)

suhtes, keda nende äripartner süüdistas tööstusettevõtete grupist XXX kümnete miljonite

dollarite riisumises. Koos teiste isikutega W süüdimõistmine ja karistamine 5-aastase

vangistusega ei kujutanud konkreetselt taotleja perekonna vastu suunatud tagakiusamist, mille

põhjuseks olnuks perekonna väidetav mittenõustumine Venemaa poliitikaga. Sellist järeldust

toetab asjaolu, et nimetatud ärimehed jätkasid oma ärisid ka pärast seda, kui nad olid

Venemaal süüdi mõistetud ja vangistatud. Neile kuuluvast tööstusettevõtete grupist QQQ sai

2016. a-l Eesti äriühingu C OÜ suurosanik. QQQ grupil on lähedased sidemed Venemaa

kaitseministeeriumiga ning nende tehased on teeninud kaitsevaldkonna lepingutest miljoneid.

QQQ üheks omanikuks on vormistatud Y, kes on M.O vanaema. Päritoluriigi teave kinnitab

kokkuvõttes, et taotleja kasuisa ei ole Venemaal poliitilise meelsuse pärast taga kiusatud, vaid

ta on olnud Venemaa võimudega hoopis heades suhetes. QQQ grupi ettevõtted teevad

Venemaa võimudega seniajani koostööd ning teenindavad Venemaa armeed. Taotleja kasuisa

ei pöördunud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) põhjusel, et teda oleks Venemaal taga

kiusatud ja ebaõiglaselt vangistatud, vaid põhjusel, et kinnipidamistingimused olid halvad,

2(20)

3-24-2895

puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid ja rikuti poolte võrdsuse põhimõtet. Pidades silmas, et

taotleja kasuisale määrati kompensatsioon ja see maksti talle ka välja, kuigi Venemaa võimud

ei ole üldiselt tahtnud kompensatsiooni maksta, on selge, et mingit riiklikku tagakiusu ei ole

taotleja kasuisa ja perekonna suhtes olnud. See järeldub mh asjaolust, et W säilitas oma

osaluse arvukates tööstuskompleksides ilma kohtus käimata.

2.3.

Taotleja väitis 21.07.2022 vestlusel, et on toetanud Aleksei Navalnõid juba hetkest, kui

ta alustas, ja kogu tema perekond toetab A. Navalnõid. Päritoluriigi teabe kohaselt on taotleja

toetanud isikut, kellel on olnud natsionalistlik, imperialistlik ja ksenofoobne maailmavaade.

A. Navalnõi on võrrelnud moslemeid kärbeste ja prussakatega ning grusiine närilistega ja ta ei

ole nende ütlemiste pärast kunagi vabandanud. A. Navalnõi toetamine ei ole alus

rahvusvahelise kaitse andmiseks. Väidetavalt omab taotleja juba pikemat aega Venemaa

võimudest erinevat meelsust, kuid samas osales ta Venemaal ainult kahel A. Navalnõid

toetaval meeleavaldusel (sh toimus üks meelavaldus viisil, et inimesed näitasid oma

mittenõustumist kodus akna peal välgumihkliga) ning talle ei kaasnenud mingeid tagajärgi.

Taotleja on osalenud 2021. a alguses kahel meeleavaldusel Eestis asuva Venemaa saatkonna

ees, kuid isegi juhul, kui ta suudetaks tuvastada, ei pakuks ta Venemaa võimudele huvi (sh

toimusid meeleavaldused juba 2021. a-l ja taotleja naasis pärast meeleavaldusi Venemaale,

kogemata mingit tagakiusu). Puudub teave, et Venemaale tagasi pöörduvaid inimesi oleks

karistatud selle eest, et nad on mõne Euroopas asuva Venemaa saatkonna ees meelt

avaldanud. Taotlejat ei ohusta Venemaa võimude poolne tagakiusamine ka põhjusel, et ta

soovis 2020. a-l osaleda Targas Hääletamises. Taotleja ei ole Venemaal kunagi valimistest

osa võtnud ja hääletanud ning seega ei ole ta Tarka Hääletamist ka reaalselt kasutanud.

2.4.

Taotleja ja tema laste lahkumine Venemaalt ei olnud spontaanne otsus, mille vallandas

Venemaa kallaletung Ukrainale, vaid taotleja oli lahkumist pikalt planeerinud. Taotleja ja

tema abikaasa võtsid juba 2021. a septembris vastu otsuse, et abikaasa sõidab XXX ja taotleja

hakkab kolima vanemate juurde Eestisse. Taotleja lahkus Venemaalt XX.XX.XXXX, mil olid

juba ilmunud esimesed märgid, et Euroopa Liit hakkab Venemaa kodanikele sissesõitu

piirama. Venemaalt lahkumine oli taotleja kaalutletud otsus, et vältida võimalikke hilisemaid

probleeme Euroopasse sisenemiseks. Isegi kui taotlejatel tuli Venemaalt lahkudes piiri

ületamisel vastata tavapärasest suuremale hulgale küsimustele (mis on päritoluriigi teabe

põhjal tõenäoline), ei küündinud see tagakiusuni ning ei olnud kuidagi otseselt või

konkreetselt suunatud taotleja vastu, vaid tegu oli piirivalve selleks ajaks kujunenud

tavapraktikaga. Kui piiriületus oleks tavapärasest drastiliselt erinenud, oleks taotleja vanem

tütar seda eeldatavasti mäletanud.

2.5.

Usutavad ei ole taotleja väited, et pärast Venemaalt lahkumist on teda käidud otsimas

XXX elava vanaema Y juures, kusjuures otsijatel olnud enda sõnutsi olemas kõik andmed

taotleja tegevuse kohta (sh meeleavaldustel osalemine ja sotsiaalvõrgustikesse postitamine),

samuti olevat uuritud vanaema telefoni ning taotlejat vanaema ja tööandja kaudu kahel korral

ähvardatud. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.2022 leidsid Venemaal

aset ulatuslikud meeleavaldused ning ei ole tõenäoline, et võimudel oleks jätkunud ressurssi ja

huvi taotleja vastu, kelle perekond on osaline ettevõtetes, mis teevad Venemaa

kaitseministeeriumiga koostööd (sh ei ole usutav taotleja vanaema ähvardamine, kes kuulub

QQQ osanike hulka). Ehkki Venemaa on hakanud survestama välismaale põgenenud

teisitimõtlejate perekondi, ei ole taotleja poliitiline aktivist ja võimudele oli tema piiriületus

teada. Taotleja ütlused on olnud ka vasturääkivad, sest algselt väitis ta, et vanaema juures

käisid FSB töötajad, kuid hiljem ütles, et käis piirkonnapolitseinik. Samuti taotleja tegelikult

ei tea, kes tema tööandjale helistas. Seega ei saa taotleja ütlusi pidada usaldusväärseteks.

3(20)

3-24-2895

2.6.

Kuigi taotlejad saabusid Eestisse XX.XX.XXXX, esitati rahvusvahelise kaitse taotlused

alles 06.06.2022. M.O nimele esitati 15.03.2022 lühiajalise töötamise registreering ja taotleja

tööandjaks oli C OÜ. PPA jättis selle taotluse läbi vaatamata, sest alates 10.03.2022 ei olnud

enam võimalik esitada viisataotlusi Venemaa ja Valgevene kodanikest töötajatele. Taotleja

püüdis pikendada ka viisat, kuid seda ei võimaldatud. M.O esitas 18.05.2022 taotluse anda

elamisluba töötamiseks ning taotleja tööandjaks oli F. PPA selgitas taotlejale, et taotlus on

Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 (sanktsioonimäärus) tulenevalt perspektiivitu.

Samuti teavitati taotlejat, et ta on 18.05.2022 seisuga viibinud Schengeni alal X päeva

(lubatud 90 päevast) ning esmase tähtajalise elamisloa taotluse esitamine ei anna talle õigust

Eestis viibida. M.O avaldas 03.06.2022 soovi saada rahvusvahelist kaitset ja tema taotlus

võeti 06.06.2022 vastu. Samal päeval võeti vastu ka taotleja alaealiste laste taotlused

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Pidades silmas, et rahvusvahelist kaitset on taotletud alles

viimase võimalusena pärast seda, kui taotlejate õigus Eestis viibida oli lõppenud, siis on

taotlused esitatud üksnes eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist ja seega selgelt

põhjendamatud (VRKS § 201 p 6). Väidetavalt oli tagakiusamine alanud 2022. a märtsis, kuid

samas on taotleja postitanud fotosid 2022. a märtsi lõpus toimunud reisist Itaaliasse.

Vastuoluline on ka see, et taotleja väitel ei toeta ta Venemaa poliitikat ja kardab viibida sõda

toetavate isikute seas, kuid samas oli valmis asuma tööle C OÜ-s, mille omanikel on lepingud

Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega ning kus tema juhiks oleks olnud isik, kes

on avalikult toetanud Venemaa agressiooni Ukrainas.

2.7.

Taotleja ei satuks Venemaale tagasipöördumisel võimude poolse tagakiusamise ohvriks

ka oma poliitilise meelsuse ja tegevuse pärast Eestis. Taotleja ei ole Venemaal kunagi olnud

poliitiliselt aktiivne ja Eestis viibides on ta poliitiliselt aktiviseerinud alles pärast

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Taotleja osalemine vabatahtlikuna Ukraina pagulaste

heaks 2022. a kevadel toimunud oksjonil ei viita tema poliitilistele veendumustele, vaid

asjaolule, et kuna tal ei olnud sellel ajal lubatud Eestis ametlikult töötada, siis töötas ta UUU

galeriis vabatahtlikuna. Taotleja on püüdnud teadliku tegevusega anda esitatud rahvusvahelise

kaitse taotlusele suuremat kaalu (sh eriti pärast taotluse esmakordset tagasilükkamist).

Päritoluriigi teabest nähtub, et Venemaa võimud kasutavad jätkuvalt haldus- ja

kriminaalsüüdistusi selleks, et suruda maha sõjavastaseid sõnavõtte ja võtta üksikisikuid

vastutusele. Venemaa elanike arvu (ligi 140 miljonit inimest) arvestades on nii haldus- kui ka

kriminaalkorras karistatute arv siiski väga väike (nt on sõjavastaste seisukohtade eest

vangistatud kokku 33 naist). Järelikult ei pälvi iga sõjavastane avaldus veel Venemaa

võimude tähelepanu ja ei too kaasa karistamist. Taotleja kuulub perekonda, kellega seotud

ettevõtted teevad Venemaa võimudega (sh armee) koostööd, ning tal ei ole ka sotsiaalmeedias

suurt jälgijaskonda. Usutav on, et Venemaa võimud jälgivad, mis toimub nende saatkondade

ümber, kuid päritoluriigi infost nähtub, et V. Putini eelistuseks on see, et oponendid elaksid

välismaal ja puudub teave, et Venemaal karistataks inimesi pelgalt selle pärast, et nad on

osalenud meeleavaldusel mõne Venemaa saatkonna ees. Signaalluuret kasutatakse tõenäoliselt

siiski eeskätt kindla info otsimiseks või suunatakse tähelepanu põhiliste aktivistide või

oponentide tegevusele. Taotleja ei ole selline isik.

2.8.

Taotleja on DDD’i kogukonna liige, kuid kusagilt ei nähtu, et taotleja oleks selle

kogukonna eestvedaja, juht või muu aktivist. Kuna DDD’i kogukonna liikmete nimekiri ei ole

avalik, kogukond tegutseb kuues linnas (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX), kus on

korraldatud ligi 1000 üritust, ning taotleja ei ole DDD’i ametlik eestvedaja või juht, siis ei

ohusta taotlejat Venemaale tagasipöördumisel võimude tähelepanu alla sattumine ega ka

hilisem tagakius või karistus. Päritoluriigi infost nähtub, et Venemaal on kasvav trend

karistada sotsiaalmeedia kasutajaid poliitiliste, usuliste ja muude ideoloogilise sisuga

postituste tegemise, jagamise ja „meeldivaks“ märkimise eest, eriti kui sisu puudutab

4(20)

3-24-2895

Ukrainat. Sellele vaatamata avaldavad inimesed sotsiaalmeedias jätkuvalt enda seisukohti.

PPA ei leidnud 19.09.2022 toimunud taotleja Facebook’i ja Instagram’i kontode vaatlusel

ainsatki A. Navalnõid toetavat postitust ega ühtegi postitust seoses Ukrainas aset leidvate

sündmustega. Uuendatud menetluses toimus taotleja sotsiaalmeedia kontode esmane vaatlus

11.07.2024 ning ka selle käigus ei tuvastatud ühtegi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele

eelnevat postitust, milles toetati A. Navalnõid või avaldati arvamust Ukrainas toimuvast.

Peamised poliitilist laadi postitused on taotleja teinud 21.07.2023–20.08.2023. Taotlejat jälgib

Facebook’is 28 inimest ja poliitilist laadi postitusi on meeldivaks märkinud keskmiselt 4

inimest. Instagram’is on taotlejal 880 jälgijat ja ta on teinud kokku 368 postitust, millest nelja

võib mööndustega pidada mingil määral poliitiliseks. Taotleja ei ole isik, keda ootaks

Venemaal sotsiaalmeedia postituste tõttu võimude poolne tagakius, trahv või vanglakaristus.

Taotleja postitused ei ole jõudnud eriti suure jälgijaskonnani ning mitte iga võimuvastane

postitus ei satu Venemaal tähelepanu alla. Taotleja postituste eesmärgiks võib pidada oma

taotlusele suurema kaalu andmist, mida kinnitavad ka väljavõtted taotleja kommentaaridest

sotsiaalmeedias, kus ta põhjendas oma postituste tegemist mh sellega, et konto on uurimise

all.

2.9.

Taotleja väitel on tema ja kogu perekond alati nii moraalselt kui ka rahaliselt toetanud

A. Navalnõi loodud korruptsioonivastast fondi FBK (asutatud 2011. a-l, keelustati 2021. a-l)

ja Memorial’i fondi (asutatud 1992. a-l, keelustati 2021. a-l). Paljude asjatundjate hinnangul

jäi A. Navalnõi hoolimata hiljem korruptsioonivastase fondi loomisest endiselt vene

rahvuslaseks ja ultraparempoolseks rassistiks ning ekslik on pidada teda liberaalseks

demokraadiks. Võttes arvesse, et A. Navalnõid toetasid Venemaal sajad tuhanded inimesed, ei

kujuta tema toetamine poliitilise meelsuse väljendamist viisil, mis tingiks rahvusvahelise

kaitse andmise. Kuna fondid ei olnud 2021. a-ni Venemaal keelatud, siis ei olnud nende

toetamine ebaseaduslik. Päritoluriigi infost ei nähtu, et taotleja perekond on A. Navalnõi

korruptsioonivastast fondi kunagi kuidagi avalikult toetanud. Seetõttu ei ohusta taotlejat

Venemaale tagasi pöördumisel võimude poolne tagakiusamine. Taotleja ei ole mh isik, keda

ohustaks Venemaal „välisagendiks“ nimetamine, sest ta ei ole Venemaa valitsuse oponent,

ajakirjanik ega inimõigusaktivist. Seejuures ei kaasne „välisagendiks“ nimetamisega

kriminaalkaristust, vaid peamine tagajärg on kohustus esitada erinevaid aruandeid ja nad ei

saa töötada poliitilistel ametikohtadel. Välisagentide nimekirjas on äärmiselt vähe eraisikuid.

2.10. Taotleja sõnul püüab ta oma meelsust ja poolehoidu väljendada läbi kaasaegse kunsti,

mis on Venemaal keelatud ja millega tegelevaid isikuid kiusatakse taga. PPA hinnangul ei

ohusta taotlejat Venemaale naasmisel võimude poolne tagakius ainuüksi sellel põhjusel, et

tema amet on seotud kaasaegse kunstiga. Rahvusvahelise kaitse andmist ei tingi see, et

taotleja omandatud haridusega ei ole Venemaal mingeid perspektiive. Taotleja ei ole kunstnik,

kes võiks sattuda oma loomingu tõttu Venemaa võimude tähelepanu alla, vaid töötas

kunstigaleriis, mis ei kujuta endast poliitilise meelsuse väljendust. Päritoluriigi infost ei nähtu,

et galeriides töötavaid isikuid ohustaks võimude tagakius. Taotleja viidatud endiste sõprade

poolt kirjutatud kommentaarid ei sisalda ähvardusi ning neis ei ole mingeid viiteid, et taotleja

võiks Venemaale naastes sattuda mingisuguse tagakiusamise alla. Sotsiaalmeedias postitusi

tehes tuleb arvestada ka negatiivse tagasisidega ning iga ebameeldiv olukord ei kujuta

tagakiusamist, mis tingiks rahvusvahelise kaitse andmist.

2.11. Taotleja on välja toonud, et tema lapsed osalevad koos temaga poliitilises tegevuses (sh

meeleavaldustel). PPA on korraldanud kaks vestlust vanema tütre J.R-iga, kes ei ole osanud

sisuliselt selgitada, millist arvamust on nad meeleavaldustel väljendanud. Lapsed on osalenud

poliitilises tegevuses üksnes põhjusel, et ema on nad sellesse kaasanud. Seejuures ei osalenud

taotleja Venemaal meeleavaldustel koos lastega ning pärast rahvusvahelise kaitse taotluse

5(20)

3-24-2895

esitamist on taotleja tegutsenud sihikindlalt eesmärgiga anda taotlusele suuremat kaalu. PPA

ei pea usutavaks, et taotleja hakkaks Venemaale tagasi minnes osalema meeleavaldustel koos

lastega või läheksid lapsed iseseisvalt meeleavaldustele. J.R-iga peetud vestluste põhjal saab

järeldada, et tal ei ole sellist poliitilist meelsust, mille väljendamine tooks talle Venemaal

kaasa võimude tähelepanu või karistuse. J.R-il on olemas mingi arusaam sellest, mis

Venemaal toimub, kuid see ei ole poliitiline meelsus, mille väljendamine oleks tema

igapäevaelu lahutamatuks osaks. Sarnaselt võib ka K.M-il olla mingi arusaam sellest, mis

Venemaal toimub, aga kui poliitikaga seotud teemad olid võõrad vanema õe jaoks, siis on

need võõrad ka tema jaoks ja tal puudub isiklik poliitiline positsioon. Asjaolu, et M.O ei

soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides toimuvates poliitilistes tundides, ei ole alus

rahvusvahelise kaitse andmiseks. Seda ei tingi mh asjaolu, et taotleja lastel on ukrainlastest

sõbrad ning taotleja ei taha, et tema lapsed varjaks oma arvamust ja meelsust. Ukrainlased on

endiselt suurim rahvusrühm Venemaal ja paljudel Venemaal elavatel venelastel on

ukrainlastest sõbrad. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ei oma tähtsust esitatud

toetuskirjad, mille kohaselt on taotleja kaasaegse kunsti vallas kõrgelt hinnatud professionaal

ning tema lapsed on väga head õpilased.

2.12. Kuna taotlejad ei ole isikud, kes pakuksid Venemaa ametivõimudele huvi, siis on nende

päritoluriiki tagasipöördumine võimalik. Päritoluriigi teabest ei nähtu, et Venemaale tagasi

pöörduvatelt inimestelt võetaks ära välispasse. Venemaale sisenevaid ja sealt väljuvaid

inimesi on hakatud 2022. a-st põhjalikumalt kontrollima ja valikuliselt (peamiselt kahte

kodakondsust omavatelt inimestelt) nõutakse piiril küsimustike täitmist, mis sisaldavad

isikuandmeid ja suhtumist Ukrainasse. Samuti on piirivalvurid inimesi põhjalikult läbi otsinud

ning uurinud telefoni või arvuti sisu, kuid inimene saab siiski ise otsustada, kas oma telefoni

näidata. Tõenäoliselt on üle 180 päeva väljaspool Venemaad viibinud kümned või isegi sajad

tuhanded Venemaa kodanikud, mistõttu ei ole mitteresidendina maksude maksmine asjaolu,

mis tooks kaasa võimude tagakiusu taotleja suhtes.

2.13. Taotleja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele (VRKS § 4 lg 3). Taotleja on

Venemaa kodanik, kes ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes

ees alusetu kriminaalkaristus, surmanuhtlus ega piinamine või mõni muu inimväärikust

alandav kohtlemisviis. Venemaa territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, et taotleja elu

võiks olla ohus ainuüksi Venemaa territooriumil viibimise tõttu. Venemaa sissetung

Ukrainasse ajendas kümneid tuhandeid keskklassi venelasi välismaale põgenema, kartes

sõjast tingitud tagajärgi Venemaa poliitikale ja majandusele ning meeste Ukraina sõtta

saatmist. Puuduvad andmed, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks

ohustada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on taotlenud Euroopas varjupaika.

