Legislator Case Law & Legislation
2-25-109086/9 AI generated

2-25-109086/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-109086/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja 12. aprillil 2024 E AS-iga sõlmitud Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt

Legislator headnote

AI generated

2-25-109086/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja 12. aprillil 2024 E AS-iga sõlmitud Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109086

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi V. T. vastu võla nõudes

783,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja V. T. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi V. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja 12. aprillil 2024 E AS-iga sõlmitud

väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 646,73 eurot, seadusjärgne intress

20,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt

(646,73 eurot) alates 7. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud V. T. kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 265 eurot.

6. Mõista V. T.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 265 eurot.

7. V. T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 25. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V. T.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. 21. juuni 2025 määrusega andis

Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. augustil 2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 12.

aprillil 2024 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 960 eurot.

Laen tuli tagastada maksegraafiku järgi perioodil 15. mai 2024 – 15. aprill 2029

osamaksetena. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Krediidiandja ütles 14. jaanuaril 2025 lepingu üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele

järgneva omamaksega ning ei tasunud võlgnevust ka peale hoiatuse saamist. Hageja on 19.

novembril 2025 täpsustanud, et kostjal on tasutud mai, juuni ja juuli 2024 osamaksed.

Oktoobris tasus kostja augusti ja septembri osamaksete ja meeldetuletustasu eest. Seega on

kostjal tasumata oktoobri, novembri ja detsembri 2024 osamaksed. Lepingu kohaselt on

krediidi kulukuse määraks 51,37%. E AS on loovutanud nõude hagejale.

Hageja on hagiavalduses esitanud ümberarvestatud nõude võlaõigusseaduse § 4034 lg 7

mõttes. Kostja sai lepingu alusel laenu 960 eurot ning on lepingu kehtivuse ajal teinud

tagasimakseid 203,80 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist teinud hagejale tagasimakseid

109,47 eurot. Intressi arvestab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatu kohaselt.

Seega palub hageja mõista kostjalt välja E AS ja kostja vahel 12. aprillil 2024 sõlmitud

väikelaenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 646,73 eurot, intressi 20,88 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 7. augustist 2025 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv

245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

3. Kohus võttis hagi 5. septembri 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute

infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale

kätte nende avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 9. oktoobril 2025 (TsMS § 3111 lg 1

p 3 ja lg 3). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 30. oktoobril 2025, kuid kostja ei ole

vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

Seejuures on kohus kontrollinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (VÕS § 4062 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise täiendavaks kontrolliks puudub vajadus, sest

hageja on selle rikkumise omaks võtnud ning esitanud nõude kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatuga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulud (kuludes on

kokku lepitud tarbijakrediidi teabelehe punktis 3, nõue on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2

ning lg-ga 3).1

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 265 eurot, so riigilõiv

245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kohtu hinnangul on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot

(TsMS § 172 lg 9 ls 3, § 4842). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 265 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

1 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei vabane laenusaaja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest, sest tegemist ei ole laenuga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. mai 2025 lahend 2-24-112647 p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik