3-25-2068/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2068

Haldusasi

S.Z-i kaebus Tallinna Valga kohustamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S.Z

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 ja 10.10.2025

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.Z-i määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.

2. Jätta S.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.07.2025

määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

3. Võtta menetlusse S.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

4. Jätta S.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.10.2025

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

5. Jätta rahuldamata S.Z-i taotlus menetluse peatamiseks.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 98 lg 2, § 121 lg 4, §

155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.Z esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2025 kaebuse (korduvalt täiendatud), mille

nõuded olid järgmised:

3-25-2068

1) kahjunõue seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei teavitanud Rae valda kaebaja

abivajadusest enne 17.06.2022, kui kaebaja vabanes vanglast. Vangla ei teavitanud ka

kaebajat võimalusest saada teenuseid ja toetusi üldise sotsiaalhoolekande raames, rikkudes

sellega vangistusseaduse (VangS) §-i 60. Selle tulemusel sattus kaebaja vanglast vabanedes

raskesse olukorda, sest Rae Vallavalitsus jättis ta abita. Vangla ei teinud vajalikke toiminguid,

et kaebaja saaks vanglast vabanemisel elamisloakaardi. Kehtivate dokumentide puudumise

tõttu pidi kaebaja varastama endale telgi jm varustust, et ta saaks kuskil magada (edaspidi I

nõue);

2) nõue kohustada Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste kohta saada

toetust üldise sotsiaalhoolekande raames (VangS § 60). Sellist teavet ei ole vanglas

paberkandjal, infotahvlitel ega mujal. Vangla sotsiaaltöötaja varjab seda infot. Kaebaja nõuab,

et vangla täidaks tulevikus oma kohustusi nii, et vabanevad kinnipeetavad ei satuks

infopuuduse tõttu majanduslikult raskesse olukorda (edaspidi II nõue);

3) kahjunõue ja kohustamisnõue seoses kaebajale tervishoiuteenuste osutamisega Tallinna

Vanglas. Kaebajal on sapiga seotud terviseprobleemid. Talle tehti kahel korral uuringuid, kuid

ei hoiatatud, et enne uuringuid ei tohi süüa. Kaebaja küsis 15.08.2024 vangla

meditsiiniosakonnalt hoiatamata jätmise kohta, kuid ei ole saanud vastust. Kaebaja

sapiprobleemiga pole asjakohaselt tegeletud. Kaebajale pole määratud uusi ultraheli või

kompuutertomograafia uuringuid. Sapiprobleem on süvenenud, paremas küljes on pidev valu.

Kõrvadest eritub põletavat vedelikku ning kõrvalestad on pidevalt paistes ja ketendavad.

Kaebaja palub määrata endale uued uuringud. Vangla on kasutanud kaebaja peal sobimatuid

ravivõtteid. Kaebajal tuvastati Tallinna Vanglas helikobakter, kuid tegelikult ei olnud kaebajal

seda bakterit. Kaebaja ei tarbinud bakteri raviks määratud antibiootikume, vaid viskas need

WC-potist alla. Vangla perearst määras kaebajale antibiootikumid ka küüneseene raviks.

Küüneseent oleks võinud ravida lakiga, mitte kangete tablettidega. Vabaduses määrasid

perearst ja kirurg kaebajale sapioperatsiooni. Enne operatsiooni oli kaebajal keelatud tarvitada

antibiootikume. Sellest hoolimata määras vangla perearst haige sapiga kaebajale kahed

antibiootikumid korraga. See oli kaebajale eluohtlik. Ka psühhiaater määras kaebajale

ravikuuri, mis ei olnud sobiv ja oli suunatud kaebaja tervise rikkumisele. Vangla on

alandanud kaebaja inimväärikust, põhjustades talle kannatusi ja ebamugavust. Kaebaja

terviseprobleem on juba kaks aastat lahendamata (edaspidi III nõue);

4) algatada uurimine seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei vasta terviseprobleemidega

seotud pöördumistele. Tervishoiutöötajad ei täida kohustust jälgida kinnipeetavate

terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja suunata neid vajaduse korral

ravile väljapoole vanglat. Vangla tervishoiuteenuse kvaliteet tuleb viia vastavusse VangS § 52

lg-s 2 ettenähtud tingimustega (edaspidi IV nõue).