Kuigi arvatakse, et sanktsioonid mõjutavad pikemas plaanis oluliselt Venemaal elavate

inimeste igapäevaelu, jäävad majandussanktsioonid ja neist tingitud ebameeldivused

väljapoole täiendava kaitse mõistet. Sanktsioonidest tingitud võimalikud ebameeldivused ei

kujuta tõsist ohtu taotlejate elule ja tervisele.

2.14. PPA andis enne otsuse tegemist taotlejale 02.08.2024 vestlusel võimaluse esitada sellele

oma arvamus ja vastuväited. Kohe pärast seda, kui taotlejale sai teada, et PPA on uurinud

tema kasuisa tausta ja tegevust, nõudis taotleja esindaja võimalust esitada vastuväiteid

kirjalikult ja püüdis vestlust katkestada. See kinnitab PPA arvamust, et taotleja esindaja S. S

oli teadlik taotleja kasuisa tegevusest, ärisidemetest ja asjaolust, et mingit poliitilist

tagakiusamist Venemaal tegelikult ei toimunud, vaid selle kohta anti 28.03.2024 vestlusel

teadlikult ebaõigeid ütlusi. PPA tuvastas 02.08.2024 vestluse järel, et S. S ja tema abikaasa on

lähedastes suhetes A. R ja tema eksabikaasa L. Yga (üks C OÜ omanik). A. R oli üks

seitsmest ärimehest, keda süüdistati koos taotleja kasuisaga miljonite riisumises

6(20)

3-24-2895

tööstusettevõtete grupist XXX. Taotleja ei teavitanud PPA-d 02.08.2024 vestluse alguses

mingitest terviseprobleemidest, kuid pärast PPA keeldumist jätkata vastamist kirjalikult ja

esindajaga nõu pidamist teatas taotleja, et minestas 29.07.2024 ja tal on ajupõrutus. PPA

katkestas vestluse, kuid taotleja hiljem esitatud ambulatoorsest epikriisist ei nähtu, et ta oleks

stressi tõttu minestanud ja saanud peapõrutuse. Tegemist oli manipulatsiooniga, et võita aega

uue strateegia väljamõtlemiseks. Taotleja teavitas 11.08.2024 uue esindaja valimisest ja PPA

määras vestluse uueks ajaks 16.08.2024.

2.15. Taotleja vastuväited ei sisaldanud andmeid, mis annaks alust arvata, et PPA on

hinnanud taotleja olukorda valesti. Kasuisaga seonduv on oluline, sest taotleja pani

rahvusvahelise kaitse taotluses väga suurt rõhku oma perekonna väidetavale tagakiusamisele

Venemaa võimude poolt (eelkõige kasuisa tõttu). Kõik taotleja pereliikmed on millalgi

lisanud ajutiselt oma Facebook’i profiilipiltide juurde Ukraina lipu, kuid selle näol ei ole

tegemist kaaluka sõjavastase arvamuse väljendamisega. Taotleja kasuisa ja venna kontol ei

ole ühtegi A. Navalnõid toetavat postitust (vend on ühe korra jaganud Change.org postitust

„Ei sõjale“) ning taotleja ema on 12 aasta jooksul jaganud ühte postitust A. Navalnõist.

Taotleja kasuisa on käinud Venemaal 2023. a-l kolm korda (sh viibis ühel korral enam kui

kuu aega) ja 2024. a-l ühe korra (viibis seal umbes kolm nädalat). Taotleja ema on Venemaal

käinud 2022. a-l kaks korda, 2023. a-l kolm korda ja 2024. a-l kaks korda. Taotleja vend on

Venemaal käinud 2022. a-l ühe korra ja 2024. a-l kaks korda. Seega on taotleja pereliikmed

pärast 24.02.2022 korduvalt Venemaal käinud ja neid ei ole seal kinni peetud ega vahistatud.

Asjaolu, et taotleja käis reisimas ja soovis kõigepealt saada Eestis muud viibimisalust,

kinnitab, et tema suhtes ei esine Venemaal mingit tagakiusu, vaid ta kuritarvitab

rahvusvahelise kaitse süsteemi ja lihtsalt ei soovi Venemaale naasta. Tõenäoliselt hoiavad

Venemaa võimud silma peal välismaal elavate venelaste üldisel meelsusel, kuid võttes

arvesse, et ainuüksi Euroopas elab 6 miljonit venelast, ei ole eluliselt usutav, et jälgitakse igat

välismaal elavat Venemaa kodanikku. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamise

puhul on oluline, et see oleks võimudele teada saanud või on võimud selle isikule omistanud.

Taotleja puhul selliseid asjaolusid ei esine. Ukraina sõda ega majandussanktsioonid ei ole

mõjutanud piiriületuste arvu. Eesti ja Venemaa piiri ületab keskmiselt 2400 inimest päevas

ning peamised piiriületajad on Venemaa kodanikud, kellel on Venemaaga mingi side. Sellest

saab järeldada, et piiril küsitlemine ei ole toonud kaasa Venemaale naasvate kodanike

hilisemat tagakiusamist, sest vastasel korral piiriületused väheneksid.

Postitused

sotsiaalmeedias näitavad, et taotleja poliitiline meelsus ei ole püsiv ja selle väljendamine ei

ole tema igapäevaelu lahutamatu osa.

3. PPA tegi 11.10.2024 ettekirjutusega nr 12206060102-3 M.O-le väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Venemaale

vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise

korral) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel talle sissesõidukeeldu üheks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest. Kuivõrd taotleja on teinud rahvusvahelise kaitse menetluses

PPA-ga koostööd, on põhjendatud teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus. Taotleja

märkis 02.08.2024 alanud ja 19.08.2024 jätkunud vestlusel, et on nõus vabatahtlikult lahkuma

Venemaale ning tõi välja, et võiks lahkuda ka Serbiasse ja Türgisse. Kuna taotlejal ei ole

kehtivat passi (kehtis kuni XX.XX.XXXX), ei ole siiski võimalik määrata sihtriigiks

kolmandat riiki, vaid sihtriigiks tuleb määrata Venemaa (VSS § 17 lg 1). Töökoha omamine

ja eesti keele oskus A2 tasemel ei ole nii kaalukad põhjused, et jätta lahkumisettekirjutus

tegemata. Seejuures on taotleja puhul tegemist rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitava

isikuga, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult põhjusel, et vältida

lahkumiskohustuse tekkimist. Taotlejal elavad Eestis küll ema, kasuisa ja kaks venda, kuid

piiriületuse andmete kohaselt külastavad kõik pereliikmed regulaarselt Venemaad.

7(20)

3-24-2895

Lahkumisettekirjutuse tegemine ei takista peresuhete jätkumist. Taotleja abikaasa elab XXX,

kuid nad elavad juba mitu aastat lahus ja abikaasal on võimalik soovi korral kohtuda oma

lastega Venemaal. Abikaasa soovimatus Venemaale minna ei anna alust jätta

lahkumisettekirjutus tegemata. Taotlejal ei ole ka selliseid terviseprobleeme, mis takistaksid

Venemaale naasmist. Väljasaatmine Venemaale ei oleks ka vastuolus VSS § 171 nimetatud

põhimõtetega.

VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. PPA

juhindub sissesõidukeelu kohaldamisel ja tähtaja määramisel VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning

arvestab isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Taotleja on Eestis viibinud alates

XX.XX.XXXX ja valdab eesti keelt A2 tasemel, kuid tal ei ole Eestis ega Euroopas vara või

muid majanduslikke huve, mida sissesõidukeeld riivaks. Taotleja moodustab oma kahe

lapsega iseseisva perekonna, kuid tema Eestis elavad lähedased külastavad samuti regulaarselt

Venemaad, kus elab mh taotleja vanaema. Seega on taotlejal olemas side päritoluriigiga. VSS

§ 74 lg 4 võimaldaks küll jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid

PPA ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid erandi rakendamiseks alust. Taotleja ja tema

varasem esindaja on ka mõningal määral menetluse läbiviimist takistanud. Sissesõidukeelu

kohaldamata jätmine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuid arvestades asjaolu, et taotlejal

elavad Eestis perekonnaliikmed, tuleb sissesõidukeelu kohaldamise tähtaega vähendada 1

aastani.

4. PPA tegi 11.10.2024 ettekirjutusega nr 12206060118-3 ja 12206060104-3 J.R-ile ja

K.M-ile VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Venemaale vabatahtliku

täitmistähtajaga 14 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning

jättis VSS 74 lg 4 alusel nende suhtes sissesõidukeelu kohaldamata. Kuna taotlejad on

alaealised lapsed, siis arvestab PPA lahkumisettekirjutuse tegemisel nende ema esitatud

põhjendusi. Taotlejad on Venemaa kodanikud, kellel on kehtivad Venemaa passid, kuid

põhjusel, et nende ema pass on kehtetu, ei ole võimalik määrata lahkumise sihtriigiks

kolmandat riiki, vaid selleks tuleb määrata Venemaa. Laste huvides on olla oma vanemaga

koos. Taotlejad viibivad Eestis alates XX.XX.XXXX, kuid J.R on ka varem elamisloa alusel

Eestis viibinud ja siin koolis käinud ning seejärel Venemaale tagasi läinud ja seal õpinguid

jätkanud. Lapsed on pärit venekeelsest perekonnast ja varem Venemaal elanud, mistõttu ei ole

Venemaale tagasipöördumine nende jaoks midagi uut või ületamatut. Eestis elavad taotlejate

vanavanemad ja onud, kuid nad külastavad Venemaad regulaarselt. Taotlejate isa elab XXX,

kuid tegemist on Venemaa kodanikuga, kes saab taotlejaid Venemaal igal ajal külastada.

Taotlejad elavad ammu isast eraldi, mistõttu ei lõhu lahkumisettekirjutus perekonda.

Väljasaatmine Venemaale ei oleks ka vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Taotlejate

suhtes tuleb jätta sissesõidukeeld VSS § 74 lg 4 alusel kohaldamata, sest tegemist on alaealiste

lastega, kellel elavad Eestis vanavanemad ja onud ning XXX isa.

