3-25-2711/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2711 Määruse kuupäev 20. november 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X.X. kaebus Eesti Advokatuuri vastu Menetlusosalised Kaebaja: X.X. Vastustaja: Eesti Advokatuur RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7). Asjaolud 1. Kaebaja X.X. esitas 17.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja andis kaebuse kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebuse põhjal ei ole kaebaja rahul talle kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Vastustaja Eesti Advokatuur peab tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Kaebaja on esitanud vastustajale kaebusi. Kaitsja jätkab kaebaja õiguste rikkumist ja vastustaja on tegevusetu. Kaebaja taotles tuvastada õigusvastasus vastustaja tegevuses ja kohustada vastustajat tagama kaitseõigus. 20.08.2025 esitatud määruskaebuses selgitas kaebaja, et ta ei soovi vastustajalt uut kaitsjat, vaid et tema kaitsja, keda ei taandatud kohtumenetlustes, tagaks tema kaitseõiguse. 17.08.2025.a täiendava avalduse põhjal soovib kaebaja esitada ka varalise ja mittevaralise kahju kokku 10 000 euro hüvitamise nõude. Varaline kahju on tekkinud kaitsja tasu tõttu ning mittevaraline kahju seeläbi, et vastustaja on põhjustanud kaebajale hingelist valu ja kannatusi. 2. Kohus määras 08.09.2025 kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli välja tuua, millise vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib. Kohus selgitas, kuidas saab esitada vastustajale kaebuse advokaadi tegevuse peale / taotluse aukohtumenetluse algatamiseks ning millistel tingimustel saab pärast seda esitada kaebuse halduskohtule. Kaebajal tuli teatada, millise kohtu nimetatud nõude ta esitab, ja tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud (millisel kuupäeval ja millise sisuga avalduse ta vastustajale esitas, kas ja millise vastuse ta sai, miks ei ole ta vastusega rahul).

Kohus selgitas, et asjas ei ole vaidluse all riigi õigusabi katkematu korraldus ja osutamine ning riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus advokatuuriseaduse § 641 lg 2 tähenduses, kuna kaebajale on kriminaalasjas määratud kaitsja. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu, vastustajal ei ole õigust kohustada advokaati tegutsema teatud viisil või tegema mingeid konkreetseid menetlustoiminguid. Vastustaja ega halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse. Kriminaalmenetluse nõuetekohane läbiviimine, s.h kaitseõigus tuleb tagada maakohtul kriminaalasja lahendamise raames. Kui kaebaja leiab, et advokaat on õigusteenust osutades tekitanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada advokaadi vastu hagi maakohtule. 3. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 10 päeva arvates 08.09.2025.a määruse kaebajale kättetoimetamisest, s.o 19.09.2025. Kaebaja ei ole praeguseni esitanud kohtule avaldusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu seisukoht 4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 38 lg 1 p 5-7 alusel peab kaebuses olema märgitud kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37, andmed vaidlustatava haldusakti või toimingu kohta ning kaebuse faktiline põhjendus. Kaebuses ei ole piisavalt selgelt välja toodud tuvastamisnõude sisu ja alus (millise sisuga haldusakt oleks tulnud anda või milline konkreetne toiming teha või millisele vastustaja antud haldusaktile või tehtud toimingule on kaebajal etteheiteid), kohustamisnõude sisu ja alus ning hüvitamisnõude alus (millist vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust kaebaja väidab). Kohus selgitas kaebajale põhjalikult, kuidas saab kaebaja need puudused kõrvaldada, ning andis kaebajale selleks võimaluse. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. 5. See, kui kaebuse nõue ja/või alus on määratlemata, on kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. HKMS § 41 lg 1 ja 2 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks