3-25-2998/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2998

Haldusasi

X. X: kaebus Haridus- ja Noorteameti kohustamiseks

hindama ja tunnustama kaebajale välisriigis antud

kvalifikatsiooni ning kandma andmed Eesti Hariduse

Infosüsteemi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X: , esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X: määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X: määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-2998 muutmata.

2. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X: (kaebaja) esitas 10.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haridus- ja

Noorteameti kohustamiseks hindama ja tunnustama kaebajale välisriigis antud

kvalifikatsiooni ning kandma andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Kaebaja esitas 15.05.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskusele taotluse, milles palus anda hinnang

välisriigis saadud hariduskvalifikatsioonile, s.o Pihkva Riiklikus Ülikoolis defektoloogia

erialal väljastatud magistridiplomile. Keskus vastas, et on juba kaebaja diplomile hinnangu

andnud ning keskus ei ole kutsealaseks tunnustamiseks pädev asutus. Kaebaja kinnitab, et

3-25-2998

ENIC/NARIC Keskus ei ole tema diplomile varem hinnangut andnud. Keskus täidab välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) kohaselt tugikeskuse ülesandeid, kes

annab taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis.

Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Väliriigi haridust tõendavate dokumentide

hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud

kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) kohaselt on keskuse

pädevuses kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamine. Seega on kaebajal

õigus nõuda hinnangu andmist.

Kaebaja selgitas 15.10.2025 vastuses 01.10.2025 käiguta jätmise määrusele, et esitas 2024. a-l

keskusele taotluse enda diplomi akadeemiliseks tunnustamiseks, millele keskus vastas, et ei

saa hinnangut anda. Õigusliku olukorra selgeks tegemine mitme juristiga konsulteerides võttis

aega. Vastustaja 15.05.2024 kiri ei ole hinnang ega haldusakt. Kaebaja sai hiljem aru, et tal on

vaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, milleks esitas ta 15.05.2025 uue taotluse. Keskuse

kodulehel on vaid üks vorm, mida kaebaja kasutas teise taotluse esitamiseks. Tegemist on

erinevat liiki taotlustega, mida vastustaja pidi endale uurimiskohustuse raames selgeks

tegema. Kaebaja esindaja kirjutas keskusele, et kaebaja vajab keskuse pädevusest ja

haldusülesandest tulenevat hinnangut ja vastustaja lubas selle väljastada. Kaebaja eesmärk on

kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ülesanne.

Selle haldusülesande täitmine toimub keskuse poolt välisriigi kõrgharidust tõendavate

kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused) hindamise teel.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 17.10.2025 määrusega kaebuse.

Kaebaja on kaebuse täienduses märkinud, et tema 15.05.2025 taotluse ja siinse kaebuse

eesmärk on kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Kaebajal puudub selles nõudes ilmselgelt

kaebeõigus ja kaebus tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale

haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik

esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3).

Kaebeõiguse eeldus on seega, et saab võimalikuks pidada, et pädev asutus on kaebaja

õiguseid rikkunud. Juhul kui pädeva asutuseni ei ole jõudnud ega pidanudki jõudma teave, et

kaebaja võiks temalt mõnda haldusakti või toimingut soovida, ei saa kaebaja õiguste

rikkumist pidada võimalikuks. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ei ole ka tegevus, mille

eesmärkide saavutamiseks pidi pädev asutus haldusakti andma või toimingu tegema omal

algatusel nt õigusaktidest tulenevalt.

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse lahendamiseks pädev asutus on HTM ning ENIC/

NARIC Keskus ei osale selles menetluses (v.a HTM-i poolt kaasamisel; Tallinna

Ringkonnakohtu 27.08.2024 määrus nr 3-24-2116). Seega ei ole Haridus- ja Noorteamet

kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks pädev

asutus. Et ENIC/NARIC Keskusel puudub pädevus kaebaja soovitud eesmärgil taotluse

läbivaatamiseks, on kaebajale selgitatud ka 01.07.2025 vastuses ja 29.07.2025 vastuses.