5. M.O, J.R ja K.M esitasid Tallinna Halduskohtule 21.10.2024 kaebuse PPA

11.10.2024 otsuste nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3 ning PPA

11.10.2024 ettekirjutuste nr 12206060102-3, 12206060118-3 ja 12206060104-3 tühistamiseks

ning PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi.

6. PPA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

PPA otsuses esitatud põhjendustega ning pidamata vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165

lg 2). PPA leidis õigesti, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt sellise poliitilise meelsuse

avaldamisega seotud asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Kuna Tallinna

8(20)

3-24-2895

Halduskohus tühistas 15.03.2023 otsusega nr 3-23-45 varasema otsuse rahvusvahelise kaitse

taotluste kohta, siis tuleb mh hinnata, kas vastustaja on kõrvaldanud varasemalt etteheidetud

rikkumised.

7.1.

Ei nähtu, et kaebajat võidakse Venemaal taga kiusata tulenevalt tema perekonnast.

Vaidlust ei ole, et kaebaja perekonda kuulub mh kasuisa W, kes viibis Venemaa vanglas 5

aastat ja seal rikuti tema inimõigusi (vt XXX). Samas leidis PPA põhjendatult, et kuna

kaebaja kasuisal ei olnud pärast vanglast vabanemist Venemaa võimudele pretensioone (vt

XXX) ning ta jätkas pärast vabanemist äritegevusega erinevates tööstuskompleksides, siis ei

ole Venemaa võimud kiusanud kaebaja kasuisa taga poliitilise meelsuse pärast. Samale viitab

kaebaja 02.12.2022 selgitus, et elamisloa alusel Eestis elavad vanemad (ema ja kasuisa)

külastasid teda Venemaal iga 2–3 kuu tagant. PPA on toonud välja, et kaebaja kasuisaga

seotud äriühingute omanikud on Venemaa kodanikud, kes on seotud Venemaa

kaitseministeeriumile materiaalse toe pakkumisega. Ei ole tõenäoline, et W läheks

vabatahtlikult Venemaale ja tema äritegevus seal jätkuks takistusteta juhul, kui Venemaa

valitsus kiusaks teda taga.

7.2.

Erinevalt varasemast otsusest asus PPA vaidlusaluses otsuses seisukohale, et kaebajat ei

ole ähvardatud tema vanaema ja tööandja kaudu, sest kaebaja selgitused on olnud

vastuolulised. Kaebaja väitis 28.03.2024 vestlusel esmalt, et teda käisid vanaema juures

otsimas FSB töötajad, kuid PPA täpsustavatele küsimustele vastates ütles kaebaja, et vanaema

juures käis politsei ja lõpuks nimetas ta kohalkäinut piirkonnapolitseinikuks. Seega olid

kaebaja ütlused muutlikud. Samuti väitis kaebaja algselt, et FSB küsis tema tööandjalt, kus

kaebaja on ja millal tagasi tuleb, kuid PPA täpsustavatele küsimustele vastas, et tööandjalt

küsis politsei ja lõpuks tunnistas, et ta tegelikult ei tea, kes tööandjale helistas. Seega ei ole

kindel, et kaebajat sooviti leida tema poliitilise meelsuse või pereliikmete tegevuse tõttu. PPA

on otsuses põhistanud, et politseinikud käisid preventiivselt inimesi hoiatamas, et nad ei

läheks meeleavaldustele, mitte ei ole kaebaja vanaema eraldi ähvardatud kriminaalvastutusega

Venemaa armee kohta valeinfo levitamise seaduse alusel. Soovi korral saanuks Venemaa

ametivõimud kontrollida kaebaja asukohta ja piiriületusi vastavate registrite kaudu. Kui

ametivõimud oleksid tundnud kaebaja vastu huvi, siis oleks tema lähedasi survestatud

korduvalt. Seega ei ole huvi kaebaja vastu tõendatud.

7.3.

PPA tuvastas õigesti, et kaebaja hakkas oma poliitilist meelsust avaldama alles pärast

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Kaebaja ei eita, et tema poliitilise meelsuse

avaldamine aktiviseerus alles pärast Venemaalt lahkumist. Kaebaja sotsiaalmeedia kontodelt

ei nähtunud 19.09.2022 seisuga ühtegi viidet ega postitust seoses Ukraina sõjaga, samuti

puudus Venemaa vastane või Ukrainat pooldav sisu. PPA vaatles kaebaja sotsiaalmeedia

kontosid 11.07.2024 uuesti ning tuvastas, et kaebaja postitab sotsiaalmeedias oma nime all,

kuid poliitilise sisuga postitusi on marginaalne hulk ja need ei paista kuidagi silma. Kaebaja ei

ole Venemaal tagakiusamise ohus ka DDD’i liikmelisuse tõttu, kuna DDD kogukonna

liikmete nimekiri ei ole avalik, kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud

ligi 1000 üritust, ning kaebaja ei ole DDD’i ametlik eestvedaja või juht.

7.4.

Kaebaja heidab ette, et PPA ei ole käsitlenud tema seotust LGBT kogukonna

toetamisega. Vaidlust ei ole selles, et LGBT liikumine on Venemaal keelatud. Samas ei

toonud kaebaja oma seotust LGBT kogukonnaga rahvusvahelise kaitse menetluses välja.

Pelgalt kaudne seos LGBT kogukonda toetava kunstinäitusega ei ole piisav, et tuua kaebajale

kaasa negatiivseid järelmeid. Kaebaja on väitnud sedagi, et tema perekond toetab A. Navalnõi

loodud korruptsioonivastast fondi FBK ja Memorial fondi, sh rahaliselt. PPA leidis otsuses, et

puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja või tema perekond oleks A. Navalnõi

9(20)

3-24-2895

korruptsioonivastast fondi avalikult toetanud. Kaebaja esitas kohtumenetluses tõendid, et W

on teinud erinevaid annetusi, mh Ukraina Punasele Ristile. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta on ka ise selliseid annetusi teinud. Vaidlust ei ole selles, et W on viibinud

korduvalt Venemaal ka pärast annetuste tegemist. Olukorras, kus kaebaja ei ole ise neid

annetusi teinud ja W ei kiusata nende tõttu samuti taga, puudub Venemaa võimudel vajadus

asuda ka kaebajat taga kiusama.

7.5.

Kohtud on haldusasjas nr 3-23-45 heitnud PPA-le mh ette, et kogutud ei ole päritoluriigi

infot selle kohta, miks kaebaja osavõtt 2019. a valimistegevusest ei võiks koosmõjus muude

asjaoludega tuua kaasa kaebaja välisagendiks nimetamist. PPA on vaidlustatud otsuses väga

põhjalikult käsitlenud päritolumaa infot seoses inimeste välisagentideks nimetamisega. PPA

leidis kokkuvõttes, et kaebaja ei olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne ning tema perekonnal

on ärilised sidemed Venemaa kaitseministeeriumiga, mistõttu puudub oht, et kaebaja võiks

sattuda „välisagentide“ nimekirja. Vaidluse all ei ole, et Venemaal on survestatud A. Navalnõi

toetajaid või A. Navalnõi organisatsioonidega koostööd teinud isikuid, kuid A. Navalnõi

toetamine ei saa kellelegi garanteerida rahvusvahelise kaitse saaja staatust.

7.6.

Halduskohus tõi haldusasjas nr 3-23-45 tehtud otsuses mh välja, et PPA-l tuleb hinnata,

kuidas käituksid Venemaale naastes kaebaja lapsed ning kas see võiks tuua kaasa tagakiusu

või tõsise ohu Venemaal. Vastustaja on seda hinnanud ja kohus nõustub PPA-ga, et J.R-il ja

K.M-il ei ole poliitilisi veendumusi või isiklikke poliitilisi seisukohti, mille väljendamine

võiks Venemaale naastes tuua kaasa tagakiusamise. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei

ole pelgalt see, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiksid Venemaa koolides toimuvates

poliitilistes tundides, või et lastel on ukrainlastest sõbrad. Ukrainlased on endiselt suurimaid

rahvusrühmi Venemaal ning paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest tuttavaid

ja sugulasi. Asja materjalidest ei nähtu, et J.R-il ja K.M-il oleks selline meelsus, mida nad

peaks Venemaal elades varjama, mistõttu on neil võimalik ohutult jätkata Venemaal hariduse

omandamist. Põhjendatud ei ole etteheide, et J.R-ilt ei uuritud tähtsust omavate asjaolude

kohta.

7.7.

PPA on otsuses analüüsinud mh kaebaja tõendeid, mis puudutavad Venemaa sõprade

saadetud väidetavalt ähvardava sisuga kirju. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja

sotsiaalmeedia postituste alla lisatud kommentaarid ei sisalda otseseid ähvardusi, vaid

tegemist on eriarvamuse avaldamisega. Kuigi ei saa välistada, et eriarvamuse avaldaja võiks

kaebaja peale kaevata, ei järeldu sellest, et kaebaja vajab seetõttu rahvusvahelist kaitset. PPA

on otsuses analüüsinud ka piiriületusega seonduvat ja kohus nõustub vastustaja

põhjendustega. Narva piiripunkti kaudu liigub Eestist Venemaale keskmiselt 1200 inimest

päevas ning suure osa neist moodustavad Põhja-Euroopas elavad Venemaa kodanikud.

Inimesi võidakse piiril põhjalikumalt kontrollida (sh nõuda telefonide vm seadmete

läbivaatamise võimaldamist), kuid enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamise

vajadust ei saa võrdsustada sellega, et isikult oodatakse enda poliitiliste vaadete varjamist.

Pole kindel, et kaebajate suhtes üldse tehtaks põhjalikum kontroll. Kohtud on leidnud, et kuigi

Venemaal võib haldus- või kriminaalkorras olla karistav igasugune tegevus, mida saab

käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti Ukraina toetamisena sõjas, ei tähenda

see tegelikkuses inimeste valimatut karistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus

nr 3-23-766, p 16; 10.05.2024 otsuses nr 3-23-1693, p 22; 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p

13). Kohtule ei nähtu, et PPA oleks menetluses olnud erapoolik. PPA uuendas

haldusmenetluse ja kogus täiendavaid andmeid, mida on kajastatud vaidlustatud otsuses.

7.8.

Kaebaja profiili arvestades ei esine kokkuvõttes piisavalt suurt tõenäosust, et

Venemaale tagasipöördumisel võidakse teda karistada riigivõimu kritiseerimise või mõnel

10(20)

3-24-2895

muul kaebuses nimetatud põhjusel viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise

künnise. Pelgalt riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine ning ka selliste vaadete

avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav

tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Samuti puudub kaebajale oht tulenevalt kaebaja

laste võimalikust käitumisest. VRKS § 4 lg 3 alusel täiendava kaitse andmiseks peab

väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis eeldab üldjuhul tegelike kehavigastuste

tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (nt Euroopa Kohtu 24.04.2018

otsus C-353/16, p-d 38–43). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema ka reaalne. Kaebajatel

puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3

tähenduses. Üldine ohutase Venemaal ei ole nii kõrge, et tingiks täiendava kaitse vajaduse.

Sõda toimub eeskätt Ukraina territooriumil ja kaebajatel on võimalik Venemaal ümber

paikneda või siirduda Schengeni alast välja jäävatesse riikidesse. Üksikud Ukraina sõjaga

seostatavad intsidendid Venemaa pinnal ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebajate

elu Venemaa territooriumil ohtu. Kaebajatele koostatud lahkumisettekirjutused on samuti

õiguspärased. Kaebajate Venemaale tagasi saatmine ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud

väljasaatmise keelu põhimõttega samadel põhjendustel, mille tõttu nad ei kvalifitseeru

rahvusvahelise kaitse saajateks. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja puhul ei esine asjaolusid,

mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või

jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohaldatud

sissesõidukeeld ebaproportsionaalne.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2025 määrusega M.O, J.R ja K.M esialgse

õiguskaitse taotlused ning peatas PPA 11.10.2024 ettekirjutuste täitmise kuni kohtumenetluse

lõppemiseni, st haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 04.04.2025 määrusega M.O esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA

11.10.2024 otsuse nr 12206060102-3 kehtivuse kuni haldusasja nr 3-24-2895 menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. M.O, J.R ja K.M paluvad 31.03.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.09.2025)

tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada nende kaebus ja jätta menetluskulud

vastustaja kanda. Halduskohus on rikkunud selgitamiskohustust, sest kohtuotsuses puuduvad

põhjendused, miks on vastustaja teatud väited kohtu arvates õiged, ning kohus on jätnud

mitmed kaebaja esitatud argumendid tähelepanuta. Samuti jättis halduskohus menetlusnorme

rikkudes lahendamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Seega ei ole kaebajale

olnud tagatud õigust tõhusale kaitsele. Halduskohus leidis lisaks põhjendamatult, et kaebajad

ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajateks VRKS § 4 lg 3 alusel.

9.1.

Halduskohus üksnes oletas, et kuna kaebaja ei ole ise annetusi teinud, puudub Venemaa

võimudel vajadus asuda teda taga kiusama, sest W taga ei kiusata. Olukorras, kus PPA on

otsuses kaebaja sugulastega seotut pikalt analüüsinud, ei saanud kohus lähtuda eeldusest, et W

annetused ja taust kaebajat kuidagi ei puuduta. Kohus rikkus selgitamiskohustust, jättes selles

küsimuses seisukoha võtmata. Kaebaja on osalenud kahel A. Navalnõid toetaval

meeleavaldusel ning pildid meeleavaldustest (sh koos kaebajaga) on avalikult kättesaadavad.

Halduskohus ei ole põhjendanud, et A. Navalnõi toetamisest tulenev tagakiusamise risk

kaebaja puhul ei esine. Piiriületusega seoses jääb kaebaja varasemate seisukohtade juurde.

Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole nendega arvestanud. Piiriületusel „tühja“

telefoni andmise osas viitab kaebaja, et ei saa eeldada, et Venemaale naastes peaks ta

hakkama tagakiusamise vältimiseks oma vaateid varjama ja loobuma Ukraina

organisatsioonide abistamisest (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsus 3-22-1925).

11(20)

3-24-2895

Analüüsida ei tule seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks käituda päritoluriiki naastes,

et vältida tagakiusu, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (sisemisest veendumusest ajendatud)

käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu.

9.2.

PPA ei olnud erapooletu, sest kuigi kaebaja taotles 2022. a mais elamisluba tööandja A

OÜ kaudu, kes on selgelt ukrainameelne, keskendus PPA ainult esmasele taotlusele, mis

seondus C OÜ-ga, kelle omanikest ei olnud kaebaja teadlik. Kaebaja ei nõustu lisaks kohtu

hinnanguga seoses DDD’i liikmelisusega. See organisatsioon tunnistati 2024. a-l

ekstremistlikuks, mis toob endaga kaasa karistusõigusliku vastutuse. Kaebaja aktiivne

osalemine nähtub sotsiaalvõrgustikest. Kaebajat kutsus DDD kogukonnaga ühinema M. R,

kes on ÜÜÜ’i haridusprogrammide koordinaator. Nimetatud organisatsioon tunnistati 2024.

a-l samuti ekstremistlikuks. Kui Venemaa ametivõimud saavad piiriületuse käigus teada

kaebaja suhtlemisest sellise inimesega, võib see tuua kaasa tema suhtes kriminaalmenetluse

alustamise riigireetmise süüdistuses, mille eest on nähtud ette vangistus kuni 20 aastat.

Halduskohus ei ole seda asjaolu hinnanud. Nõustuda ei saa ka kohtu hinnanguga, et LGBT

kogukonna toetamisest ei tulene kaebajale negatiivseid tagajärgi.

9.3.

Laste võimaliku tagakiusamise osas jääb kaebaja varem väljendatu juurde. Olulised ei

ole mitte laste poliitilised seisukohad, vaid tagakiusamise aluseks on teine keskkond, kus

lapsed olid pärast sõja algust. Lastel on Ukraina tädi, kellega nad pidevalt suhtlevad ja

Ukraina sõbrad. Venemaale tagasi pöördudes satuksid lapsed võõrasse ja teiste

väärtushinnangutega keskkonda. PPA esitas J.R-iga vesteldes küsimusi ainult tema poliitilise

positsiooni kohta, kuid tõepoolest tähtsust omavad asjaolud on jäänud tuvastamata. On selge,

et tagakiusamise korral ei saaks kaebaja ja tema lapsed riigi kaitset. Olukorda ei aitaks

lahendada ka riigisisene ümberpaiknemine, sest koolisüsteem ja väärtushinnangud koolides

on sarnased kogu Venemaa territooriumil.

9.4.

Poliitiliste repressioonide eripära tänapäeva Venemaal on ettearvamatus ja piiramatu

hulk isikuid, kelle suhtes võib algatada haldus- või kriminaalmenetluse. Aktivistide

tagakiusamine on oluliselt muutunud, sest kuni 2021. a-ni olid kinnipidamisriskid

prognoositavad, kuid alates 2021. a-st ei ole õiguskaitseametnikele hädavajalik isegi

formaalse seaduslikkuse järgimine. Karistusi on samuti järsult karmistatud ning 98% kohtusse

jõudnud juhtudest tunnistasid kohtud protestijad süüdi. Puudub vaidlus, et sõjavastased ja

sõjaväge diskrediteerivad avaldused on Venemaal jätkuvalt keelatud ja karistatavad. Eeltoodu

põhjal ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste

vaadete omamisega ei kaasne tagakiusu VRKS § 4 lg 1 tähenduses. M.O profiili arvestades ei

piirduks tagakiusamine päritoluriigis ainult kinnipidamise, küsitlemise või rahalise karistuse

määramisega. Päritoluriigi info põhjal oleks suure tõenäosusega tegemist reaalse

vangistusega, millega kaasneb piinamine ning seksuaalse vägivald ja sellega ähvardamine.

Selline väärkohtlemine ületab kahtlemata künnise, mis annab aluse käsitada kaebajaid

täiendava kaitse saajatena (VRKS § 4 lg 3).

9.5.

Rahvusvahelise kaitse taotlust hinnates ei saa keskenduda üksnes minevikusündmustele,

vaid PPA peab hindama ja uurima ka seda, kas isiku käitumises on toimunud muutusi, mis

võiks tuua talle naasmisel kaasa tagakiusamise või tõsise ohu. Menetluse ajal tekkinud uue

asjaoluna on M.O koos teiste isikutega asutanud VVV, mille eesmärk on korraldada

sõjavastaseid projekte ning toetada paguluses viibivaid aktiviste, meedikuid, inimõiguste

kaitsjaid, akadeemikuid ja kultuuritöötajaid. MTÜ plaanib osaleda ka MTÜ Sõjavastane

Komitee Rootsis „Venelased sõja vastu“ korraldataval foorumil 2025. a mais. M.O on üks

MTÜ juhatuse liikmetest. Alates 2024. a oktoobrist ei ole Eesti sõjavastaste aktsioonide

kaaskorraldaja DDD, vaid algatusrühm PPP / VVV. Kaebaja koordineeris aktsioone ning

12(20)

3-24-2895

osales ürituste korraldamises. Seega on kaebaja profiil muutunud. Kaebajale ei saa heita ette,

et ta realiseerib Eestis oma inimõigusi. Pole põhjust arvata, et tema eesmärgiks oleks lihtsalt

provotseerida ja tekitada alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Vaidlust ei ole selles, et

Venemaa ametivõimud jälgivad tõhusalt internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis

kui ka väljaspool, mis suurendab kaebajate tagakiusamise riski.

9.6.

M.O-le kohaldati lahkumisettekirjutuses Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks. Seoses

uute asjaolude ilmnemisega tuleb see tunnistada VSS § 74 lg 4 alusel täielikult või osaliselt

kehtetuks. Kaebaja on alustanud kooselu Eesti kodanikuga (abiellusid XX.XX.XXXX),

kaebajal on Eestis töökoht ja ta kavatseb jätkata Eestis õpingutega. Kaebaja sooritas

02.03.2025 eesti keele B1-taseme eksami ja on alustanud B2-taseme õppimist. Eelnev

kinnitab kavatsust lõimuda Eesti ühiskonda ja luua siin perekond.

10. PPA palub 30.04.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

10.1. Etteheited kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest on arusaamatud, sest halduskohus on

hinnanud, kas Venemaa võimud võiksid hakata kaebajat W tehtud annetuste tõttu taga

kiusama. Asjaolu, et kaebaja kohtuga ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks jätnud seisukoha

võtmata. Tagakiusuohtu ei saa järeldada sellest, et kaebaja figureerib avalikult kättesaadavatel

piltidel A. Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldustest. Venemaal toetasid A. Navalnõid

sajad tuhanded inimesed ning neid kõiki ei ole süstemaatiliselt ja valimatult taga kiusatud. A.