Kõige eespool tooduga seoses palub kaebaja hüvitada talle kahju 50 000 eurot vangla

põhjustatud kannatuste eest.

2. Tallinna Halduskohus võttis 29.07.2025 määrusega asja juurde kaebaja 25.11.2024

kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/143-1 ja Tallinna Vangla 05.12.2024 vastuse nr 5-

37/24/143-2 (resolutsiooni p 1); lõpetas kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse nõude osas

hüvitada kahju seoses Tallinna Vangla tegevusega kaebaja elamisloakaardi taotlemisel ja

sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisel (resolutsiooni p 2); tagastas kaebeõiguse

puudumise tõttu nõude kohustada Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste

kohta saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid ning nõude viia tervishoiuteenuse osutamine Tallinna

Vanglas kooskõlla VangS-ga (resolutsiooni p 3). Sama määrusega jättis halduskohus käiguta

nõude hüvitada kaebajale tervishoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva jooksul selgitada: a) millal leidsid aset sündmused,

2(10)

3-25-2068

mille eest ta taotleb kahju hüvitamist; b) kui suurt hüvitist ta nõuab seoses temale

tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekitatud kahjuga; c) milles seisnes väidetav

psühhiaatriline valeravi, sh millal see tegevus toimus ja kes raviteenust osutas (resolutsiooni p

4). Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kahjunõude

läbivaatamatult tagastada.

I nõue (kahjunõue seoses elamisloakaardi ja sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisega)

Kahjunõudes on kaebaja viidanud Tallinna Vangla 05.12.2024 vastusele nr 5-37/24/143-2.

Tartu Halduskohus tegi haldusasjas nr 3-25-11 Tallinna Vanglale 27.01.2025 nõude, milles

palus selgitada, milliseid pöördumisi on kaebaja esitanud seoses sellega, et vangla ei andnud

kaebajale vajalikku sotsiaalhoolekande alast teavet ning ei aidanud kaebajat enne 2022. a-l

vanglast vabastamist vajalike dokumentide vormistamisel (elamisloakaart ja isikutunnistus).

Vangla esitas Tartu Halduskohtule kaebaja kahjunõude ja vangla vastuse, mis tuleb võtta

siinse haldusasja juurde.

Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 25.11.2024 kahjunõude seoses info mitteedastamisega

isikliku elu korraldamise kohta (dokument nr 5-37/24/143-1). Selle avalduse järgi vabanes

kaebaja vanglast 17.06.2022. Rae vallast selgitati kaebajale, et Tallinna Vangla on jätnud talle

väljastamata kehtiva elamisloakaardi. Seetõttu ei nõustunud Rae vald kaebajale

sotsiaalteenuseid osutama. Kaebaja oli sunnitud elama ajavahemikul 17.06.–19.08.2022 õues.

Vangla jättis täitmata VangS § 60 lg-test 1 ja 2 tulenevad kohustused. Vangla ei vormistanud

kaebajale elamisloakaarti, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi mitu kuud enne vabanemist.

Vangla jättis täitmata kohustuse informeerida kaebajat võimalustest saada toetusi üldise

sotsiaalhoolekande raames. Kaebaja palus eeltooduga seoses hüvitada mittevaralise kahju 20

000 eurot. Tallinna Vangla lahendas kahjunõude 05.12.2024 vastusega nr 5-37/24/143-2.

Vangla leidis, et tegi kaebaja elamisloakaardi taotlemiseks vajalikud toimingud, mille tõttu

pole kahjunõude rahuldamiseks alust. Vastuses on selgitatud, et vangla otsusega

mittenõustumise korral on õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse

kättesaamisest arvates.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, võib kannatanu esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. Kaebetähtaeg hakkab kulgema keelduva otsuse saamisest.

