3-25-4322/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4322

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaja

Lattik

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – S.T

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

1)

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist S.Ti (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale,

registriosa nr aaaaaaa, asukohaga Lääne maakond, XXX, summas 48 144 eurot;

2)

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist S.Ti (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale,

registriosa nr bbbbbb, asukohaga Lääne maakond, YYY, summas 29 039,11 eurot;

3)

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke kandmist S.Ti (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V.Ri ühisomandis

olevale elamule, kinnisasi nr cccccc, asukohaga Tallinn, FFF, S.Ti ühisomandi osale.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse S.Ti, V.Ri ja WWW OÜ nimi ning isiku- ja

registrikoodid tähemärkidega.

ASJAOLUD

3-25-4322

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

seaduses ei ole ette nähtud seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa

andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta ja kinnisasjale

hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt

(MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

2(4)

3-25-4322

6. Maksuhaldur on alustanud osaühingu suhtes maksumenetlust ja koostanud maksuotsuse.

Maksuhalduri hinnangul ei ole sundtäitmise toimingute alusel võimalik äriühingult

maksuvõlga sisse nõuda, kuna majandustegevust enam ei toimu ja osaühingul puudub

registervara.

7. Harju Maakohus kuulutas välja OÜ pankroti (07.10.2025 tsiviilasjas nr 2-23-4933/45) ja

ajutine pankrotihaldur leidis, et võlgnik on maksejõuetu. Seega nõustub kohus

maksuhalduriga, et osaühingu maksuvõla välja nõudmine ei osutu suure tõenäosusega

tulemuslikuks.

8. Äriregistri kohaselt on osaühingu juhatuse liikmeteks puudutatud isik ja S. Maripuu.

Vastutusotsuse tegemisel vastutavad äriühing ja võla tekkimise ajal juhatuse liikmeks olnud

isikud solidaarselt (vt võlaõigusseaduse § 65). Seega on MTA-l võimalik võla tasumist nõuda

puudutatud isikult. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude

pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et arvestades puudutatud isiku eelnevat

maksuõiguslikku käitumist juhatuse liikmeks oleku ajal, võib isik hakata tema suhtes

algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end

varatuks muutma. Asjaolu, et OÜ tegi 2024. a tehinguid seotud isikute vahel ja vähendas

käibemaksu tasumise kohustust ning viis raha osaühingust tulumaksuvabalt välja, annab

põhjendatud aluse arvata, et osaühingu seaduslik esindaja (puudutatud isik) jättis tahtlikult

täitmata äriühingu kohustused.

10. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete

alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, puudutatud isik, rikkus

MKS §-s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga.

Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.

Arvestades puudutatud isiku käitumist äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, on tõenäoline,

et isik hakkab kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma.

11. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja

sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis

välistaksid vastutusotsuse tegemist.

12. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab vajalikuks hüpoteekide ja käsutuse keelumärke

seadmist. Lisaks maksu- ja intressivõlale peab kohtulik hüpoteek tagama ka hüpoteegi

realiseerimisega kaasnevad täitekulud. Maksuhaldur on arvestanud põhjendatult kohtutäituri

seaduse alusel sundtäimise kuludeks 9530 eurot (30 + 6500 + 3000), millele käibemaksu

lisamisel on kokku sundtäitmise kulu 11817,20 eurot.

13. Kohus leiab, et valitud meetmed on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed.

Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise

nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.

Tegemist ei ole ka ületagamisega.

3(4)

3-25-4322

14. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)