Navalnõi toetamine ei kujuta seetõttu iseenesest veel tagakiusuriski. Piiriületusel võimalikku

täiendavasse kontrolli sattumise osas jääb PPA varasemate seisukohtade juurde. Etteheited

PPA erapoolikusest on põhjendamatud. Olenemata sellest, et kaebaja taotles elamisluba

töötamiseks A OÜ-s, soovis ta asuda tööle mh ettevõttes, mille omanikel on lepingud

Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega ning kaebaja otseseks juhiks oleks olnud

isik, kes on avalikult toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Olukorras, kus isik väidab,

et ta ei toeta Venemaa poliitikat ning kardab viibida nende seas, kes toetavad sõda, on

mõistlik eeldada, et isik väldib teadlikult keskkondi, kus ei jagata tema väärtushinnanguid või

toetatakse Venemaa agressioonisõda. Usutav ei ole väide, et kaebaja ei teadnud C OÜ

omanikke. Halduskohus ei tuvastanud samuti, et PPA oleks olnud menetluses erapoolik.

DDD’i liikmeks olemist ja LGBT kogukonna toetamist puudutavas osas jääb PPA vastuses

kaebusele toodud seisukohtadele.

10.2. Kaebaja leiab, et vestlusel J.R-iga küsis PPA üksnes tema võimaliku poliitilise

positsiooni kohta, kuid tõepoolest tähtsust omavad asjaolud on jäänud tuvastamata.

Vastustajale jääb ebaselgeks, millised on kaebaja viidatud tõepoolest tähtsust omavad

asjaolud. Ilmselgelt peaksid lapsed Venemaale naastes haridusteed jätkama, kuid ainuüksi see

asjaolu, et Venemaa koolides leiab aset valitseva võimu propagandanarratiive toetav

patriootlik kasvatus ning kaebaja laste jaoks on tegemist võõra keskkonnaga, ei ole aluseks

kaebaja või tema laste pagulastena tunnustamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024

otsus nr 3-23-2730, p 16; Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 otsus nr 3-23-2730, p 28).

Kaebaja alaealistel lastel puudub isiklik poliitiline meelsus, mis oleks nende igapäevaelu

lahutamatu osa ja mille väljendamine võiks neile Venemaal tuua kaasa võimude poolse

tähelepanu. Vaidluse all ei ole, et Venemaal esineb süüteokoosseisude sisustamisel palju

ebaselgust ja riigivõimu suhtes kriitilise tegevuse eest on karistatud ka n-ö tavakodanikke.

Samas on päritoluriigi teabele tuginedes hinnatud, et ressursside piiratuse tõttu kasutatakse

Venemaal põhiliselt nn hirmutamistaktikat (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024 otsus nr

3-23-1693, p 22). Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõikidele

13(20)

3-24-2895

autoritaarsetest riikidest saabunud isikutele (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p

18.8).

10.3. PPA hinnangul kuritarvitab kaebaja rahvusvahelise kaitse süsteemi. Kaebaja on enda

poliitilise meelsuse avaldamisega seotud asjaolusid järk-järgult laiendanud, eesmärgiga lisada

enda rahvusvahelise kaitse taotlusele kaalu. Kaebaja on asunud otsima täiendavaid võimalusi,

et siduda ennast alaliselt Eestiga ja soodustada oma riigis viibimist. Apellatsioonkaebuses

esile toodud uued asjaolud üksnes süvendavad vastustaja veendumust. Piltlikult on kaebaja

asunud „kõrvaldama puudusi“ enda rahvusvahelise kaitse taotluses. Kaebaja toob välja, et

asutas koos teiste isikutega VVV, kus kaebaja on üks juhatuse liikmetest. Ühingu grupp

Facebook’is on avalik ning nii Facebook’ist kui ka Instagram’ist on leitavad kaebajat ja tema

rolli tutvustavad postitused koos fotodega temast ja tema osalemisest meeleavaldustel. See on

selges kontrastis vaidlustatud otsuses märgituga, mis puudutab kaebaja liikmelisust DDD

kogukonnas. PPA käsitles 11.10.2024 otsuses põhjalikult ka kaebaja postitusi sotsiaalmeedia

kontodel, märkides, et poliitilisena saab käsitada vaid mõnda üksikut postitust (sh ei olnud

enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tehtud ühtegi A. Navalnõid toetavat postitust või

väljendatud meelsust Ukraina sõja suhtes). Pärast 11.07.2024 vaatlust lisandus 15 uut

postitust, millest 4 olid poliitilise sisuga. Samuti lisandus lugude kaust „Anti-War“, milles on

kokku 81 postitust.

10.4. Kaebaja argumendid seoses sissesõidukeeluga ei ole põhjendatud, sest selle

õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise seisuga. Asjaolude hilisema muutumise korral

on võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks

tunnistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 otsus nr 3-24-1242). Kaebaja esile

toodud uued asjaolud ei tingi lahkumisettekirjutuste tühistamist. Kaebaja on alustanud suhet

(2024. a septembris) ja kooselu (alates 01.11.2024) olukorras, kus tal puudus alus eeldada, et

tal on võimalik Eestisse jääda. Elukaaslase olemasolu on kaebaja välja toonud alles

apellatsioonimenetluses. Kaebaja argumendid Eestis töökoha ja kavandatava õppimise osas ei

ole niivõrd kaalukad, et õigustaksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmist või selle tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et

M.O ning tema alaealiste laste J.R ja K.M

apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebajate

apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Siinses asjas vaidlustatud PPA 11.10.2024 otsus nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja

12206060118-3 M.O ja tema laste 06.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluste kohta on

koostatud pärast haldusasjas nr 3-23-45 tehtud kohtuotsuste jõustumist (12.12.2023)

uuendatud haldusmenetluses. PPA 23.12.2022 otsus nr 12206060102-1, 12206060104-1 ja

12206060118-1 tühistati haldusasjas nr 3-23-45 esmajoones põhjusel, et kohtute hinnangul oli

PPA rikkunud uurimispõhimõtet ja otsus oli oluliste põhjendamispuudustega.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et uuendatud menetluses on eeltoodud

puudused kõrvaldatud. Apellatsioonkaebuses tehtud etteheited halduskohtu otsusele on suures

osas üldsõnalised.

13. Seonduvalt apellatsioonkaebuse p-s 2.4 märgituga, et halduskohus jättis menetlusnorme

rikkudes lahendamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, nõustub ringkonnakohus, et

kohtutoimikust ei nähtu, et halduskohus oleks lahendanud 21.10.2024 kaebuse p-s 5.9 esitatud

14(20)

3-24-2895

taotluse kuulata asjas tunnistajana üle W. HKMS § 162 lg 1 järgi tulnuks kaebajate see taotlus

lahendada hiljemalt kohtuotsuses. Apellatsioonkaebuses ei ole siiski selgitatud, kuidas

mõjutas W üle kuulamata jätmine haldusasja lahendamist, ega taotletud nimetatud isiku

tunnistajana ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Kuna M.O rahvusvahelise kaitse taotluses

oli mh tuginetud väidetele, et tema kasuisa W on Venemaal poliitilistel põhjustel taga

kiusatud (sh vangistatud) ning ta on Venemaal mittesoovitud isik, siis analüüsis PPA

vaidlustatud otsuses (vt p-d 17.1–17.2, lk 8–15) põhjalikult nii kaebaja kasuisa äritegevuse

kui ka tema kriminaalkorras karistamisega seotud asjaolusid. Kaebajad põhjendasid tunnistaja

ülekuulamise taotlust sellega, et W saab anda ütlusi kaebajate sugulaste tausta kohta, kuid

kaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset asjaolu, mis seostuks kaebajate sugulastega

(nt W ärisuhted Venemaal; Y positsioon QQQs) ning mille PPA on väidetavalt tuvastanud

ebaõigesti. Seega ei ole alust arvata, et halduskohtu poolne menetlusviga saanuks mõjutada

asja lahendamist, mistõttu ei tingi see ka apellatsioonkaebuse rahuldamist.

Apellatsioonkaebuse täiendustele (29.09.2025) on lisatud W 05.05.2025 kirjalik seletus (dtl

1629–1631; tõlge dtl 1627–1628) ja Y 29.05.2025 kirjalik seletus (dtl 1623–1624; tõlge dtl

1625–1626), milles on esitatud vastuväiteid PPA hinnangutele, kuid ei ole välja toodud

selliseid kaebajate ja nende lähedastega seotud asjaolusid, mis võiksid omada tähtsust

kaebajate tagakiusamishirmu põhjendatuse hindamisel, kuid mida ei ole rahvusvahelise kaitse

menetluses analüüsitud.

14. Nagu märgitud, analüüsis PPA kaebaja kasuisaga seotud asjaolusid põhjusel, et kaebaja

tugines rahvusvahelist kaitset taotledes mh argumendile, et tema kasuisa on mittesoovitav isik

ja perekonda kiusatakse seetõttu Venemaal taga. PPA on päritoluriigi teabe põhjal veenvalt

ära näidanud, et väited W ja tema perekonnaliikmete tagakiusamisest Venemaal ei peegelda

tegelikku olukorda. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei piisa W 05.05.2025 seletustes

toodud üldsõnalistest vastuväidetest. Kaebajad on kohtumenetluses tõendanud, et W on teinud

alates 2022. a märtsist kuni vähemalt 2024. a märtsini regulaarselt (igakuiselt) annetusi

Ukraina Punase Risti Seltsile (dtl 1371–1382) ja A. Navalnõi korruptsioonivastasele fondile

(dtl 1398–1408). Samuti on W igakuiselt annetanud Memorial’i fondile ajavahemikel

14.12.2019–15.11.2021 ja 08.08.2024–07.11.2024 (dtl 1383–1397). Kõik ülekanded on

tehtud Eestis tegutsevast krediidiasutusest, v.a 2019.–2021. a annetused Memorial’i fondile,

mis on tehtud sellel ajal Venemaal tegutsenud krediidiasutusest. Puuduvad andmed, et W

oleks Venemaa valitsevale režiimile vastanduvate organisatsioonide rahalise toetamise

tulemusena sattunud Venemaa võimude teravdatud tähelepanu alla ja teda kiusataks seetõttu

taga. PPA ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et tagakiusamise korral ei külastaks W ega

tema abikaasa ja poeg Venemaad mitu korda aastas (dtl 543–544). Nendel asjaoludel ei ole

kaebajatel samuti alust karta ega oletada, et neid võidakse Venemaal hakata W annetuste tõttu

taga kiusama. Vaidlust ei ole, et kaebaja ise ei ole samalaadseid annetusi teinud, mistõttu ei

tuleks tal selles osas piiriületusel ka midagi varjata.

