2-21-17438/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Helina Luksepp

Otsuse kuupäev

21.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17438

Tsiviilasi

E.L-i hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu kahjuhüvitise

ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 25.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.L-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

1861,55 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) E.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rahel Bersin

Kostja (vastustaja) Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood

10407719), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2025 otsus osas, milles hagi jäi

rahuldamata põhivõlast 1716 € ja sellelt arvutatud viivise saamiseks, samuti

17.10.2021 eest viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles

hageja nõuded eelmises lauses nimetatud osas täiendavalt rahuldada.

Tühistada sama otsus osas, milles menetluskuludest 50% jäid hageja kanda,

ja jätta see kulu kostja kanda. Ülejäänud osas on sama otsus jõustunud.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.3.

Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Mõista kostjalt Tehnovõrkude Ehituse OÜ hageja E.L-i kasuks välja

põhivõlg 3424,80 €, viivis 1466,83 € ja alates 22.11.2025 põhivõla tasumata

osalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

II.3. Eelmises p-s II.2 märgitud kohustuse kohta on eespool p-s I.1 viidatud otsus

jõustunud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg

1708,80 €, viivis 628,62 € ja summalt 1708,80 € alates 26.04.2025 viivis VÕS §

113 lg 1 ls 2 määras.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. E.L (hageja) esitas 06.11.2021 Harju Maakohtule hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja)

vastu kahjuhüvitise 3424,80 €, alates 17.10.2021 hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 15,76 € ja lisanduva viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras) nõudes.

1.1.

Hageja kasutab Tallinnas Sooranna tn 3 asuvat kinnisasja (kinnistu) ja sellel asuvat

suvilat (suvila) peamiselt suvisel ajal, aga ei ole selle omanik. Kinnistu omanik loovutas

hagejale käesolevas asjas kostja vastu esitatava nõude.

1.2.

Kostja tegi 2021. a kevadel kinnistu asukohatänaval veetrassi kaevetöid. Kui hageja

asus sama aasta juuni algul suvilasse elama, selgusid takistused elektriseadmete kasutamisel:

vool kõikus ja osa seadmeid ei töötanud. Hageja tellitud elektriala asjatundja (elektrik)

tuvastas 02.06.2021, et suvila sisese jaotuskilbi ja välise elektri liitumiskilbi vahelisel lõigul

on liini PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja neutraaljuhis) katkestus. Elektrik keelas suvilas

elektri kasutamise, sest rike võib kahjustada elektriseadmeid, esineb põlengu oht ja inimene

võib sattuda ohtliku pinge alla. Hageja teavitas samal päeval kostjat ja tellis E-Service

Aktsiaseltsi (töö teostaja) valvemeeskonna rikke kõrvaldamiseks. Rike kõrvaldati 03.06.2021.

Töö teostaja esitas rikke kõrvalamise kohta 28.06.2021 akti ja töö eest 30.09.2021 arve

summas 3424,80 € (tasu 2854 €, millele lisandus 20% käibemaks 570,80 €).

1.3.

Kostja möönis, et rike oli tingitud tema tegevusest ja lubas algul ka rikke kõrvaldamise

kulu hüvitada. Kostja avaldas lisaks, et ta oli juba proovinud kahjusatud kaablit parandada,

kuid edutult. Töö teostaja akti saatmisel vaidlustas kostja tehtud töö mahu. Töö teostaja tegi

kostjale 05.07.2021 ettepaneku akt allkirjastada ja tagasi saata. Kostja asus 30.07.2021

vastuses esmakordselt seisukohale, et tal puudub kohustus nõuet tasuda, kuid on valmis

hüvitama 1000 € (lisandub käibemaks). Hageja saatis esindaja vahendusel kostjale 09.09.2021

nõudekirja, milles tegi kompromissi ettepaneku, olles kostja kohese tasumise korral valmis ise

hüvitama kulust 500 €. Kostja töö teostajale midagi ei maksnud ja hageja tasus arve ise

17.10.2021.

1.4.

Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega hüvitise vähendamiseks. Hageja tellis töö

ametliku hinnakirja alusel elektririketele spetsialiseerunud üldtuntud ettevõttelt. Pärast töö

teostaja selgitusi kostja kinnitas, et töö maht ja akti sisu on arusaadavad. Töö vältas umbes 12

t, rikkebrigaadis oli kuus töömeest ja töö tehti avariiväljakutse alusel. Hageja esitas kaks

võrreldavat hinnapakkumist summades 4494 € (koos käibemaksuga) ja 3850 €

2 (7)

(käibemaksuta). Kostja esitatud alternatiivne pakkumine ei kajasta avariitöö hinda ega

tegelikku töömahtu.

1.5.

Viivist nõuab hageja alates 17.10.2021, st töö teostaja arve tasumise päevast.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1.

Kui kostja ka vastutab kahju hüvitamise eest, siis pidi hageja andma kostjale mõistliku

tähtaja kohustuse täitmiseks ehk toitekaabli parandamiseks. Hageja põhjustas ise endale

kahju, tellides parandustööd turuhinnast kallima hinnaga.

2.2.

Pärast hagejalt 02.06.2021 teate saamist soovis kostja saada järgmisel päeval elektriku

kontakte, aga selleks ajaks oli hageja juba tellinud rikke kõrvaldamise. Kostja jättis töö

teostaja akti allkirjastamata, sest 1) aktist ei selgu rikke asukoht ja sisu; 2) aktis ei kirjeldata,

kas rike asus kaablil kohas, kus kostja teostas paranduse või mujal; 3) aktis tulnuks kajastada

faktiliselt teostatud töö maht (kaevetööde maht 10 m on ülepaisutatud); 4) hind on

ebamõistlikult kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke likvideerimiseks rakendatavate

hindadega; 5) isegi kui rikke põhjustas kostja, siis rikke kõrvaldamine kiireloomulisena ja

kõrgendatud hinnaga polnud põhjendatud; 6) hinda ei kooskõlastatud kostjaga. Töö tegelik

maksumus koos käibemaksuga on 1051,20 €.

2.3.

Akti kohaselt teostati rikkekoha määramine eraldi tööna, hinnaga 600 €. Tänapäevase

tehnikaga saab elektrikaabli rikke asukohta kindlaks määrata täpselt. Kui rikkekoht on eraldi

tööga määratud, siis puudub vajadus teostada kaevetöid 10 m ulatuses. Akti järgi paigaldati

kaabel torus pikkusega 2 m. Töö teostaja ega hageja pole põhjendanud, miks oli vaja kaevata

10 m kraavi, kui eelnevalt oli rikke koht tuvastatud ja kaabli pikkus oli 2 m. Elektrikaabli

paigutamise sügavus 70 cm ei nõua pikka kaeviku ohutuse kallet. Puudub põhjendus, miks oli

vaja paigutada (asendus)kaabel pikkusega 2 m, mitte 1 m, kui rikke koht oli tuvastatud.

Kokkuvõtvalt on nõue kaevetööde osas 910 € (lisandub käibemaks) ulatuses põhjendamatu.

2.4.

Hageja avastas väidetava elektrikõikumise juba kevadel, mistõttu puudus mõistlik

põhjendus tellida elektrikaabli parandus juunikuus avariitööna ja ülepaisutatud mahuga.

Kostja pole keeldunud ise riket parandamast.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 25.04.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1708,80 €, viivise 628,62 € ja rahuldatud põhivõla

summalt otsusele järgnevast päevast viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskuludest jäi

TsMS § 163 lg 1 alusel 50% kummagi poole kanda, sest hageja nõuded rahuldati umbes

pooles ulatuses. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

kostja tegi 2021. a kevadel Tallinnas Sooranna tänaval veetrassi kaevetöid, mille

käigus kahjustas kinnistu omanikule kuuluvat elektrikaablit;

-

hageja tellis suvilas elektrivoolu kõikumise tõttu 02.06.2021 elektriku, kes tuvastas

olulise elektririkke seoses jaotuskilbist hoone peajaotuskilbini kulgeva maakaabliga;

-

hageja 02.06.2021 teavitas kostjat elektririkkest nii telefoni teel kui e-kirjaga;

-

hageja tellis 03.06.2021 kinnistul elektririkke kõrvaldamiseks kaabli remondi töö

teostajalt avariiväljakutsena;

-

kostja jättis kinnitamata töö teostaja edastatud akti ja keeldus selles märgitud mahus

tööde eest tasumisest;

-

hageja tasus 17.10.2021 töö teostajale 28.06.2021 tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti ja 30.09.2021 arve alusel 3424,80 € (sh käibemaks);

3 (7)

-

kinnistu omanik loovutas kinnistuga ühenduses oleva kaabli vigastamisest tuleneva

kahjunõude koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega kostja vastu hagejale.

