2-25-5998/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5998

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

U Sa, A Si, P Sa hagi O Sa vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2378,16 eurot, hageja II osas 2378,16 eurot,

hageja III osas 1944,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: U Sa (isikukood xxx)

Hageja II: A S (isikukood xxx)

Hageja III: P Sa (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: B S (isikukood xxx; e-post

xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: I V (e-post xxx)

Kostja: O Sa (isikukood xxx; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O Salt elatis U Sa kasuks alates 18.04.2025 kuni

U Sa täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas

37,50 eurot).

3. Välja mõista O Salt elatis A S kasuks alates 18.04.2025 kuni A Si täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

4. Välja mõista O Salt elatis P Sa kasuks alates 18.04.2025 kuni P Sa täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot

ning vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

5. Resolutsiooni p-s 2, 3 ja 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks B Si

arvelduskontole nr xxx, selgitusega „elatis“.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

18.04.2025 esitatud ning 30.04.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on B Sil (hagejate

seaduslik esindaja) ja O Sal (kostja) ühised lapsed U Sa (hageja I), A S (hageja II), P Sa (hageja

III). Hagejad elavad hagejate seadusliku esindajaga ning on hagejate seadusliku esindaja

ülalpidamisel. Kostja ei osale laste ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt

püüdnud kostjaga hoida kontakti ning küsida kostjalt hagejatele ülalpidamiseks vajalikku elatist,

kuid kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hagejad on seisukohal, et elatist

tuleb maksta etteulatuvalt järgmise kalendrikuu kulutuste katmiseks, viimane võimaldab lapsega

koos elaval vanemal lapse elu paremini korraldada ja kaaluda võimalike väljaminekuid laste

ülalpidamiseks, samuti tagab mõlema vanema panustamise jooksvate kulude tegemisse.

Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 531,50 eurot, s.h toitlustamine 200 eurot,

kommunaalkulud (elekter, vesi, eluasemelaen) 162 eurot, TV ja internet 6,50 eurot, riided 30

eurot, jalatsid 35 eurot, koolitarbed 8 eurot, hügieen 30 eurot, juuksur 15 eurot, ravi ja vitamiinid

15 eurot, meelelahutus/vaba aeg 30 eurot. Hageja II ja III igakuised kulud moodustavad kokku

mõlemal hagejal 543,50 eurot, s.h toitlustamine 200 eurot, kommunaalkulud (elekter, vesi,

eluasemelaen) 162 eurot, lasteaed 43 eurot, TV ja internet 6,50 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 35

eurot, hügieen 10 eurot, juuksur 12 eurot, ravi ja vitamiinid 15 eurot, meelelahutus/vaba aeg 30

eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates hagi

esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Hageja

töötab xxx-s, kus tema põhipalk koos preemiatega on keskmiselt kuni 1200 eurot, millest kostja

on kulutanud hagejate peale 2025 aprillis 930,33 eurot. Lisaks teeb kostja tööampse xxx-s.

Kostja elas koos lastega ja laste isaga ühises eluruumis aprillini 2025. Ühisvara on jagamata ja

kogu vara on hagejate ja laste isa kasutada. Kostja ja kostja ema teevad jooksvaid kulutusi

hagejate ülalpidamisel, sh kostja võimaldab lastel ja laste isal elada kostjale kuuluvas korteris

(ühisvarast 1/2 kuulub kostjale). Aprillis on kostja kandnud laste isale 08.04.2025 415 eurot ning

16.04.2025 100 eurot. Lisaks tasus kostja 03.04.2025 lasteaia tasu (P ja A eest) 85,35 eurot ning

vanemale tütrele 08.04.2025 80 eurot. Tütar ostab ise riideid, koolitarbeid ja kannab kooliga

seotud kulutusi. Koolis on tasuta söök. Samuti on kostja tasunud 08.04.2025 pangale

kindlustusmakse 16,25 eurot hagejate kasutuses oleva eluruumi eest, 06.04.2025 pangale

kindlustusmakse 18,98 eurot hagejate kasutuses oleva suvila eest, 14.04.2025 xxx AS-le 94,38

eurot hagejate eluruumi elektri eest ning 09.05.2025 turvasüsteemi eest 29,37 eurot. Aprillis

2025 tegi kostja hagejate ülalpidamiseks ülekandeid kokku 809,96 eurot. Lisaks on kostja võtnud

Ad ja Pt nädalavahetustel enda juurde (laupäeviti). Kostja käis hagejatega (A ja Pga) loomaaias -

loomaaia pilet kokku 31 eurot. Samuti on teinud kostja aprillis 2025 kohtumiste ajal kulutusi

söömisele 60 euro ulatuses. 03.05.2025 on kostja teinud hagejatega seoses järgnevaid kulutusi:

01.05.2025 lastega ühisüritus xxx (hagejad P ja A)- hagejate söök 18 eurot; 01.05.2025 Ülemiste

mängutuba- pilet 26,40 eurot (hagejad P ja A); xxx laste (hagejad P ja A) söök summas 31,30

eurot (broneering söögi eest läks maha 3.05.25); hagejate elamiskulude kandmine

(kommunaalid) 100 eurot; kindlustus Swedbank ülekanne 6.05.25 summas 18,98 eurot ja

kindlustus 16,25 eurot (08.05.25); turvasüsteemi eest ülekanne 29.37 eurot (09.05.25); hagejatele

riided (A ja P) xxx ülekanne summa 82.45 eurot 12.05.25; laste toitlustus, vahepala, maiustused,

puuviljad- 67.78 eurot; hagejale U on kostja teinud rahalise ülekande 60 eurot hädavajalike

kulutuste tarbeks (koolivahendid, söögi ja hädavajalikud riided) - ülekanne 13.05.25. Hageja

seaduslik esindaja (laste isa) kandis kostja poolt ülekantud raha tagasi (lapse isal on juurdepääs

U pangakontole).