Kaebaja ei väida, et ta oleks esitanud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotluse HTM-le,

kes on selle taotluse lahendamiseks pädev asutus. Kohus saaks kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise vaidluse lahendamiseks vastustajaks määrata üksnes riigiasutuse, kelle

pädevuses on kohustamisnõude täitmine (HKMS § 17 lg 1). Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et

HTM-i poolt saaks kaebaja õiguste rikkumist pidada võimalikuks.

Kohus ei pea vajalikuks põhjalikumalt peatuda küsimusel, kas Haridus- ja Noorteamet VKTS

§ 7 lg 4 tugikeskuse ülesandeid täites pidanuks suunama kaebajat esitama taotluse HTM-le.

2(5)

3-25-2998

Kaebaja on oma 27.06.2025 e-kirjas, milles ta esmakordselt mainib kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist (dtl 47), viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrusele nr 3-24-2115,

milles on selgitatud, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks tuleb avaldus esitada HTM-le (p

13). Seega oli vastav teave, kelle poole tuleks pöörduda, kaebajal juba siis olemas. Haridus- ja

Noorteameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgile, et tema

kutsekvalifikatsiooni tunnustataks.

Kaebaja on 15.10.2025 seisukohas sidunud HTM-i ülesandeks oleva kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise keskuse poolt välisriigi kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide hindamisega.

Tegemist on kahe erineva menetlusega. Sealjuures on Haridus- ja Noorteameti hinnang

informatiivne ja nõuandev tõend või menetlustoiming õppeasutusele või tööandjale ega ole

suunatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Vastustaja ning

ENIC/NARIC Keskuse pädevuses ongi üksnes hariduskvalifikatsiooni hindamine. Seetõttu ei

pidanudki vastustaja kodulehel olema kaht erinevat vormi ning vastustajal ei pidanud tekkima

kahtlust, et kaebaja soovib mõne muu menetluse algatamist.

Kuigi kaebaja on kinnitanud, et ta ei soovinud 15.05.2025 taotlust esitades enda välisriigis

omandatud hariduskvalifikatsiooni hindamist, tuleks kaebaja hariduskvalifikatsiooni

hindamiseks kohustamise nõue selle esitamise korral tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja õigus haridusele ja töökoha valikule (PS §-d 37 ja 29) on põhiõigused. Samas on

kaebaja esitanud taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks töökohale

kandideerimise eesmärgil juba 18.04.2025 ning vastustaja on taotluse lahendanud 16.05.2025

hinnanguga nr 7-1/24/837-2. Olukorras, kus kaebaja on juba saanud oma taotlusele vastuse,

on kaebaja õiguste üksnes väheintensiivseks riiveks see, kui vastustaja ei vaata samadel

asjaoludel esitatud samasugust taotlust uuesti läbi. Kaebaja taotles 15.05.2025 sama

haridusdokumendi kohta hinnangu andmist (dtl 7 ja 66) ning mõlemal juhul on sama ka

hinnangu saamise eesmärk – töökohale kandideerimine (dtl 8 ja 67). 15.05.2025 taotlus ega e-

kiri, millega see saadeti (dtl 50) ei sisalda ühtegi uut asjaolu, mis pidanuks tekitama

vastustajas kahtluse, et tegemist on varasemast erineva taotlusega või esineb menetluse

uuendamise alus. Eeltoodust tulenevalt puuduksid sellisel nõudel eduväljavaated.

Kaebaja taotlus haridusandmete registrisse kandmiseks on samuti korduv taotlus, kuna

kaebaja esitas samadel asjaoludel samasuguse taotluse juba 18.04.2024 (dtl 67). See nõue

tuleb juba ülaltoodud põhjendustel tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Lisaks ei ole

haridusandmete registrisse kandmise eelduseks mitte kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, vaid

hariduskvalifikatsiooni hindamine. Hindamise taotlusele on kaebaja juba vastuse saanud ning

16.05.2024 hinnang on haridusandmete registrisse kandmise menetluses eelhaldusaktiks.