Praeguses haldusasjas kaebuse esitamise ajaks oli see tähtaeg ilmselgelt ületatud. Üldjuhul

annab kohus kaebetähtaja ületamise korral kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja

ennistamise taotlus (vt HKMS § 71), kuid praegusel juhul ei ole selleks põhjust. Kaebaja

esitas juba 02.01.2025 samasisulise kaebuse haldusasjas nr 3-25-11, kuid Tartu Halduskohus

tagastas kaebuse 13.02.2025 määrusega. Seega ei olnud kaebajal takistusi esitada kahjunõue

tähtaegselt. Kaebetähtaja ületamise tõttu tuleb lõpetada selle nõude menetlus kaebust

menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

II nõue (kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele kättesaadavaks info võimaluste

kohta saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames)

Halduskohtule võib kaebuse esitada üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja

soovib selle nõudega kaitsta avalikke huve: kinnipeetavate üldist õigust saada vanglalt teavet

sotsiaalhoolekande võimaluste kohta. Sellise nõude esitamiseks pole kaebajal ilmselgelt

kaebeõigust. Nõue tuleb seega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

III nõue (kahju- ja kohustamisnõue seoses tervishoiuteenuste osutamisega)

Kahjunõudega seoses tuleb kaebajal esmalt selgitada, millal leidsid aset sündmused, mille eest

ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene

vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne

3(10)

3-25-2068

uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud ravi. Sellest, millal need juhtumid aset leidsid,

sõltub see, kes on kahjunõude osas vastustaja, kuna tervishoiuteenuse korraldus vanglas

muutus 01.07.2024. Osas, milles kahjunõude eest vastutab vangla, on kaebajal kohustus

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Kaebaja ei ole selgitanud, milles

seisnes väidetav psühhiaatriline valeravi. Kaebajal tuleb kaebust selles osas täiendada. Samuti

tuleb kaebajal selgitada, millal see ravi aset leidis, kes kaebajat ravis ja milline kahju kaebajal

seetõttu tekkis. Kaebajal tuleb ka selgitada, millise osa praeguses asjas esitatud kahjunõudest

(50 000 eurot) on kaebaja arvestanud tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekkinud kahju

eest ja millise osa I nõude eest, mille osas kohus lõpetas menetluse. Selles osas jääb kaebus

käiguta.

Tervishoiuteenuste osutamisega seotud kohustamisnõuet mõistab kohus nii, et kaebaja palub

määrata endale uued uuringud seoses sapiprobleemiga. Selle nõude menetlusse võtmise

otsustab kohus pärast seda, kui kaebaja on kõrvaldanud kahjunõude puudused. Kõnealuse

kohustamisnõude ese võib kattuda nõudega, mille kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-25-

2063.

IV nõue (viia vanglas tervishoiuteenuse osutamine vastavusse VangS-i nõuetega)

Nõue on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. See nõue

tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

3. S.Z esitas Tallinna Ringkonnakohtule 22.08.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

29.07.2025 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale.

Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada, sest vangla ei ole midagi

ette võtnud, et täita VangS §-s 60 sätestatud kohustusi. Vangla ei vastanud 2024. a detsembris

kaebaja küsimusele seoses elamisloakaardiga. Seega ei saa väita, et vangla täitis oma

kohustused ammendavalt.

Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada, sest selles nimetatud

kohustamisnõuete osas ei ole vangla midagi ette võtnud ega soovigi seda teha. Kaebaja küsis

19.08.2025 vangla ametnikult, kuidas edeneb kaebaja eluruumi küsimuse lahendamine ja

kinnipeetavatele sotsiaalhoolekande alase info kättesaadavaks tegemine. Nende teemadega ei

ole tegeletud. Kaebajale ei anta infot ega võimaldata kasutada arvutit. Avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 17 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohustus väljastada seadusi arvutis või paberkandjal.

Vangla ei ole rahuldanud kaebaja taotlusi väljastada talle õigusakte ja kohalike omavalitsuste

veebilehtedel avaldatud infot. Kaebaja taotleb, et see info avalikustataks vastavalt seadusele

ka veebis.

Tallinna Vangla ametnikud ja meedikud on teinud kõik selleks, et kaebaja enesetunne ja

elukvaliteet oleks väga halb. Vanglas olles ei saa kaebaja täita halduskohtu 29.07.2025

määruse resolutsiooni p-ga 4 temale pandud kohustust. Vangla ei täida süstemaatiliselt VangS

§-dest 51–53 tulenevaid kohustusi. Kaebaja soovib vanglast vabanemise järel pöörduda

erakliinikusse, et teha vajalikud uuringud ja pärast seda saab esitada kohtule uuringute

tulemused. Seetõttu tuleks anda kaebajale võimalus täita halduskohtu 29.07.2025 määruse

resolutsiooni p-s 4 esitatud nõue pärast vanglast vabanemist. Ka vangla psühhiaatri raviveaga

seotud asjaolud on võimalik tuvastada ainult vabaduses, külastades erakliinikut. Praegu saab

kaebaja selgitada üksnes seda, et kaebaja terviseprobleemide süvenemisel on suur roll kaebaja

ravimata jätmisel. Psühhiaatri määratud ravimid olid suure tõenäosusega sobimatud ja

tekitasid kaebajal halba enesetunnet. Seda on võimalik tuvastada vaid spetsialisti abiga,

mistõttu palub kaebaja ajapikendust sündmuste uurimiseks ja ekspertiisi tegemiseks

sõltumatus erakliinikus.

4(10)

3-25-2068

Vangla tegevus on vastuolus VangS §-ga 60 ja selle tõttu peab Tallinna Vangla tasuma

kaebajale kahjuhüvitise 20 000 eurot. Vangla jättis 2022. a-l oma kohustused täitmata ja ka

praegu ei ole vangla tegevuses dokumentide väljastamisel ja munitsipaaleluruumi hankimisel

midagi muutnud.

Kaebajat ei ravita seoses sapipõie probleemi ägenemisega ja see teeb kaebaja elu vanglas

põrguks. Vangla tegi küll ultraheliuuringud, aga kaebajal oli jälle kõht täis, sest teda ei

hoiatatud ette kavandatavast protseduurist. Kaebaja kannatab iga päev valude käes ja ta tuleb

kohe suunata sapipõie operatsioonile. Kaebaja probleem sapipõiega on kaks aastat

lahendamata. Kaebaja palub lõpetada piinamine ja võimaldada teha uued ultraheliuuringud

tühja kõhuga.

4. Halduskohus jättis 09.09.2025 määrusega, viitega kaebaja 22.08.2025 määruskaebuses

toodud asjaoludele ja 25.08.2025 täiendavale avaldusele, rahuldamata kaebaja taotluse

pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega ajani, mil kaebaja on vanglast vabanenud

ja saanud käia seoses oma terviseprobleemidega erakliinikus.

Sama määrusega jättis halduskohus teist korda käiguta kaebaja nõude hüvitada talle

tervishoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva

jooksul selgitada: a) millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb:

väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute

luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri

määratud valeravi; b) milles seisnes väidetav psühhiaatri poolne valeravi, millise vaimse

tervise probleemiga seoses ning milles seisneb väidetava ravivea tagajärjel tekkinud kahju; c)

kui suurt hüvitist kaebaja nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt

tekitatud kahjuga; alternatiivselt taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, põhjendades,

milles seisnes iga esile toodud ravijuhtumi puhul kaebajale väidetavalt tekitatud kahju.

Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kahjunõude

läbivaatamatult tagastada.

Halduskohus märkis, et jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis ei seondu praeguse kaebusega.

Kaebajal tuleb soovi korral esitada uus kaebus, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse

menetluse.