3.2.

Hageja nõude õigusliku aluse moodustavad eelkõige VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja §

1050 lg 1 koostoimes kahju hüvitamise normidega VÕS §-des 127, 128, 132 ja 136. Nende

sätete kohaldamise eeldused on täidetud ja kostja vastutab kahju hüvitamise eest. Kinnistu

omanikul tekkis kostja tegevuse tõttu õigusvastaselt kahju. Õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad ja kostja on kahju põhjustamises süüdi. Kaevetööde tegemisel ei võtnud kostja

meetmeid, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt

isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine, st ei

järginud temalt oodatavat käibekohustust.

3.3.

Asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab valima soodsaima

võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2

toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava

vähendamise. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, sest osaliselt ei vasta hagetav

summa vajalikule ja põhjendatud kulule. Hagejal puudus vajadus tellida elektririkke

kõrvaldamine kiirväljakutsena, millega üldteada olevalt kaasneb oluliselt suurem tasu.

Elektrik märkis paikvaatuse aruande lõppjäreldusena, et tuvastatud elektririkke ohtlikkusest

tulenevalt on tungivalt soovitav hoone peajaotuskilbis vool välja lülitada, peatada

elektritarbimine ja kutsuda kohale rikkeabi elektririkke parandamiseks. Seega oli hagejal

võimalik voolu väljalülitamisega vähemalt ajutiselt kõrvaldada elektririkkest lähtuv oht

inimestele ja elektriseadmetele, puudus vajadus viivitamatuks rikkeabi kutsumiseks. Samuti ei

olnud hageja selgituse põhjal suvila tema alaline elukoht, mis võiks õigustada

kiireloomulisema ja kallima teenuse vajadust. Hagejal oli võimalus eelnevalt küsida erinevaid

pakkumisi või lasta kostjal seda teha.

3.4.

Lisaks nõustus maakohus kostjaga, et kostja reageeris hageja pöördumisele kiiresti ning

oli kohe valmis probleemiga tegelema ja kaasnevad kulutused kandma. See võimaldab

kahjuhüvitise vähendamist ka VÕS § 140 lg 1 alusel.

3.5.

Rikke põhjustanud viga polnud keerukas ega õigustanud suure kogemusega teenuse-

osutajalt töö tellimist. Seetõttu tuleb aktis esitatud tööde maksumust vähendada avariitööna

teostatud tööde ja kasutatud materjali (kaablimuhv) osas. Kohus võrdles poolte esitatud

kalkulatsioone ja leidis, et avariitöö hind on vähemalt 50–60% võrra suurem tavahinnast.

Kõige suurem erinevus on kaablirikke tuvastamise teenusel (50 vs 600 €). Maakohus nõustus

kostjaga, et põhjendatud ei ole arvestada tasu kaevetööde eest minimaalselt 10 m eest, kui

vaja oli kaevata 5 m. Samas nõustus maakohus hagejaga, et sõltumata kaevetööde mahust on

töömasinate ja -vahendite transpordikulu sama, mis õigustab teatava miinimumhinna

määramist.

3.6.

Eelnevat arvestades arvutas maakohus hüvitise summa töö teostaja 28.06.2021 akti

põhjal järgmiselt: 1) kaabli rikkekoha määramine 200 €; 2) kaevetööd tehisalal, tagasitäide,

liiv, taastamine koos eeldatava transpordikuluga 5 m kohta hinnaga 70 €/m, lisandub

transpordikulu 350 € (arvestades tööde teostaja asukohta Tallinnas); 3) kaabli jätkumuhv 100

€; 4) kaabel 0,4 kV, AXMK 4 × 16, torus, paigaldusega 24 €; 5) kaabli jätkumuhvi paigaldus

200 €; 6) kaabli kontroll ja kaabli isolatsiooni mõõtmine 80 €; 7) tööde juhtimine ja

lülitamised 120 €. Kokku 1424 €, millele lisandub käibemaks 20% 284,80 € – kokku 1708,80

€.

3.7.

Hageja nõudis viivist alates 17.10.2021. Maakohus otsustas, et viivise nõue on

põhjendatud VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele alates

18.10.2021 (hageja tasumisele järgnev päev). Kohtuotsuse tegemise päevaks oli viidatud sätte

ls 2 määras muutunud sissenõutavaks viivis 628,62 €. Sama määraga tuleb kostjal viivist

maksta kuni põhikohustuse täitmiseni.

4 (7)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

hagi jäi osaliselt rahuldamata, ja hagi tervikuna rahuldada. Kõik menetluskulud palub hageja

panna kostja kanda. Hageja ei nõustu hüvitise vähendamisega ja heidab maakohtule sellega

seoses ette õiguse ekslikku kohaldamist ja tõendite ebaõiget hindamist.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi osaliselt (st 1716 € ja

sellelt arvutatud viivise saamiseks, samuti 17.10.2021 eest viivise saamiseks) rahuldamata

ning rahuldab ka need nõuded (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja kostja kannab

kõik menetluskulud.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st hagi osaliselt rahuldamise ja

menetluskuludest 50% kostja kanda jätmise otsustused on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi

kaebamata jõustunud.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju hüvitamise üldised eeldused on täidetud.

Maakohus kohaldas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 õigesti. Kostja põhjustas

kinnistu omanikule õigusvastaselt kahju sellega, et rikkus kaevetööde käigus kinnistut

elektriga varustava kaabli. Kostja on kahju põhjustamises süüdi ja vastutab selle hüvitamise

eest. Kinnistu omanik loovutas oma nõude hagejale. Neid järeldusi pooled ei vaidlustanud ja

vastavaid põhjendusi pole vaja korrata (TsMS § 654 lg 6).

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleva juhtumi asjaoludel tuleb

kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 2 ja § 140 lg 1 alusel vähendada. See toob kaasa vaidlustatud

otsuse osalise tühistamise ja hageja põhinõude tervikuna rahuldamise. Põhjendused on

järgmised.

9.1.

Maakohus esitas hüvitise vähendamiseks kokkuvõtvalt kaks argumenti: esiteks pole

kogu hagetav hüvitis vajalik ja põhjendatud kulu (VÕS § 139 lg 2) ning teiseks reageeris

kostja kohe hageja teatele ja oli valmis kahju hüvitama (VÕS § 140 lg 1). Kumbki neist

argumentidest ei ole hüvitise vähendamiseks piisav.

9.2.

VÕS § 139 lg 2 sätestab mh, et kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahjustatud isik jättis

tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult

oodata. Maakohus põhjendas, et hageja saanuks kinnistul voolu välja lülitada ja kasutada

suvila asemel oma alalist elukohta. Koostoimes muude põhjendustega on sellest aru saada, et

maakohtu hinnangul vähendanuks need toimingud kahju suurust, sest rikke saanuks

kõrvaldada nn tava-, mitte aga kiirtööna. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et

nimetatud toiminguid (elektri väljalülitamist ja suvilast lahkumist) ei saanud hagejalt

mõistlikult oodata. Võimalus kasutada elukohas elektrit on tänapäeva ühiskonnas selline

hüve, mille kasutamise katkestamist ei saa isikutelt üldjuhul mõistlikult oodata. Isikutel tuleb

taluda lühiajalisi elektrikatkestusi, samuti vääramatust jõust tingitud katkestusi, aga mitte teise

isiku õigusvastasest tegevusest (käesoleval juhul kinnistut elektrivõrguga ühendava kaabli

kahjustamine) tingitud katkestusi. Samuti oli hagejal õigus ise valida oma viibimiskoht, talle

ei saa ette heita otsustust jääda suvilasse ja jätkata selle kasutamist. Olukorras, kus elektrik oli

keelanud suvila elektrisüsteemi kasutamise kahjustatud kaabliga, tegi hageja kohase otsustuse

rikke avariikorras kõrvaldamiseks. Neil kaalutlustel ei ole VÕS § 139 lg 2 kohaldamine

võimalik.

