2-21-13606/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Helina Luksepp

Otsuse kuupäev

21.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13606

Tsiviilasi

A.Z hagi H.P vastu abieluvaralepingust tulenevas elatise

nõudes ja H.P vastuhagi samast lepingust tuleneva

ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks või vähendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 05.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.P apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

33 234,24 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) A.Z (isikukood XXX)

Kostja (apellant) H.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aivar Olli

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2025 otsus osas, milles hageja hagi

rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 33 234,24 € (otsuse p 2).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta eelmises lauses nimetatud nõue

rahuldamata. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

I.4.

Mitte menetleda hageja 24.10.2025 tõenditaotlusi ja tagastada viidatud

kuupäeva menetlusdokumendi lisad nr 1 ja 2 hagejale elektrooniliselt.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta A.Z hagi rahuldamata.

II.2. Rahuldada H.P hagi.

II.3. Lugeda A.Z ja H.P vahel 15.08.2001 sõlmitud lahutatud abikaasale igakuise

ülalpidamise andmise leping lõppenuks alates 01.05.2022.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

II.5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p I.4) võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. A.Z (hageja) esitas 30.08.2021 Harju Maakohtule hagi H.P (kostja) vastu lahutatud

abikaasa ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas

04.01.2022 vastuhagi, milles palus sama ülalpidamiskohustuse lõpetada või seda vähendada.

2. Pooled ei vaielnud mh järgmiste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 15.08.2001 abieluvaralepingu, mille p-s 4 sisaldus kokkulepe, et

kostja tasub alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust hagejale igakuiselt

summa suuruses 10 000 krooni (639,12 €) ülekandega või sularahas

(ülalpidamiskokkulepe);

-

pooled abiellusid 22.09.2001;

-

pooltel on kaks ühist last: tütar sündis XX.XX.XXXX ja poeg XX.XX.XXXX;

-

hageja omandas 18.04.2013 korteriomandi ja parkimiskoha (korter), mille eest tasus

kostja 16.04.2013 tehingu vormistanud notari ametialasele arvele 117 200 €, samuti

soetas kostja korterisse köögi- jm mööblit;

-

poolte kooselu lõppes hiljemalt 2012. a ja abielu lahutati 24.05.2013;

-

pärast abielu lahutamist on kostja teinud makseid ja kulutusi poolte ühiste laste ülal-

pidamiseks;

-

hageja saatis 02.07.2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis ülalpidamiskokkuleppe

täitmist, ja kostja sai kirja kätte;

-

kostja ei ole teinud perioodilisi makseid ülalpidamiskokkuleppe alusel enne ega

pärast hageja nõudekirja.

3. Pooled vaidlesid teineteise hagidele vastu. Kostja leidis, et ülalpidamiskokkuleppest

tulenevad kohustused on täidetud hagejale korteri ostmise ja muude sooritustega kokku

summas 209 714,14 €. Hageja põhjendas ülalpidamiskohustuse jätkumise vajadust väitega, et

ta toetab endiselt poolte täisealiseks saanud lapsi. Pooled vaidlesid ka küsimuses, kas ja

millises ulatuses on hageja nõue aegunud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus tegi 05.03.2025 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hageja nõude

osaliselt ja kostja nõude tervikuna. Kostjalt mõisteti hageja nõude alusel hageja kasuks välja

ajavahemiku 01.01.2018 – 30.04.2022 (52 kuu) eest 33 234,24 € ja kostja nõude alusel

lõpetati ülalpidamise andmise leping alates 01.05.2022. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda.

2 (5)

4.1.

Ülalpidamiskokkulepe vastab PkS § 78 lg 1 tunnustele. Tõlgendades kokkulepet VÕS §

29 lg 1 reeglite järgi on selge, et kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt 10 000 krooni

(639,12 €) abielu lahutamise järel, st pärast 2013. a maikuud. VÕS § 3 p 1, § 100, § 76 lg 1, §

82 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel saab hageja nõuda kohustuse täitmist.

4.2.

Kostja tehtud kulutused, sh korteri soetamiseks saaks VÕS § 89 lg 1 kohaselt lugeda

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vaid juhul, kui hageja on sellega nõus. Kostja ei tõendanud

hageja nõusolekut ühegi esile toodud soorituse puhul, mistõttu on kohustus täitmata.

4.3.

Hageja nõudele kohaldub TsÜS §-st 154 tulenev korduvate kohustuste kolmeaastane

aegumistähtaeg. Hagi esitamise ajaks on see tähtaeg möödunud nõuetele, mis muutusid

sissenõutavaks hiljemalt detsembris 2017.

4.4.