5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.09.2025 määruskaebuse täienduse, milles viitas isikut

tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 117 lg-le 1 ja märkis, et ei saanud 2022. a-l kutset

ilmuda pädevasse asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

6. Kaebaja esitas halduskohtule 26.09.2025 kaebuse täienduse ning taotluse anda kohtunõude

täitmiseks lisaaega oma tervise parandamiseks. Asjaolud on mahukad ning kohus võib

asjakohase teabe ja tõendid vanglalt ise välja nõuda. Halduskohus jättis 29.09.2025

määrusega taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ja selgitas, et kaebajal on

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 06.10.2025. Halduskohus märkis, et jätab

tähelepanuta kaebaja väited, mis ei seondu praeguse kaebusega. Kaebajal tuleb soovi korral

esitada uus kaebus, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse.

7. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 30.09.2025 määruskaebuse täiendused. Kaebaja tervis on

halvenenud, meedikud ei tegele temaga. Perearsti visiit ei toonud sapipõie probleemidele

leevendust, efektiivset unerohtu ei ole psühhiaater veel määranud. Mitte kedagi ei huvita

kaebaja tervis. Vangla liigutab kaebajat vanglas erinevate kambrite vahel, et häirida tema

kaebevõimalusi. Kaebaja ei saa keskenduda. Kaebajale tuleks anda paar kuud, et ta saaks

vabaduses olles esitada vajaliku materjali. Materjali on palju, paberit on umbes viis kilo.

Kõike ei ole võimalik e-toimikusse lisada. Kaebaja esitab täiendava kahjunõude 100 000

eurot, sest vangla kodukord ei ole kooskõlas põhiseadusega ja Euroopa vanglareeglistiku

nõuetega.

5(10)

3-25-2068

8. Kaebaja edastas ringkonnakohtule 01.10.2025, 02.10.2025 ja 05.10.2025 määruskaebuse

täiendused, mis sisaldasid kaebaja viimase viie aasta kohtumenetluste infot (kohtuasjade

pealkirjad, numbrid, liigid ja alguskuupäevad) ja väljavõtteid Euroopa vanglareeglistikust.

Kaebaja taotleb enda ümberpaigutamist kartserist tavakambrisse. Kaebaja peab hinge

tõmbama ja siis saab esitada kõik faktid. Kõige parem oleks seda teha pärast vabanemist. E-

toimikus on pidev tõrge seoses näotuvastusega, sessioon on lühike ja katkeb pidevalt. Kaebaja

nõuab, et näotuvastuse funktsioon tehtaks korda.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse nõude osas hüvitada

kaebajale Tallinna Vanglas erinevate tervishoiuteenuste osutamisega tekitatud kahju

(resolutsiooni p 1) ning lõpetas menetluse nõude osas kohustada vanglas tervishoiuteenuse

osutajat tagama kaebajale uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega (resolutsiooni p 2).

Kaebaja ei ole kõrvaldanud kahjunõudega seotud puudusi ja see takistab asja läbivaatamist.

Kaebaja ei avaldanud, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb:

väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute

luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri

määratud väidetav valeravi. Kaebaja ei selgitanud, milles psühhiaatri väidetav raviviga

seisnes. Ka ei selgitanud kaebaja, millise vaimse tervise probleemi tõttu ravi määrati ja

millised on olnud valeravi tagajärjed. Kaebaja pole määratlenud väidetava valeraviga

põhjustatud kahju suurust. Olukorras, kus pole teada võimalike kahju tekitanud sündmuste

toimumise aeg ja asjaolud, pole kohtul võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust ega sisulist

põhjendatust. Ka ei ole võimalik määrata kindlaks vastustajat, kellelt küsida kaebusele

vastust. Pole võimalik kontrollida, kas kaebaja on läbinud esitatud kahjunõudega seoses

kohustusliku kohtueelse menetluse juhul, kui vastustajaks on vangla. Ka ei ole võimalik

määratleda kaebuse nõuet olukorras, kus kaebaja keeldub avaldamast, kui suurt kahju ta

seoses tervishoiuteenuse osutamisega vastutavatelt avaliku võimu kandjatelt nõuab. Kohtu

uurimispõhimõte ei ulatu selleni, et asuda kaebaja terviseandmete põhjal ise kaebust

oletuslikult sisustama.