5 (7)

9.3.

VÕS § 140 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada lisaks juhul, kui kahju hüvitamine

täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõtmatu, kusjuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid (eelkõige vastutuse

iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu).

Käesoleval juhul ei ole kahju täies ulatuses hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega

ka muul põhjusel vastuvõetamatu. Kahju põhjustaja valmisolek kahju hüvitada ei anna eraldi

võetuna alust hüvitist vähendada. Kostja ei toonud esile, et kahju tervikuna hüvitamine paneks

ta majanduslikult keerukasse olukorda. Samuti nähtub maakohtu tuvastatud asjaoludest, et

kostja põhjustas kahju käibekohustuse rikkumisega, st saanuks seda vältida hoolsamalt

käitudes. Esile toodud asjaoludel oli kostja kahjustusest teadlik ja püüdis seda küll parandada,

aga edutult. Kostja pole toonud esile, et ta ei saanud end kaevetööst tingitud võimaliku kahju

vastu kindlustada. Neil kaalutlustel ei anna ka VÕS § 140 lg 1 alust hüvitist vähendada.

9.4.

Põhjendatud ei ole kostja etteheited, et hageja (või kinnistu omanik) pidanuks andma

kostjale tähtaja rikke kõrvaldamiseks või kooskõlastama temaga rikke kõrvaldamise töö

hinna. Selliseid kohustusi õigusvastaselt põhjustatud kahjuga kannatanule seadusest ei tulene.

Hageja käitus mõistlikult, kui teavitas kostjat rikkest kohe elektriku juhiste saamisel (dtl 56, tl

47). Kostja kinnitas 03.06.2021 kell 09:55 ja 10:05 saadetud e-kirjades, et ta on nõus

avariikorras (operatiivselt) tehtud töö eest tasuma, nõustus arve vormistamisega kostja nimele

ja sõnastas arvele kantava teenuse kirjelduse (dtl 25, tl 18). Kostja ei avaldanud sel etapil, et

tas soovib enne teavet töö hinna kohta. Koostoimes eelmiste p-de 9.2 ja 9.3 põhjendustega

tähendab see, et hageja käitus mõistlikult ja kostja aktsepteeris rikke avariikorras

kõrvaldamise.

9.5.

Kostja esitas lisaks vastuväite, et hageja 02.06.2021 e-kirja kohaselt avastas ta voolu

kvaliteedi muutumise juba kevadel. Nii oli tal piisavalt aega ja võimalust pöörduda probleemi

lahendamiseks kostja vm ettevõtja poole, et teostada töö tavapärase hinnaga. Kõnealune väide

on ainetu kahel põhjusel. Esiteks toimus elektriku kutsumise ja kostja teavitamine kevadel,

sest 02.06.2021 polnud suvi veel alanud. Teiseks ei pidanud hageja enne elektriku arvamuse

ja hoiatuste teadasaamist tegema toiminguid rikke kõrvaldamiseks. Hageja ei pidanud

mõistma olukorra tõsidust enne, kui elektrik oli olukorra üle vaadanud ja hinnangu andnud.

9.6.

Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kostja tugines lisaks väitele, et sama töö saanuks tellida

odavamalt. See väide pole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud

hinnapakkumine (dtl 58, tl 49) ei kajasta avariitööd. Maakohus märkis asjakohaselt, et

elektririkke avariikorras kõrvaldamine on kallim – seda järeldust pole apellatsioonimenetluses

vaidlustatud. Hageja esitatud alternatiivsed pakkumised (dtl 69–71, tl 59–61) kinnitavad, et

töö teostaja avariitöö hinnad ei olnud ebatavaliselt kõrged ega ebamõistlikud. Kui elektri

kasutamine eluhoones on ohtlik inimese elule või tervisele, siis on see avariiolukord, mis

tulebki koheselt likvideerida.