Kostja nõue ülalpidamiskohustuse andmise lõpetamiseks on põhjendatud. Vaidlusalune

kohustus tuleneb lepingust, mistõttu ei kohaldu PkS § 76, mis reguleerib lahutatud abikaasa

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse piiramist või tasumisest vabastamist. Kostjal on

õigus poolte kestvusleping VÕS § 195 lg 3 järgi mõistliku etteteatamistähtajaga korraliselt

üles öelda ja vastav tahteavaldus sisaldus vastuhagis. Hageja sai vastuhagi kätte 09.02.2022.

Maakohus leidis, et mõistlik etteteatamisaeg lepingu lõpetamisest on 2 kuud 21 päeva ning

pooltevaheline ülalpidamiskohustuse andmise leping lõppes alates 01.05.2022.

4.5.

Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hagejale 639,12 € iga kuu eest ajavahemikul

01.01.2018 –30.04.2022 ehk 52 kuu eest 33 234,24 €.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

hageja nõue rahuldati, ja jätta see rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maa-

kohtule uueks arutamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja

heidab maakohtule ette VÕS § 89 lg 1 üllatuslikku ja ebaõiget kohaldamist, samuti TsÜS § 68

lg 3 ja § 75 lg 1 kohaldamata jätmist ning selleks vajalike asjaolude tuvastamata jätmist.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja ülalpidamisnõue 52 kuu

eest rahuldati ja teeb selle nõude rahuldamata jätmise kohta uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest

ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsustatud kulujaotust kostja soovitud viisil. Pooled

kannavad ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, st hageja nõude osalise rahuldamata jätmise ja

kostja nõude rahuldamise otsustused on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata

jõustunud. Samuti ei saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel muuta maakohtu otsustatud

menetluskulude jaotust kostja jaoks kahjulikumaks.

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest, mis on kokkuvõtvalt esitatud eespool p-s 2 (TsMS §

652 lg 1 p 1). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti ülalpidamislepingust tuleneva

rahalise kohustuse täitmise nõudena. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti nõude perioodilisusse

ja igakuise makse suuruse.

10. Apellatsioonimenetluses on vaidlus küsimuses, kas ülalpidamiskohustuse täitmine on

kohaselt asendatud. Maakohus asus seisukohale, et VÕS § 89 lg 1 järgi nõutav täitmise

asendamise nõusolek on tõendamata. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu, mis toob

kaasa hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamise ja hageja nõude ka veel aegumata

osas rahuldamata jätmise. Põhjendused on järgmised.

3 (5)

10.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus asus poolte väidete põhjal õigesti

kontrollima, kas kostja sooritusi saab lugeda täitmise kohaseks asendamiseks VÕS § 89 lg 1

tähenduses. Viidatud säte võimaldab võlgnikul teha kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel

teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse

teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo

kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.

10.2. Pooled ei vaidle, et kostja rahastas hagejale korteri ostu vähemalt 117 200 €-ga. Korteri

ost toimus umbes kuu aega enne abielu lahutamist. Kostja väitel olid poolte abielulised suhted

selleks ajaks lõppenud ja hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Ühtlasi pole vaidlust, et

kostja tasus korteri eest oma lahusvara arvelt ja hageja omandas korteri lahusvarana. Pooled

on erimeelsed, millist kohustust kostja täitis, kui andis raha korteri ostuks. Hageja väitel

nõustus ta abielu lõpetama tingimusel, et pärast abielu lahutamist ja tavapärasest elukohast

lahkumist laste elatustase ei muutu halvemaks kui see oli abielu jooksul. Seetõttu oli kostja

sunnitud ostma abielu kestel lastele korteri. Kostja väitel sõlmisid pooled kokkuleppe, et

korter ja selle sisustus loetakse ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse summana. Mõlemad

pooled tuginevad suulistele kokkulepetele ega ole esitanud nende sõlmimise kohta otseseid

tõendeid.

10.3. Kohtupraktikas on leitud, et ülalpidamiskohustuse (ajutiselt) teisel viisil täitmises

võivad pooled kokku leppida või saab poolte käitumist tõlgendada VÕS § 89 lg 1 järgse

täitmise asenduse pakkumise ja sellega nõustumisena (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p

12). Kumbki pool ei ole käesoleval juhul tõendanud oma väidet poolte kokkuleppe kohta.

Küll aga saab eelviidatud kohtupraktikaga sarnaselt tõlgendada nende käitumist nii, et hageja

pakkus korteri rahastamist ülalpidamiskohustuse täitmisena ja kostja nõustus sellega, võttes

pakutud soorituse vastu.

10.4. Tahteavaldus võib väljenduda teos, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma, aga kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Kirjeldatud reegel kohaldub ka kaudse

tahteavalduse tõlgendamisel (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 15.3). Eelviidatud

sätete koostoimes saab seega tõlgendada mõlema poole käitumist 2013. a aprillis ja sellele

järgneval ajal.

10.5. Kostja tahe täita just hageja ülalpidamiskohustust järeldub korteri ostmiseks vajaliku

raha andmisest abielulahutusele lähedasel ajal, hageja suhtes muude rahaliste kohustuste

puudumisest ja kostja käitumisest pärast abielu lahutamist. Hageja väidab, et poolte kokku-

leppel pidi kostja tagama hageja ja poolte ühiste laste elustandardi säilimise ning andis just sel

eesmärgil korteri ostuks raha. Need väited pole tõendatud ega ühti ka kostja seisukohtadega.

Nii ei saa tuvastada ühtegi muud kostja rahalist kohustust hageja ees, mille katteks ta

pidanuks andma suurema rahasumma. Eluliselt usutav pole hageja arusaam, et pooled justkui

unustasid ülalpidamiskokkuleppe sisu pikemaks ajaks, sh juba abielu lahutamise ajal. Pigem

on loogiline, et kostja oli teadlik nii hageja kui ka laste ülalpidamise kohustusest ja soovis

hageja osas seda täita korteri ostuks raha andmisega. Vaidlust pole, et laste ülalpidamise

kohustust täitis kostja mh perioodiliste maksetega pärast abielu lahutamist, aga hageja

ülalpidamiseks ei teinud ta ühtegi makset. Kostja käitumisviisist ja neist toimingutest järeldub

ringkonnakohtu hinnangul, et kostja soovis korteri ostuks raha andes täita

ülalpidamiskokkuleppest tulenevat hageja ülalpidamise kohustust ja pakkus kõnealust

sooristust just perioodiliste maksete asendusena.

10.6. Hageja nõustumine kostja pakutud täitmise asendusega järeldub soorituse

vastuvõtmisest ja pikema aja vältel ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmata jätmisest. VÕS §

4 (5)

89 lg 1 ls 2 eelduse järgi saab lugeda kostja algse (perioodilise) kohustuse vähemalt osaliselt

täidetuks, kui hageja võttis asenduseks pakutud ühekordse soorituse selle täitmisena vastu.

Nagu märgitud eelmises p-s 10.5, ei saa poolte esiletoodu ja tõendite põhjal tuvastada kostja

muud rahalist kohustust hageja ees, mille täitmisena võinuks hageja mõista korteri ostuks raha

andmist. Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele

tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-129-11, p 10). Siiski ei

välista see, et poole niisugust käitumist – pikema aja vältel nõude sisse nõudmata jätmist –

saab tõlgendada tema tahte avaldusena selle kohta, et ta ei pea nõude sissenõudmist

vajalikuks. Koostoimes korteri ostuks raha vastuvõtmisega tähendab see ringkonnakohtu

hinnangul käesoleval juhul seda, et hageja nõustu igakuiste maksete asemel võtma vastu

ühekordse oluliselt suurema rahalise soorituse.

10.7. Kokkuvõttes tuvastas ringkonnakohus mõlema poole konkludentsed tahteavaldused,

mis on vajalikud VÕS § 89 lg 1 kohaldamiseks: kostja pakkus täitmist perioodilise

ülalpidamiskohustuse täitmise asemel ja hageja nõustus sellega. Vaidlustamata asjaoludel tuli

kostjal asuda ülalpidamiskohustust täitma lahutusele järgnevast kuust, st alates 01.06.2013.

Maakohtu lahendi jõustunud otsustuse järgi lõppes kohustus 30.04.2022 – kokku tulnuks

kostjal (olenemata nõuete aegumisest) tasuda 107 kuu eest (= 8 × 12 + 11) ehk summa 68

385,84 € (= 107 × 639,12). Korteri soetamiseks tasus kostja 117 200 €, mis tuleb eeltoodud

põhjendustel lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Võlasuhe lõpeb kohase täitmisega

(VÕS § 186 p 1), mistõttu on ülalpidamiskohustus mh vaidlustatud otsusega rahuldatud osas

lõppenud enne hagi esitamist. Poolte muid väiteid, sh muude soorituste kohta pole seetõttu

vaja enam käsitleda.

11. Kostja taotles kaebusega kõigi menetluskulude hageja kanda jätmist. Selles osas pole

kaebus edukas. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda

Ringkonnakohtu menetluskulud jaotuvad sama sätte alusel samal viisil. Kulude sellise jaotuse

tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

12. Hageja esitas 24.10.2024 menetlusdokumendiga kaks uut dokumentaalset tõendit

(15.08.2003 ja 05.08.2005 notariaalaktid). Ringkonnakohus määras seisukohtade esitamise

tähtajaks 20.10.2025 ja hageja menetlusdokumendi kuupäevani oli üksnes võimalik vastata

teise poole seisukohtadele. Nii hilises menetlusetapis uute tõendite taotluse menetlemine

tooks kaasa asja lahendamise viibimise, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja taotlused TsMS

§ 331 lg 1 alusel menetlemata. Tõendid esitati ja tagastatakse elektrooniliselt.

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)