2-22-8782/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-8782

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8782

Kohtuasi

Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) hagi AS

CREDITINFO EESTI, LASPO GRUPP OÜ vastu

ebaõigete andmete eemaldamiseks ja edaspidisest

avaldamisest hoidumiseks ning kahju nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis, registrikood

10917165), seaduslikud esindajad Kristjan Koort, Märt

Mõistus

Kostja I AS CREDITINFO EESTI (registrikood

10256137), lepinguline esindaja Vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Kostja II LASPO GRUPP OÜ (registrikood 11699693),

seaduslik esindaja Viktor Spoda

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) loobumine hagist AS

CREDITINFO EESTI, LASPO GRUPP OÜ vastu ebaõigete andmete

eemaldamiseks ja edaspidisest avaldamisest hoidumiseks ning kahju nõudes.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-8782.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8782

rakendatud hagi tagamine.

4. Jätta AS CREDITINFO EESTI, LASPO GRUPP OÜ menetluskulud

Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) kanda. Ehitusfirma FIDELE OÜ

(pankrotis) menetluskulud tema enda kanda.

5. Käesolevas määruses kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. Kohus määrab

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

1(4)

2-22-8782

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-22-8782 Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis)

hagi AS CREDITINFO EESTI, LASPO GRUPP OÜ vastu ebaõigete andmete

eemaldamiseks ja edaspidisest avaldamisest hoidumiseks ning kahju nõudes.

Hageja nõudeks on kohustada kostjat I eemaldama ja edaspidi hoiduma oma

maksehäireregistris kostja II esitatud avalduse alusel hageja kohta andmete avaldamisest,

mille kohaselt on hagejal arvest 121021 tulenev võlgnevus Laspo Grupp OÜ (kostja II) ees

summas 10 000 eurot maksehäire teatise avaldamisest, mõista kostjalt II hageja kasuks välja

9712,18 eurot ja viivised.

Hageja esitas 29.10.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks.

Hageja märgib, et Harju Maakohtu 18.03.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-10950

kuulutati välja võlgniku, Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) (registrikood 10917165)

pankrot 18.03.2024. 02.09.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-10950 nimetati

pankrotivõlgniku uueks pankrotihalduriks Andres Hermet. Tulenevalt pankrotiseaduse

(PankrS) § 43 lg 1 küsis kohus pankrotihalduri soovist astuda menetlusse võlgniku

(praeguses asjas hageja) asemele. Kohus selgitas, et kui pankrotihaldur menetlusse ei astu,

võib võlgnik PankrS § 43 lg-st 1 lähtuvalt jätkata hagejana. Pankrotihaldur teatas kohtule

kirjalikult, et ei soovi menetlusse astuda. Haldur teatas, et on teinud kohtule taotluse

lõpetada Ehitusfirma FIDELE OÜ pankrotimenetluse raugemisega. Hageja avaldab

selgesõnaliselt, et loobub hagist, eelkõige seetõttu, et hageja on pankrotis, halduril puudub

soov asja edasi menetleda ning hagejal puuduvad selleks ka varad. Hageja palub menetlus

tsiviilasjas nr 2-22-8782 lõpetada otsust tegemata. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p 1 menetluse lõpetamisel hagist loobumisega tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust. Hageja palub pool riigilõivust tagastada kontole, milliselt see

tasuti.

Kostja I ei vaidle hageja taotlusele hagist loobumiseks vastu ning palub kohtul see vastu

võtta ja asjas menetlus lõpetada. Kostja I avaldab, et soovib menetluskulude jätmist hageja

kanda. Käesoleval juhul on kostja I hagile vastu vaielnud kogu ulatuses ja taotlenud kostja

vastuses menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja I palub kohtul määrata rahaliselt

kindlaks kostja I menetluskulu summas 700 eurot ja mõista see hagejalt välja kostja I

kasuks koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja II ei ole kohtule vastanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

2(4)

2-22-8782

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus

menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja

kirjalikus avalduses loobus hagist. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja avaldusele.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna kohus lõpetab menetluse tsiviilasjas tuleb tühistada Harju Maakohtu 29.06.2022

määrusega rakendatud hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1

kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hagist on loobutud põhjusel, et hageja on kulutatud välja pankrotiks ja tal ei ole vara

menetluse jätkamiseks. Praegusel juhtumil tuleb menetluskulud jätta hageja kanda kooskõlas

TsMS 168 lg 2.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

3(4)

2-22-8782

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda, seega hagejale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Kohus määrab kostjate menetluskulude suuruse kindlaks ning lahendab hageja taotluse poole

riigilõivu tagastamiseks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)