9.7.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja kahe konkreetse vastuväidetega töö mahu osas.

9.7.1.

Esiteks vaidlustas kostja töö teostaja aktis ja arves märgitud kaevetöö mahu 10 m.

Nende (dtl 37–38, tl 28–30) kohaselt arvestas töö teostaja tasu avariitöö korra minimaalse

määrana, st hageja ei nõua 10 m pikkuse kaevetöö hüvitamist, vaid rikke kiirkorras kõrvalda-

misest tingitud erakorralise kulu hüvitamist. Eespool p-de 9.2–9.5 põhjendustel on selline

nõue käesoleval juhul põhjendatud. Hageja esitatud hinnapakkumistest nähtub, et ka teised

avariiteenuse osutajad hinnastavad kaevetöid sarnaselt. Vastav hind teisel pakkujal on näiteks

1390 € (= 1000 + 390). Seega on hüvitise nõue põhjendatud mh kaevetööde hinna (1300 €)

osas.

9.7.2.

Teiseks märgib kostja, et tänapäevase tehnikaga on võimalik elektrikaabli rikke

asukoht kindlaks määrata täpselt. Kostja sidus selle väite oma kriitikaga töö teostaja aktis ja

6 (7)

arves märgitud kaevetöö mahule (10 m), mida ringkonnakohus käsitles eelmises p-s 9.7.1.

Kostja ei väida, et rikka asukoha määramise kulu (600 €) oleks ebamõistlik. Hageja esitatud

pakkumiste kohaselt on rikke tuvastamise kulu teistel teenusepakkujatel samuti 600 € või 750

€. Järelikult on hüvitise nõue põhjendatud ka nimetatud kulu osas.

10. Kokkuvõttes on hageja kahjunõude rahuldamise kõik eeldused täidetud. Põhinõude

tervikuna rahuldamise tõttu on edukas kogu viivise nõue. Kostja ei esitanud viivise määrale

ega arvutamise algusajale vastuväiteid. Maakohus eiras TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1, kui mõistis

viivise välja hageja nõutust ühe päeva võrra hilisema algusajaga, sest kostja ei olnud hageja

esile toodud viivituse ajavahemikku vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõudelt arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2 ls

1). Hageja teatas oma nõudest 09.09.2021 kirjas (dtl 32–35, tl 25–27). Viivisekalkulaatori

järgi on põhivõlalt 3424,80 € ajavahemiku 17.10.2021–21.11.2025 eest arvestatud viivis VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 järgse määraga 1466,83 €. Lisaks tuleb kostjal maksta hagejale sama määraga

viivist veel tasumata põhivõla summalt alates otsuse avaldamisele järgnevast päevast.

11. Hagi rahuldamise korral jäävad kõik senised menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Seetõttu tühistatakse vaidlustatud otsus osas, milles maakohus jättis 50% kuludest

hageja kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

12. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses tuleb määrata maakohtu otsuse vaidlustamise

ulatuse järgi (TsMS § 137 lg 1). Hageja vaidlustas 1716 € ja sellelt arvutatud viivise, samuti

17.10.2021 eest viivise välja mõistmata jätmise. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks

muutunud viivis 15,76 €, mis tuleb TsMS § 123 järgi võtta aluseks asja hinna määramisel ka

hilisemates menetlusetappides. Maakohus jättis rahuldamata viivise nõude 17.10.2021 eest

tervikuna, st summas 0,75 € (dtl 40, tl 32). Ülejäänud viivise nõudest vastab maakohtus

rahuldamata jäänud põhinõudele 7,52 € (= (15,76 – 0,75) × 1716 / 3424,80). Rahuldamata

jäänud põhinõudelt TsMS § 133 lg 2 järgi arvesse võetav aastane viivis on 137,28 € (= 1716 ×

8%). Kokku on asja hind apellatsioonimenetluses eelviidatud sätete ja TsMS § 133 lg 1 alusel

1861,55 € (= 1716 + 0,75 + 7,52 + 137,28). Hageja tasus riigilõivu ettenähtust enam ja võib

esitada lõivu osaliselt tagastamise taotluse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kui see on ajaliselt veel lubatav, saab taotluse esitada

ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames.

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)