Kaebaja esitas ka kohustamisnõude, paludes määrata endale uued uuringud ja ravi seoses

sapiprobleemiga. Kaebaja on sama nõude esitanud haldusasjas nr 3-25-2063. Kohus lõpetas

23.09.2025 määrusega selles asjas menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus leidis, et

kaebaja on saanud ultraheliuuringule 08.09.2025, kaebajat on talle tehtud uuringu tulemuste

põhjal nõustatud ning kaebajale on määratud edasise ravi määramiseks perearsti vastuvõtt 39.

nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi ning

esineb alus menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kõnealune määrus ei ole veel

jõustunud. Kohus jääb seoses kaebaja kohustamisnõudega viidatud määruses esitatud

seisukohtadele. Samadel põhjendustel tuleb ka praeguses asjas kohustamisnõude menetlus

lõpetada nõuet menetlusse võtmata.

10. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 21.10.2025 avalduse loeteluga erinevatest Tallinna

Vanglale saadetud pöördumistest (teabenõuded, meeldetuletused, vaie, avaldused, kaebused).

11. Kaebaja

esitas 21.10.2025

määruskaebuse

(korduvalt täiendatud) Tallinna

Halduskohtu 10.10.2025 määruse peale.

Vangla takistab arvuti kasutamist, kaebajal ei ole õigusakte. Kaebaja viibib juba 9 kuud

üksikvangistuses. Vangla tegeleb psühhoterroriga. Kaebaja esitas halduskohtule avaldused

kohtuliku uurimise edasilükkamiseks, kuid kohus ei arvestanud, et vangla takistab kaebajal

kohtumenetluses osalemist. Kaebajal on arvuti kasutamiseks piiratud aeg (ainult mõni tund).

Kaebaja ei saa öösel magada, ravimid mõjuvad halvasti, psühhiaatri juurde ei pääse nii

kergelt. Sellega seoses taotleb kaebaja kohtuliku uurimise edasilükkamist kaheks kuuks.

Kaebajal on hiljem võimalik teha kõik vajalik rahulikus atmosfääris. Vangla otsib iga päev,

6(10)

3-25-2068

kuidas kaebaja elu raskendada. Kaebaja edastas ka vanglale esitatud pöördumised seoses

22.10.2025 hommikusest teest ilma jätmisega ja televiisori kadumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määrus

12. Määruskaebuse halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

13. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

14. Kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei teavitanud

2022. a-l kaebaja vanglast vabanemisel Rae valda kaebaja raskest sotsiaalmajanduslikust

olukorrast, ei teavitanud kaebajat võimalusest saada sotsiaalhoolekannet ja -toetusi ning ei

teinud vajalikke toiminguid kaebajale elamisloakaardi väljastamiseks (I nõue). Halduskohus

lõpetas 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 selle kahjunõude menetluse kaebetähtaja

ületamise tõttu (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

15. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lugenud kõnealuse hüvitamisnõude

mittetähtaegseks ning lõpetanud haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kaebus

tuli RVastS § 18 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul arvates sellest, kui vangla jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga. Kaebaja pöördus 25.11.2024 samasisulise kahjunõudega Tallinna

Vangla poole ning vangla jättis selle 05.12.2024 vastusega nr 5-37/24/143-2 (dtl 28–29)

rahuldamata. Vangla selgitas 05.12.2024 vastuses kohtusse pöördumise tähtaega. Seega oli

kaebaja teadlik, et tal tuli esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul vastuse

kättesaamisest. Kaebaja esitas siinses haldusasjas kaebuse alles 22.06.2025.

16. Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleks kaebajal ühtlasi esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kui

kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb

kohtul reeglina teha kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada

tähtaja ennistamise avaldus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1. Kui kaebetähtaega on ületatud

oluliselt ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse

esitamiseks ettepanekut tegemata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-22-

2185, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 12). Kuna kaebaja

on esitanud juba 02.01.2025 kaebuse haldusasjas nr 3-25-11, mis hõlmas mh Tallinna Vangla

05.12.2024 vastusega seotud kahjunõuet, siis oli kaebaja edasikaebetähtaegadest ilmselgelt

teadlik ja kaebuse tähtaegne esitamine oli võimalik. Kuna on selge, et kaebajal ei saanud olla

mõjuvat põhjust halduskohtusse pöördumise tähtaja sedavõrd pikaks ületamiseks, ei olnud

halduskohtul otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist.

17. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks aluse asuda teistsugusele

seisukohale. Kaebaja väidab, et vangla ametnikud teevad kõik selleks, et kaebaja enesetunne

ja elukvaliteet oleks väga halb (dtl 74) ning ta kannatab vangla pideva psühhoterrori all (dtl

87). Ringkonnakohtu hinnangul ei selgita üldised viited kaebaja halvale enesetundele, miks ta

esitas uue kaebuse seoses Tallinna Vangla 05.12.2024 vastusega enam kui 5 kuud pärast

kaebetähtaja möödumist. Kaebaja terviseprobleemid ei ole takistanud tal aktiivset osalemist ja

arvukate avalduste esitamist siinses haldusasjas. Lisaks on kaebaja näiteks 2025. a aprillis

7(10)

3-25-2068

esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist

(haldusasjad nr 3-25-969, nr 3-25-1087 ja nr 3-25-1291). Seega ei saanud kaebajal olla

objektiivseid takistusi kaebetähtaja ületamiseks sedavõrd pika aja jooksul ning kaebaja on

kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

18. Kaebaja esitas ka nõude kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele

kättesaadavaks info sotsiaaltoetuste kohta (VangS § 60), et vabanevad kinnipeetavad ei satuks

edaspidi infopuuduse tõttu majanduslikult raskesse olukorda (II nõue). Samuti esitas kaebaja

nõude alustada uurimist ja kohustada Tallinna Vanglat viima tervishoiuteenuse kvaliteet

vastavusse VangS § 52 lg-s 2 sätestatud tingimustega, kuna vangla rikub süstemaatiliselt

meditsiiniteenuste osutamise kohustust (IV nõue). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

nende nõuete esitamiseks ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust, sest need on esitatud avalikes

huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Seetõttu võis halduskohus need nõuded

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus ei tagastanud 29.07.2025 määrusega

kaebaja enda terviseseisundiga (sapiprobleemidega) seotud kohustamiskaebust.

19. Kui eeldada, et kõnealuste kohustamisnõuetega seonduvad asjaolud võivad mingil

määral riivata ka kaebaja õigusi, tuleks need ikkagi tagastada. Sellise kohustamiskaebuse

esitamine eeldab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt HKMS § 47 lg 1; VangS § 1¹

lg 5). Kaebaja ei ole väitnud ega viidanud dokumentidele, mis kinnitaks, et

kohustamisnõuetega seotud vaidemenetlused on läbitud. Sel juhul tuleks nõuded II ja IV

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

20. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et halduskohus ei

pidanud 29.07.2025 määruses sisuliselt hindama kaebaja väiteid, mis puudutasid neid

nõudeid, mille kohus läbivaatamatult tagastas või mille menetluse lõpetas. Ringkonnakohus

jätab tähelepanuta kaebaja määruskaebuses ja selle täiendustes toodud viited arvukatele

haldusaktidele ja toimingutele, mis ei ole 22.06.2025 esitatud kaebuse esemeks. Kui kaebaja

soovib neid haldusakte või toiminguid halduskohtus vaidlustada, tuleb tal kõigepealt läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel esitada vajadusel uus kaebus halduskohtule.

Määrusekaebuses esitatud selgitusi seoses halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga

4 arvestas halduskohus 10.10.2025 määruse tegemisel. Määruskaebemenetluses esitatud

taotlused kahjunõude suurendamiseks ning kõik muud 22.06.2025 kaebusega seostamata

taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel

tähtsust.

21. Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

29.07.2025 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

II

Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus

22. Määruskaebuse halduskohtu 10.10.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

23. Kaebaja esitas halduskohtule hüvitamis- ja kohustamisnõuded seoses kaebajale Tallinna

Vanglas tervishoiuteenuste osutamisega (III nõue). Halduskohus tagastas 10.10.2025

määrusega nõude hüvitada kaebajale Tallinna Vanglas erinevate tervishoiuteenuste

osutamisega tekitatud kahju HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning lõpetas menetluse nõude osas

kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama kaebajale uuringud ja ravi seoses

sapiprobleemidega HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu

8(10)

3-25-2068

10.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on seaduslikud ja põhjendatud ning nende

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

24. Kuna hüvitamisnõue ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele, kohus jättis kaebaja

kaebuse kahel korral käiguta, kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks halduskohtu

29.07.2025 ja 09.09.2025 määrustes viidatud puudusi ning need puudused takistasid asja

läbivaatamist, siis võis halduskohus tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse

nõude ja aluse täpne piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning see on kaebuse

lahendamiseks vältimatult vajalik. Praegusel juhul võis kaebusest küll välja lugeda, et kaebaja

soovib esitada Tallinna Vangla vastu hüvitamiskaebuse, kuid puudus selgus, milliste

konkreetsete sündmustega nõue seondub, millal need sündmused aset leidsid ning kes oli

kahju põhjustaja. Sellist nõuet ei ole halduskohtul võimalik menetleda, sh ei ole võimalik

kontrollida kaebuse tähtaegsust, võimaliku kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja

muid kaebuse lubatavuse eeldusi. Halduskohus selgitas kaebajale korduvalt, milliseid

selgitusi ja tõendeid kaebaja saaks esitada ning miks see on vajalik. Kaebaja jättis

halduskohtu 29.07.2025 ja 09.09.2025 määrustele sisuliselt vastamata. Ei ole usutav, et

kaebaja ei suutnud mingilgi määral kaebuses avada, millal leidsid aset sündmused, mille eest

ta kahju hüvitamist taotleb.

25. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

nõutav toiming on tehtud. Halduskohus tuvastas, et kaebuses nõutud ultraheliuuring on

kaebajale tehtud 08.09.2025, kaebajat on uuringu tulemuste põhjal nõustatud ning edasise ravi

määramiseks on kavas perearsti vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega

võis halduskohus menetluse tervishoiuteenuse osutaja kohustamiseks seoses kaebaja

sapiprobleemidega lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus selgitas kaebajale juba

09.09.2025 määruses, et võib esineda alus menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kaebuses

nõutav toiming on tehtud. Kaebaja ei väljendanud soovi minna selles osas üle

tuvastamisnõudele.

26. Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

10.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

III

Menetluse peatamise taotlus ja kohtumääruse avaldamine

27. Kaebaja taotleb menetluse peatamist kaheks kuuks, kuna vangla takistab arvuti

kasutamist ja tegeleb psühhoterroriga ning kaebajal on väga raske psüühilise seisund.

28. HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust

tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske

haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui

haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel

pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda.

29. Siinses asjas ei ole kaebaja toonud välja selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse

menetlus peatada. Kaebaja väide, et talle ei võimaldata piisaval määral juurdepääsu

tahvelarvutile, ei ole mõjuv põhjus HKMS § 94 mõttes menetluse peatamiseks. Kaebaja on

saanud tutvuda asja materjalide ja halduskohtu määrustega. Kaebaja on esitatud halduskohtu

29.07.2025 määruse peale paberkandjal tähtaegse määruskaebuse ja lisaks e-toimiku kaudu

üheksa määruskaebuse täiendust. Samuti on kaebaja esitanud tähtaegse määruskaebuse

halduskohtu 10.10.2025 määruse peale ja seda hiljem täiendanud. Seega on kaebajale

võimaldatud määruskaebuse esitamine paberkandjal ja ligipääs e-toimikule. Kaebaja

terviseseisund ei ole takistanud tal määruskaebemenetluses aktiivselt osalemast.

9(10)

3-25-2068

Ringkonnakohus hinnangul ei esine kaebajal selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse

määruskaebemenetluse peatamiseks HKMS § 94 alusel. Eeltoodust tulenevalt jääb menetluse

peatamise taotlus rahuldamata.

30. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)