Eeltoodut analüüsis halduskohus 09.07.2025 otsuses nr 3-24-2114 sealjuures Haridus- ja

Noorteameti selgitustest lähtuvalt, leides, et hinnang ja andmebaasi kandmine on kaks eraldi,

kuid ajaliselt järgnevat menetlustoimingut. Infosüsteemi andmete kandmise menetluses ei

hinnata enam välisriigis välja antud kvalifikatsioone. Isikul on õigus taotleda vastustajalt

määruse nr 89 kohast hinnangut ning seejärel selle hinnangu EHIS-esse kandmist. Kuna

kaebaja ei ole vaidlustanud 16.05.2024 hinnangut, mis on andmete infosüsteemi kandmise

eelhaldusaktiks, ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ja EHIS-esse andmete kandmise

nõue tuleb tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kohus tagastab kaebuse seega tervikuna. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada

taotlus kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Ka alates 01.09.2025

jõustunud alusharidusseaduse § 29 lg 9 kohaselt on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

pädevaks asutuseks HTM.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(5)

3-25-2998

3. Kaebaja palub 03.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2025

määrus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks.

Kohus käsitles kaebaja väiteid ja kaebuse eesmärki vääralt. Kaebaja nõuab vastustaja

haldusülesandeks olevat hinnangut, mis oleks vormistatud haldusaktina vastavalt haldusaktile

esitatavatele nõuetele. Vastustaja pidi lahendama kaebaja taotluse vastavalt selle sisule ning

kahtluse korral täitma uurimiskohustust, mitte loobuma hinnangu andmisest otsitud põhjusel.

Kaebaja esitas ENIC/NARIC Keskusele taotluse, milles palus kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist, hariduskvalifikatsiooni tunnustamist ja haridusandmete registrisse kandmist.

Kaebuse rahuldamine on oluline eelkõige kaebaja kutsekvalifikatsiooni küsimuses, kuid kuna

seda ei saa teha muu viisil kui hariduskvalifikatsioonile hinnangu andmise teel, siis soovib

kaebaja ka hariduskvalifikatsiooni hindamist. Praeguses asjas on kohaldatavad Tallinna

Ringkonnakohtu 01.10.2024 määruse nr 3-24-2115 põhjendused. Kaebaja ei nõustu kohtu

väitega, et kaebajale on juba 16.05.2024 ENIC/NARIC Keskuse poolt väljastatud nõutud

hinnang. Keskuse 16.05.2024 kiri sisaldab üksnes väidet, et keskus ei väljasta nõutud

hinnangut. Hinnang peab olema väljendatud selgelt, see peab olema haldusakti vormis, selles

peavad olema faktilised ja õiguslikud asjaolud ning edasikaebekord. Seda 16.05.2024 kirjas

pole. Seega ei ole kaebajale tema taotletud hinnangut seni väljastatud ning sellise hinnangu

andmise pädevaks organiks on vastustaja ENIC/NARIC Keskuse kaudu.

4. Haridus- ja Noorteamet palub 13.11.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja väited on eksitavad. ENIC/NARIC Keskus on juba andnud 16.05.2024 kaebaja

diplomile nr 106004 00280 hinnangu. Hinnangu andmine ei ole haldusakt, vaid

haldustoiming, mille tulemiks on olemuslikult informatiivne ja nõuandev dokument

(hinnang). ENIC/NARIC Keskus ei ole kutsekvalifikatsiooni tunnustav asutus. Kaebaja ei saa

täpselt aru erinevatest menetlustest ja sellest, kes on pädevad vastavaid menetlusi läbi viima.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus on HTM, seetõttu ei saa

kutsekvalifikatsiooni tunnustamist nõuda ENIC/NARIC Keskuselt. Välisriigi haridust

tõendava dokumendi hindamine ja selle tulemusel hinnangu andmine on keskuse pädevuses ja

seda on tehtud juba 2024. a-l.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega, pidamata

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

6. Kaebaja on halduskohtule 15.10.2025 esitatud kaebuse täienduses välja toonud, et tema

15.05.2025 ENIC/NARIC Keskusele esitatud taotluse ja halduskohtule esitatud kaebuse

eesmärk on kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Määruskaebuses on kaebaja täpsustanud, et

15.05.2025 taotluse eesmärk oli nii kutsekvalifikatsiooni tunnustamine,

hariduskvalifikatsiooni tunnustamine kui haridusandmete registrisse kandmine. Kaebaja

rõhutab, et eelkõige on kaebus esitatud kutsekvalifikatsiooni küsimuses, kuid leiab, et seda

saab teha vaid hariduskvalifikatsioonile hinnangu andmise teel, mistõttu nõuab ta ka

hariduskvalifikatsiooni hindamist.