15. VRKS § 4 lg-st 1 ja direktiivi 2011/95/EL1 art 2 punktist d tulenevalt eeldab pagulasena

tunnustamine, et välismaalasel on põhjendatud alus karta päritoluriigis tagakiusamist.

Sedalaadi tulevikuriski realiseerumise võimalusi hinnates rakendatakse üldjuhul „mõistliku

tõenäosuse“ standardit, mis tähendab, et tagakiusamine ei pea olema kindel, väljaspool

mõistlikku kahtlust või väga tõenäoline, kuid vajaliku tõenäosuse määr on siiski kõrgem kui

lihtsalt juhuse või võimalikkuse puhul. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamiseks ei pea tagakiusamise ohvriks sattumise võimalus olema täiesti välistatud

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks,

ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja

antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud).

15(20)

3-24-2895

(nt EUAA praktiline juhend, 2024, p 3.3.1, lk 109–111). Vaidluse all ei ole see, et Venemaal

võidakse riigivõimust erineva poliitilise meelsuse ja „sõjalise erioperatsiooni“ vastaste

vaadete väljendamise eest ning samuti Ukraina materiaalse toetamise või välisriigist raha

saamise korral isikuid kriminaalkorras süüdi mõista ja karistada pikaajalise vangistusega, mis

oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 19 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3 tähenduses. Samuti võib

kaebajatega nõustuda, et poliitiliste repressioonide ohvriks langemine Venemaal on paljudel

juhtudel ettearvamatu ja meelevaldne ning sisuliselt võib see tabada igaüht. Päritoluriigi info

ei kinnita siiski, et V. Putini režiimi või Ukraina sõja suhtes rahulolematust väljendanud

isikuid karistataks massiliselt, vaid n-ö tavaliste inimeste süüdimõistmise puhul on olnud

eeskätt tegu näidisprotsessidega, millega võimud on soovinud näiteks tõsta elanikkonna

teadlikkust või saata hoiatava sõnumi mõnele inimgrupile. Kaebaja poliitilise meelsuse

avaldamise osas nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtuga, et kaebaja profiili arvestades

ei saa tema tagakiusamist pidada mõistlikult tõenäoliseks.

16. Kaebaja (ja ka tema lähedased) võivad olla pikemat aega olnud A. Navalnõi toetajad (sh

toetades eeskätt tema V. Putini režiimi suhtes kriitilist korruptsioonivastast tegevust, mitte aga

varasemaid marurahvuslikke ja ksenofoobseid seisukohti) ning omada ka Venemaa režiimist

erinevaid poliitilisi veendumusi (sh mõista hukka Venemaa vallutussõja Ukrainas), kuid

pelgalt see asjaolu ei tingi siiski veel rahvusvahelise kaitse andmist. Riigivõimu poolse

tagakiusamise ohvriks langemine saab olla mõistlikult tõenäoline üksnes siis, kui on alust

arvata, et kaebaja poliitiline meelsus on saanud võimudele teatavaks (nt on ta oma

veendumusi sõna või teoga avalikult väljendanud) või neid talle mingil põhjusel omistatakse

(nt teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal). Kuivõrd kaebaja ei kuulu ühessegi

sellisesse sotsiaalsesse gruppi, kellele Venemaa ametivõimud omistaksid režiimile

vastanduvaid vaateid, siis saaks kaebaja riigivõimust erinev poliitiline meelsus olla äratuntav

ainult avalikkusele suunatud tegevuste kaudu. Kaebaja on osalenud mõnel A. Navalnõi

toetuseks korraldatud meeleavaldusel, kuid ta ei ole seal olnud tähelepanu äratavas rollis.

Kaebaja võib olla äratuntav mõnel meeleavaldustel jäädvustatud ja avalikult kättesaadaval

fotol, kuid sellest ei piisa, et eeldada Venemaa võimude kõrgendatud huvi tema poliitilise

meelsuse vastu. Kaebaja on oma sotsiaalmeedia kontodel (Facebook, Instagram) teinud

üksikuid postitusi, mis on kas poliitilise sisuga või mida saab käsitada sõjavastastena või

Ukrainat toetavatena, kuid need ei kerki kuidagi esile, vaid pigem kaovad muude postituste

sekka ära. Kaebaja vastupidistele väidetele vaatamata järeldub tema tegevusest selgelt, et

poliitilise meelsuse avalik väljendamine ei ole kaebaja jaoks olnud kunagi fundamentaalselt

tähtis.

17. Kaebaja on oma tagakiusamishirmu suurel määral põhjendanud pärast Eestisse

saabumist ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist (sh kohtumenetluste ajal) toimunud

tegevustega. Iseenesest on õige, et tagakiusamishirmu põhjendatust tuleb kohtul alati hinnata

n-ö aktuaalse seisuga (HKMS § 158 lg 31; Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 24)

ning põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda mh rahvusvahelise kaitse taotleja

tegevusel, millega ta on tegelenud pärast päritoluriigist lahkumist (nn pagulane sur place).

Selline tegevus peaks siiski kujutama endast taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või

kalduvuste väljendust ja edasikestmist (vt direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 2). Kui taotleja

alustas poliitilist tegevust alles eksiilis või intensiivistas seda oluliselt, peab ta veenvalt ära

põhjendama, et tema motiivid olid siirad. Varjupaigaõigust ei tohi kuritarvitada tagakiusamise

teadliku provotseerimisega. Kui võtta arvesse mis tahes eksiilis toimunud poliitilist tegevust,

avaks see taotlejatele ulatusliku võimaluse moonutada oma subjektiivse käitumisega

rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi (vt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 23;

12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p-d 18–18.8).

16(20)

3-24-2895

18. Ringkonnakohus jagab PPA hinnangut, et kaebaja tegevus ja selle muutumine viitavad

soovile kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi, et kunstlikult luua alus Eestisse

jäämiseks. Asjaolu, et PPA kajastas otsuses mh kaebaja varasemaid püüdlusi Eestis

viibimiseks õigusliku aluse saamiseks (sh algne taotlus registreerida töötamine C OÜ-s), ei

kinnita PPA erapoolikust. Taotluste õigeks lahendamiseks tuli vastustajal selgitada välja kõik

asjas tähtsust omavad asjaolud, sõltumata sellest, kuidas need võiksid taotleja käitumist

iseloomustada. PPA otsuses viidatud W ärisuhteid ja C OÜ tegevusvaldkonda (valdusettevõte,

mis omab osalusi ettevõtetes, mis tegelevad eeskätt XXX tootmise ja müügiga) arvestades ei

ole eluliselt kuigi usutav, et kaebaja ei olnud kavandatava tööandja taustast teadlik. PPA

otsuses (lk 30) on välja toodud, et ka F-s (või selle emaettevõttes A OÜ-s) töötamiseks

esitatud 18.05.2022 elamisloa taotluse puhul oli esindajaks märgitud isik, kes esindas

kaebajaid mh rahvusvahelise kaitse menetluses ja kelle puhul on PPA otsuses (lk 63)

tuvastanud lähedase isikliku tutvuse C OÜ juhatuse liikme ja osanikuga.

19. DDD 14.08.2024 toetuskirjast (dtl 536–537; tõlge dtl 539–540) nähtub, et kaebaja on

DDD’i resident ja osaleb tegevustes regulaarselt, panustades DDD’i projektidesse suures osas

tulenevalt oma erialast ja tööst UUU galeriis. PPA on analüüsinud DDD’i liikmelisusega

seonduvat ning põhjendatult järeldanud, et kaebajat ei ähvardaks sellest tulenevalt Venemaale

naastes tagakiusamine. Kaebaja liikmeks olek ja võimalik tutvus M. Rga ei ole kuidagi

avalikud. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et pelgalt suhtlemine M. Rga, keda ei ole alust

pidada laialt tuntud aktivistiks või V. Putini režiimi kriitikuks, saaks üldse Venemaa

ametivõimudes tekitada kaebaja suhtes erilist huvi. Lisaks ilmneb M. R Facebook’i kontolt

(XXX), et ta ei tegutse praeguseks enam ÜÜÜ’i haridusprogrammide koordinaatorina.

Kaebaja on oma tööst tulenevalt olnud seotud kaasaegse kunsti ja LGBT kogukonda toetavate

näituste või projektidega, kuid tegemist on üksnes kaudse seosega, mis ei tingiks usutavalt

tema tagakiusamist. Kaebaja ei figureeri projektides kuidagi nimeliselt (nt kunstniku või

disainerina) ning olenemata sellest, et Venemaal kiusatakse LGBT kogukonda taga, pole

arusaadav, miks peaks Venemaa võimudele pakkuma erilist huvi projekt, mis ei olnud

suunatud Venemaa LGBT kogukonna toetamisele, vaid millega tähistati Eestis abieluvõrdsuse

kehtestamist.

20. Apellatsioonkaebuses on toodud uue asjaoluna välja, et kaebaja on koos teiste isikutega

asutanud VVV, mille eesmärk on korraldada sõjavastaseid proteste ja toetada isikuid, kes on

tagakiusamise tõttu olnud sunnitud Venemaalt lahkuma. Kaebaja on üks selle ühingu juhatuse

liikmetest ning koordineerib ühingu aktsioone ja korraldab üritusi. Seega on kaebaja

hinnangul tema profiil nüüdseks muutunud ja tagakiusamisrisk oluliselt suurenenud.

Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegevus ei näi siiras. Äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt on VVV asutatud 28.03.2025 (registreeritud 11.04.2025) ehk kolm päeva enne

apellatsioonkaebuse esitamist. Olukorras, kus kaebaja on juba järgmisel tööpäeval pärast

ühingu asutamist asunud väitma, et tema tagakiusamise risk on väga oluliselt tõusnud, on

põhjust arvata, et kaebaja peamine eesmärk ühingu asutamises osalemiseks oligi oma

rahvusvahelise kaitse vajaduse n-ö tugevdamine, kuna halduskohus oli 28.02.2025 otsuses

nõustunud PPA-ga, et kaebaja positsioon DDD’i residendina ei ole piisavalt „nähtav“, et see

võiks tingida tema tagakiusamise Venemaale naasmisel. Kaebaja on lisaks viidanud, et alates

2024. a oktoobrist koordineeris ta algatusrühma NNN liikmena sõjavastaseid aktsioone, kuid

mitmete kaebaja viidatud projektide puhul (dtl 1619–1621; vt lisaks 06.10.2025 kohtukõne

kirjalikud teesid ja selle lisad – dtl 1633–1713) jääb algatusrühma tegelik seotus ja projektide

läbiviimise algatusrühmale omistamise põhjendatus küsitavaks. Samuti ei nähtu, et

algatusrühma tegevus oleks kuigi mõjukas ja võiks äratada Venemaa võimudes suuremat

huvi, sest ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on NNN Facebook’i grupis üksnes 65

liiget ja Instagram’i kontot XXX jälgib vaid 61 inimest.

17(20)

3-24-2895

21. Kokkuvõtlikult ei kahtle ringkonnakohus, et kaebaja ei toeta Venemaa valitsevat režiimi

ega Ukraina sõda ning tema meelsus on püsiv, kuid ringkonnakohus ei pea siiski tõenäoliseks,

et kaebajal oleks Venemaale naasmisel põhjust karta ametivõimude poolset tagakiusamist (sh

vangistamist). Kaebaja seotus poliitiliste, sõjavastaste jms aktsioonidega on tulenenud

eelkõige tema tööalastest kokkupuudetest, mitte niivõrd sisemisest vajadusest oma meelsust

avalikult väljendada. Sellele järeldusele suunavad asjaolud, et kaebaja poliitiline tegevus on

pidevalt laienenud sisuliselt n-ö vastuseks PPA või kohtu hinnangule, et tema senine tegevus

ei ole olnud rahvusvahelise kaitse andmiseks piisav. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei

saa olla see, et kaebaja on Eesti ühiskonda lõimunud või perekonna elutingimused Venemaal

oleksid nende siinsete elutingimustega võrreldes märkimisväärselt halvemad. Kuna poliitilise

ja sõjavastase meelsuse avalikku eksponeerimist ei saa pidada kaebajale fundamentaalselt

tähtsaks, siis ei saa mõeldamatuks pidada ka ootust, et kui kaebaja kardab piiriületusel

toimuda võivat küsitlemist ja telefoni läbivaatust, saaks ta võimalike probleemide vältimiseks

enne piiriületust kustutada sellised postitused, mis võivad teda kahjustada. Kui poliitilise

meelsuse avalik väljendamine ei ole kaebajale tavapäraselt omane, siis pole alust väita, et

selle varjamine tähendaks sisuliselt, et kaebaja peaks ütlema lahti oma põhiväärtustest.

Kaebaja kasuisa on oma 05.05.2025 seletustes samuti märkinud, et Venemaale reisides

„puhastab“ ta enne piiri ületamist oma digiseadmed, kustutab sõnumivahetused ja tühistab

tundlike kanalite tellimused.

22. PPA on vaidlustatud otsuses arvestanud mh laste huvidega. Kohustus järgida laste huve

ei tingi rahvusvahelise kaitse andmist, kui VRKS § 4 lg-tes 1 või 3 toodud eeldused on

täitmata (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 27). Rahvusvahelise kaitse

menetluse raames on PPA vestelnud J.R-iga, kuid ei tuvastanud, et kaebaja vanemal lapsel

oleks väljakujunenud poliitilised veendumused ja tema osalemist koos vanemaga

meeleavaldustel või muudes tegevustes saaks käsitada iseseisva meelsuse väljendamisena.

Pole arusaadav, millised „tõepoolest tähtsust omavad“ asjaolud on jäänud asjas välja

selgitamata. Asjaolu, et Venemaale naasmise korral satuksid lapsed Eestis elamisega

võrreldes hoopis teistsugusesse keskkonda ja väärtusruumi (mis erineb ilmselt

märkimisväärselt ka sellest, millega nad olid harjunud enne Venemaalt lahkumist) ning lastel

tuleks koolis osaleda nt propagandatundides või teised lapsed võiksid neid halvustada Ukraina

toetamise eest, ei kujuta endast veel tagakiusamist. PPA on toonud asjakohaselt välja, et

ukrainlased on Venemaal üks arvukamaid rahvusvähemusi ning paljudel Venemaal elavatel

venelastel on ukrainlastest sõpru, sugulasi või hõimlasi. Seejuures on lapsevanemal võimalik

endal teha kodus selgitustööd, et kaitsta lapsi nii propaganda mõjude eest kui ka kinnistada

neis vabale ja demokraatlikule ühiskonnale omaseid väärtushinnanguid.

23. Kaebajatele ei olnud mh alust anda täiendavat kaitset, sest Venemaa kodanikena on neil

võimalik elada seaduslikult Venemaal, kus neid ei ähvarda VRKS § 4 lg 3 tähenduses tõsine

oht. Kaebajate suhtes ei toimu Venemaal kriminaalmenetlust ja sellise menetluse algatamist ei

ole alust pidada tõenäoliseks ka pärast nende Venemaale naasmist. Samuti ei toimu Venemaa

territooriumil sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kodakondsusjärgses riigis kaebajate elu

ohtu sattumise või nende kallal vägivalla rakendamise.

24. Koos rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamise otsusega on PPA teinud

kaebajatele 11.10.2024 ettekirjutused lahkuda Venemaale, määrates lahkumisettekirjutuste

vabatahtlikuks täitmiseks 14-päevase tähtaja (alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest).

PPA on selgitanud, et kuivõrd M.O-l puudub kehtiv reisidokument, siis ei ole lahkumise

sihtriigiks võimalik määrata kolmandat riiki (nt Türgi või Serbia). Kaebajad ei ole väitnud, et

14-päevane tähtaeg on ettekirjutuse täitmiseks ebamõistlikult lühike. See ei oleks ka usutav,

sest Venemaa on Eesti naaberriik, kuhu reisimine ei nõua pikka ettevalmistamist.

18(20)

3-24-2895

25. PPA kohaldas 11.10.2024 ettekirjutuses nr 12206060102-3 M.O suhtes VSS 74 lg-te 1,

3 ja 41 alusel Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetluse ajal tekkinud uute asjaolude tõttu tuleb

sissesõidukeeld tunnistada VSS § 74 lg 4 alusel (humaansetel kaalutlustel) täielikult või

osaliselt kehtetuks. Kaebaja viitab abiellumisele Eesti kodanikuga, Eestis töötamisele ja eesti

keele B1-taseme eksami sooritamisele. Ringkonnakohus ei kahtle iseenesest, et kaebajal on

soov siduda ennast pikaajaliselt Eestiga ja lõimuda Eesti ühiskonda. On õige, et

sissesõidukeelu kohaldamist ja selle pikkust tuleb igal üksikjuhtumil hoolikalt kaaluda ning

põhjendada, sest sissesõidukeelu kui tõkendi kohaldamine saab olla vajalik ja eesmärgipärane

siis, kui tegemist on ebasoovitava välismaalasega (vt täpsemalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus

nr 3-23-1317, p-d 28–37). Praegusel juhul on PPA põhjalikult selgitanud, miks ei peetud M.O

puhul (erinevalt tema lastest) põhjendatuks jätta sissesõidukeeld VSS § 74 lg 4 alusel üldse

kohaldamata, vaid piirduti VSS § 74 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lühendamisega. Kaebaja on

püüdnud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada, mistõttu on ta põhjendatult hinnatud

mittesoovitavaks välismaalaseks. Kuna kaebajal elavad Eestis lähedased ning ta ei ohusta

avalikku korda või riigi julgeolekut, siis on temale kohaldatud tõkend suhteliselt lühiajaline.

Sissesõidukeelu kohaldamist otsustades ei saanud PPA arvestada kohtumenetluse ajal

tekkinud uue asjaoluga (kaebaja abiellumine Eesti kodanikuga) ning see ei saa muuta

sissesõidukeelu kohaldamist tagantjärele õigusvastaseks. Kaebaja ja tema abikaasa pidid

arvestama võimalusega, et PPA 11.10.2024 otsus ja ettekirjutus jäävad kehtima ning kaebajal

võib olla kohustus Eestist lahkuda ja tal ei pruugi olla võimalik Eestisse naasta enne aasta

möödumist. Kaebajal on uute asjaoludega seoses võimalik esitada VSS § 32 lg-te 1 või 12

alusel Siseministeeriumile taotlus tunnistada sissesõidukeeld kehtetuks või seda lühendada

või taotleda VSS § 321 alusel sissesõidukeelu kehtivusaja peatamist.

26. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb M.O, J.R ja K.M apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 otsus muutmata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Kaebajad on ringkonnakohtu menetluses tasunud apellatsioonkaebuselt ja

esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 80 eurot ning kandnud esindajakulu 3746,01

eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaadi 16,75 töötunnile, ja tõlkekulu 140 eurot. Kokku

3966,01 euro suuruste menetluskulude kandmine on tõendatud üksnes osaliselt. HKMS § 109

lg-st 11 tulenevalt on HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud väljamõistetavad, kui

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Esindajakulu kandmise kohustuse

tõendamiseks on kohtule esitatud üksnes advokaadibüroo 06.03.2025 arve nr 2025051

summas 3050 eurot. Kuna tõlgikulud (vt HKMS § 102 p 1) ei kuulu HKMS § 103 lg 1 p-s 1

nimetatud kulude hulka, siis ei piisa nende väljamõistmiseks ainult kulude kandmise

kohustuse tekkimise tõendamisest, vaid HKMS § 109 lg 1 kohaselt peab tõendatud olema

asjaomaste kulude tegelik kandmine (s.o arve tasumine). Eeltoodut arvestades saab kaebajate

apellatsiooniastme menetluskulusid võtta arvesse üksnes 3130 euro ulatuses. Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. PPA ei ole esitanud andmeid

apellatsiooniastmes kantud kulude kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud ringkonnakohtus HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

28. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), siis tuleb

kaebajate identifitseerimise vältimiseks otsuse avaldamisel asendada kaebajate, Wi ja Y

19(20)

3-24-2895

nimed tähemärgiga ning jätta avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)