2-25-15224/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-15224

Tsiviilasi

Teet Korstna taotlus kinnistustoimiku nr

XXXXXXXXX dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31. augusti 2025

määrus nr 102452025

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teet Korstna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Teet Korsten

(ik

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Denis Polman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud kirjavahetus Y.Y.iga ja selle

tõlge.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud kirjavahetus seoses

tutvumistaotluse lahendamisega.

3. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31. augusti 2025 määruse nr 102452025

resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

4. Jätta Teet Korstna määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Teet Korstna kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

59 lg 6).

ASJAOLUD

1. Teet Korstna (taotleja) esindaja vandeadvokaat Denis Polman esitas 24. juulil 2025 Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse kinnistustoimiku nr XXXXXXXXX kõikide

dokumentidega tutvumiseks, õigustatud huvi põhjenduseks „tõendite kogumine tsiviilasjas nr

2-24-16755 + kliendi (Teet Korsten) sellekohane eraldi käsund“.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 31. augusti 2025 määrusega

taotluse rahuldamata, sest taotlejal puudub õigustatud huvi dokumentide saamiseks.

Kinnistustoimikuga võib tutvuda ja saada väljavõtteid üksnes õigustatud huvi olemasolul

(kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lg 2). Õigustatud huvi ei pea tõendama kinnistu

omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Notariaalsete dokumentide

puhul laieneb notariaadiseaduse (NotS) § 3 lg 5 kohaselt notari ametitoimingu saladuses

hoidmise kohustus ka kohtutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Andmeid notari

ametitoiminguid sisaldavate dokumentide kohta saab avaldada analoogselt NotS § 3 lg-le 2,

mille kohaselt antakse andmeid ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel

või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele.

Kõik kinnisasju puudutavad olulised asjaõiguslikud andmed ja märkused on avalikustatud

nende kohta avatud registriosades ning seetõttu ei ole omandi või muu asjaõiguse sisu

väljaselgitamiseks toimikuga tutvumine reeglina vajalik. Dokumentidega tutvumise huvi saab

pidada õigustatuks, kui tutvumine puudutab mõnda taotleja kinnistusraamatuga kaitstud

õigust. Kuna antud juhul ei ole dokumentidega tutvumine mõjutatud taotleja puutumusest

kinnistusraamatusse, on tutvumise õigustatud huvi eelduseks see, et isikul ei ole dokumendiga

võimalik muul viisil tutvuda või selle kohta selgust saada. Taotlejal on võimalik nõuda

dokumentidega tutvumist tehinguosalistelt. Tegemist on isikute omavahelise küsimusega, mis

tuleb lahendada poolte vahel või kohtus hagimenetluse korras, kui dokumendi valdaja keeldub

dokumendi tutvumise nõuet täitmast.

Menetlusosalisena on taotlejal võimalik taotleda kohtult kinnistustoimikust dokumentide

tõenditena kogumist (TsMS § 236 lg 2), kui need on vajalikud nõuete või väidete

tõendamiseks.

3. Taotleja esitas 12. septembril 2025 määruskaebuse, milles palub 31. augusti 2025

määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada taotlus XXXXXXXX asuva

kinnisasja kinnistustoimikuga tutvumiseks.

Määrus on ebaseaduslik ja põhjendamata, kinnistusosakond kohaldas valesti materiaalõiguse

norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Taotleja

põhjendas tutvumistaotlust kahe alusega: 1) tõendite kogumine tsiviilasjas nr 2-24-16755; 2)

taotleja eraldi käsund ajakirjandusliku uurimuse läbiviimisel. Kohtunikuabi võttis esimese

argumendi kohta eksliku seisukoha ning jättis teise põhjenduse sootuks käsitlemata.

Üldteada asjaolu on, et taotleja on staažikas ajakirjanik. Ta hakkas XXXXXXXX kinnisasja

vastu huvi tundma 2017. a kevadel, see jättis eriteenistuste kasutuses oleva turvakindluse

mulje. Selgus, et kinnisasi on kohaliku Kremli-meelse ajakirjaniku Y.Y. perekonna omandis.

Hiljem selgus, et sama n-ö kindluse valdustesse kuulub ka XXXXX, mis on munitsipaalmaa.

Samuti tuli välja, et Y. on Eestis hulganisti kinnisvara ja nad on varakad. Taotlejat kui

ajakirjanikku huvitab ning avalikkusel on õigus teada, mis on Kremli propagandistide

tuluallikad ja kust pärineb nende rikkus. Küsimus on ajakirjanduslikult oluline ja pakub

avalikkusele suurt huvi, eriti praeguses julgeolekuolukorras. Konkreetselt huvitavad taotlejat

2007. a võlaõigusleping ja asjaõigusleping, millega kinnistu omandati Tallinna linnalt ajal,

mil Edgar Savisaar oli linnapea. Taotleja kahtlustab, et tegemist võis olla korruptiivse

tehinguga. Taotlus kuulub ajakirjandusliku huvi alusel igal juhul rahuldamisele.

Tsiviilasjas nr 2-24-16755 nõuab J.J. taotlejalt väidetava faktiväite eest kahju hüvitamist. J.J.

on seosed Y.Y.iga, nt on Y.Y. teinud talle varjatud valimisreklaami, seejuures oli tegu Eestit

selgelt mõnitava videoga. Tegemist on sisuliselt ühe sõpruskonnaga. Taotlejal on plaanis seda

seost oma õiguste kaitsmisel ära kasutada, selle eelduseks on tutvumine 2007. a lepingutega.

Kohtunikuabi põhjendas keeldumist vaid argumendiga, et dokumente võib küsida Y..

Põhjendus ei vasta tegelikkusele, Y.Y. keeldus lepinguid andmast.

Taotleja palub Eesti kohtusüsteemil mitte takistada tema ajakirjanduslikku, suure avaliku

kaaluga tööd. Taotlejal lasub moraalne ja professionaalne kohustus uurida Y.Y. varade

päritolu, Eesti riik ei peaks kaitsma Kremli luurajate ja mõjuagentide räpaseid saladusi.

4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 12. septembril 2025

läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle 29. septembril 2025 Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab maakohtu kinnistusosakonna määruse resolutsiooni muutmata,

kuid täiendab määruse põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 21, § 659). Taotleja määruskaebus jääb

rahuldamata.

6. Asja materjalide juurde tuleb võtta määruskaebuse lisaks 2 olev tõend – taotleja ja Y.Y.

kirjavahetus koos 26. septembril 2025 esitatud tõlkega (dtl 62–67, 43–47). Ringkonnakohus ei

võta asja juurde määruskaebuse lisaks 1 olevat kirjavahetust seoses tutvumistaotluse

lahendamisega (dtl 68–73), sest sellel ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust

(TsMS § 238 lg 1 esimene lause).

7. Kohtunikuabi tõi oma määruses taotleja tutvumistaotluse põhjendusena välja vaid

tõendite kogumise tsiviilasjas nr 2-24-16755. Arvestades taotleja märgitud põhjendust

„tõendite kogumine tsiviilasjas nr 2-24-16755 + kliendi (Teet Korsten) sellekohane eraldi

käsund“ (dtl 39–40), puudus kohtunikuabil alus ja vajadus võtta seisukoht taotleja muude

võimalike tutvumist õigustavate asjaolude kohta. Taotleja sisustas oma õigustatud huvi

ajakirjandliku huviga alles määruskaebuses. Kuna TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb määruskaebuse lahendamisel

taotleja täiendavalt esitatud asjaolu siiski arvestada.

Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi jättis taotluse õigesti rahuldamata ning

määruskaebuses esitatud seisukohad ja ka täiendavad põhjendused ei anna alust teha

teistsugust lõppjäreldust. Ringkonnakohus täiendab osaliselt määruse põhjendusi.

8. Määruskaebusest nähtuvalt huvitab taotlejat eelkõige tutvumine 2007. a võlaõiguslepingu

ja asjaõiguslepinguga, millega XXXXXXXX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXXXXXX)

omandati Tallinna linnalt.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest kohtunikuabiga, et notariaalsete dokumentide puhul

laieneb notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus NotS § 3 lg 5 esimese lause

kohaselt ka kohtutele, kelle valduses on notari ametitegevusega teatavaks saanud andmeid

sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. NotS §

3 lg 2 järgi annab notar andmeid ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel

või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele; kohtu nõudmisel annab notar

andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu

menetluses; kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta

uurimisorganitele. Kohtud avaldavad NotS § 3 lg 5 teise lause kohaselt andmeid notari

ametitoiminguid sisaldavate dokumentide või informatsiooni kohta analoogselt NotS § 3 lg-s

2 sätestatud korrale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Registriasjad on TsMS § 475 lg 1 p 10 järgi hagita asjad. Hagita asjas võib TsMS § 59 lg 4

kohaselt muu isik kui menetlusosaline tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi

ärakirja üksnes asja menetleva või menetlenud kohtu loal, kui ta põhistab õigustatud huvi

toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. KRS §

74 lg-st 2 tulenevalt võib muu isik kui kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja

järelevalveõiguslik asutus tutvuda kinnistustoimikuga ja sellest väljatrükke saada üksnes

õigustatud huvi olemasolu korral. Seega on seaduses nimetamata isikutel õigus tutvuda

kinnistustoimikuga, sh selles sisalduvate notariaalsete dokumentidega, üksnes õigustatud huvi

korral.

Õiguskirjanduses on leitud, et õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks võib olla nt

kinnistut koormava asjaõiguse või seda koormava õiguse omajal või isikul, kes soovib

vaidlustada mõne kande õigsust või õiguse omandamise alust (vt nt V. Kõve, L. Lillo.

Kinnisasjaõigus: käsiraamat. Tartu 2023, lk 66–67). Õigustatud huvi tuleb põhistada

(Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Juura 2014, § 55

komm. 3.2.5; AÕS I).

8.1. Taotleja põhjendused annavad alust arvata, et eelkõige on tal huvi võlaõigusliku lepingu

ja selle tingimuste vastu. KRS §-s 35 on sätestatud kinnistamisavaldusele lisatavad

dokumendid ning võlaõiguslikku lepingut nende hulgas ei ole. KRS § 35 lg 1 p 1 kohaselt

tuleb kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing, st asjaõigusleping

asjaõigusseaduse (AÕS) § 641, § 119 lg 2 ja § 120 tähenduses. Taotleja soovib tutvuda ka

võlaõigusliku lepinguga, st kohustustehinguga AÕS § 119 lg 1 tähenduses. Selle esitamist

kinnistusosakonnale seadus ette ei näe, seega ei peaks taotletud dokumenti kinnistustoimikus

olema. Ka juhul, kui tehingud sisalduvad ühes notariaalselt tõestatud dokumendis, mis on

esitatud kinnistamisavalduse lisana kinnistusosakonnale, kehtivad võlaõigusliku lepinguga

tutvumisele samad õigustatud huvi tingimused nagu siis, kui seda toimikus ei ole (vt ka

TrtRKm 1. aprill 2025 nr 2-25-3861, p-d 7, 8). Seega ei saa võlaõigusliku lepingu osas

taotleja taotlust rahuldada sõltumata tema võimalikust õigustatud huvist.

8.2. Taotleja toodud asjaolud ei selgita tema huvi tutvuda asjaõiguslepinguga.

Asjaõigusleping on käsutustehinguna iseseisev (asjaõiguslik) leping, mis on suunatud

vahetule asjaõiguslikule õigusmuudatusele, s.o kinnisomandi üleandmisele või koormamisele

või kinnisasja koormava õiguse üleandmisele, koormamisele või selle õiguse sisu muutmisele

(vt ka AÕS I, § 641 komm 3.3.1.1).

Taotleja ajakirjanduslikku huvi asjaõiguslepinguga tutvumise vastu ei põhista ka 20.–24. juuli

2025 kirjavahetus Y.Y., milles taotleja soovib teada, millistel asjaoludel ja tingimustel

omandas Y.Y. pere või seotud ettevõtted kinnisasja, ning palub esitada mh 9. mai 2007

asjaõiguslepingu (dtl 44, 46). Taotlejat huvitavad asjaolud võivad nähtuda võlaõiguslikust

lepingust. Ringkonnakohus selgitab, et kui dokumentidega tutvumise vajadus tuleneb huvist

võlaõigusliku lepingu andmete ja tingimuste vastu, siis tuleks info saamiseks pöörduda

eelkõige tehinguosaliste poole, nagu märkis kohtunikuabi. Kinnistusraamatust nähtuvalt on

kinnisasja omanik alates registriosa avamisest 2007. a osaühing XXXXXXX, kelle ainuosanik

ja ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi alates 11. märtsist 1996 I.I.. Taotleja saab küsida

teda huvitavaid dokumente eelkõige tehingupooltelt, kelleks on taotleja märgitu järgi Tallinna

linn.

Taotleja avaldatu järgi nõuab J.J. tsiviilasjas nr 2-24-16755 temalt seoses faktiväitega kahju

hüvitamist ning taotleja soovib oma õiguste kaitsmisel näidata, et J.J. on seosed Y.Y.iga.

XXXXXXXX kinnisasi ei kuulu ega ole kuulunud Y.Y.ile ning pooleliolev kohtuvaidlus ei

puuduta otseselt kinnistusraamatuga seonduvaid toiminguid või eesmärke. Ringkonnakohus

leiab, et sellistel asjaoludel saab tõendi kogumise põhjendatuse üle otsustada eelkõige

tsiviilasja hagimenetluses menetlev kohus TsMS § 236 lg 2 alusel (vt ka TrtRKm 1. aprill

2025 nr 2-25-3861, p 8), nagu märkis ka kohtunikuabi.

9. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 esimese lause alusel

taotleja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)