7. Halduskohus tagastas kaebuse nõude kohustada Haridus- ja Noorteametit tunnustama

kaebaja välisriigi kutsekvalifikatsiooni HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus selgitas

vaidlustatud määruses kaebajale õigesti, et vastustaja ei ole välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks pädev asutus. Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlus algab taotluse esitamisega HTM-le (VKTS § 17

4(5)

3-25-2998

lg 1), kes on kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 27.08.2024 määrus nr 3-24-2116, p 13; 01.10.2024 määrus nr 3-24-2115, p

13). Kaebaja on esitanud 15.05.2025 taotluse (dtl 6˗8) Eesti ENIC/NARIC Keskusele.

Määruse nr 89 § 5 lg 1 kohaselt on Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise

Infokeskus) Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksus, mis on pädev asutus kõrgharidusele

juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste

kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks (hariduskvalifikatsiooni tunnustamine).

Haridus- ja Noorteamet ei ole pädev asutus kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks ega osale selles menetluses (v.a HTM-i poolt

kaasamisel). Seda on kaebajale selgitatud ka vastustaja 01.07.2025 vastuses (dtl 52) ja

29.07.2025 vastuses (dtl 43˗44). Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ei ole seotud

kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamisega, nagu leiab ekslikult

kaebaja. Tegemist on erinevate menetlustega. ENIC/NARIC Keskuse poolt antav hinnang on

õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures soovib taotleja

tööle asuda, informatiivne ja nõuandev (määruse nr 89 § 8 lg 3) ning see ei ole suunatud

kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele (s.o HTM-le). Kuna ENIC/NARIC

Keskusel on pädevus hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks, on vastustaja kodulehel üleval

vorm välisriigi hariduskvalifikatsiooni hindamise taotluse esitamiseks ning vastustaja ei

pidanud selle vormi esitamisel hakkama välja selgitama, kas kaebaja eesmärk oli mõne muu

menetluse algatamine. Eelneva põhjal puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ENIC/NARIC Keskuselt ning Haridus- ja Noorteametilt.

Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus vastustaja kohustamiseks tunnustada

kaebajale välisriigis antud kutsekvalifikatsiooni ning halduskohus tagastas õigesti selle

kaebuse nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Halduskohus on õigesti leidnud ka seda, et hariduskvalifikatsiooni hindamiseks

kohustamise nõue tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja on esitanud

samasisulise taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks töökohale

kandideerimise eesmärgil juba 18.04.2024 (dtl 66˗67) ning Haridus- ja Noorteamet on

taotluse lahendanud 16.05.2024 hinnanguga nr 7-1/24/837-2 (dtl 65). Samadel asjaoludel

esitatud uue taotluse läbi vaatamata jätmine ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Samuti

puuduks sellisel nõudel eduväljavaade. Kaebaja 15.05.2025 taotlus ei sisalda uusi asjaolusid,

mille põhjal oleks vastustaja pidanud järeldama, et tegemist on varasemast erineva taotlusega

või esineb alus menetluse uuendamiseks (HMS §-d 44 ja 68). Halduskohus on kaebajale

01.10.2025 käiguta jätmise määruses selgitanud võimalust taotleda vastustaja 16.05.2024

vastuse tühistamist ja kaebaja 18.04.2024 taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamist, kuid

sellist nõuet ega kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole kohtule esitatud.

9. Kuna kaebaja 15.05.2025 taotlus haridusandmete registrisse kandmiseks (dtl 6˗8) on

samuti korduv taotlus, ning kaebaja ei ole kasutanud võimalust taotleda kohtult Haridus- ja

Noorteameti 16.05.2024 hinnangu tühistamist, mis on haridusandmete registrisse kandmise

eelhaldusaktiks, tagastas halduskohus nõude vastustaja kohustamiseks kanda kaebaja

haridusandmed EHIS-sse õigesti HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)