Hagejate seaduslik esindaja (laste isa) nimele on vormistatud laste - ja peretoetus summas 710

eurot, mis katab laste vajadused täielikult. Lasteaia arved võttis hagejate seaduslik esindaja

(laste isa) maist 2025 enda peale.

Kostja tegeleb hagejate kasvatamisega, panustab kõikvõimalikul viisil laste heaolusse, sh kannab

jooksvalt kulutusi, sh hagejate seadusliku esindaja kulusid. Hagejate seaduslik esindaja ei ole

elatist enne kohtusse pöördumist kordagi küsinud. Seaduslik esindaja on üksnes soovinud

ühisvaraga seonduvalt raha. Samuti leidis kostja, et hagejate kulud on ülepaisutatud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja B S (dtl

9-11). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ela kostja hagejatega käesoleval ajal

igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus

selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks

lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt,

tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja on oma vastuses märkinud, et on teinud kulutusi seoses hagejatega. Kohus on oma

27.06.2025 kirjas (dtl 78-81) selgitanud, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt

ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal

arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest

tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.

Kostja ei ole menetluses kohtule esitanud tõendeid, et vanematel oleks olnud

kokkuleppeid teatud asjade ostmise või teenuste eest tasumise osas. Samuti ei saa

ülalpidamisekohtuste täitmiseks lugeda hagejatele endale tasutud summasid, kuna

hagejatest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta oma ülalpidamiskohustust

täidab. Kohus ei arvesta seega ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate maksete

tegemisega (dtl 47-68,74-76). Lisaks ei tõenda erinevad fotod ülalpidamiskohustuse

täitmist (dtl 69-73). Samuti selgitab kohus, et juhul, kui kostja on teinud teatud kulutusi

seoses ühisvaraga, siis võib kostjal olla nõudeõigus hagejate seadusliku esindaja vastu.

Kuna käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt

vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest alates hagiavalduse esitamisest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja

hagiavalduses oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, interneti- ja

sidekulud, kulutused tervishoiule, juuksurile, kulutused riietele ja jalanõudele ning ka

koolile ja lasteaiale, meelelahutusele ja vabale ajale kokku hageja I osas 531,50 euro

ulatuses ja hageja II ja III osas kokku 543,50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate

poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad

vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka

kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud

seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja

teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja

tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad

riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning

tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka side-, kooli- ning

lasteaiakulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada meelelahutuskulude

olemasolu.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 7 sätestab, et

kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate

laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat.

Hagiavalduse kohaselt saavad hagejad lasterikka pere toetust summas 450 eurot kuus

ning hageja I lastetoetust summas 80 eurot, hageja II 80 eurot ja hageja III 100 eurot.

Nimetatud summad vastavad ka perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud toetuste

suurusele. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse arvestamisel

saab kohus ka antud toetustega arvestada tulenevalt PKS §-st 101 lg 5. Samuti saab kohus

arvestada elatise suuruse määramisel asjaoluga, et hageja II ja III vanusevahe on väiksem

kui kolm aastat.

7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul

puuduvad tõendid, et hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva

kuus. Seega puudub alus elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema

igakuine sissetulek on keskmiselt kuni 1200 eurot. Kohus on oma 27.06.2025 kirjas

kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist tasuma, siis tuleb

kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h tuleb kostjal esitada tõendid oma igakuiste

sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 78-81). Ühtegi

täiendavat selgitust ega tõendit oma igakuiste sissetulekute ega ka väljaminekute kohta ei

ole kostja menetluses kohtule esitanud. Kohus on ise teinud päringu krediidiasutustele,

millest nähtub, et kostja omab arvelduskontosid Swedbank AS-s (dtl 113-152). Konto

väljavõtetest nähtuvalt on kostjal sissetulekuid 6 kuu jooksul kokku olnud ca 24 400

eurot, s.h on kostja saanud keskmiselt töötasu xxxlt 1174,13 eurot kuus ning xxx-lt

370,50 eurot kuus. Lisaks on kostjale tagastatud tulumaksu 357,83 eurot,

Sotsiaalkindlustusamet tasunud hagejale 330,41 eurot ning samuti nähtub, et xxx teeb

kostjale igakuiselt erinevates summades makseid (suuruses 100 ja 150 eurot). Eeltoodust

tulenevalt saab kohtu hinnangul kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks arvestada

vähemalt ca 1660 eurot. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt

tekivad (s.h toit, hügieen jms). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et igakuiste

kulude olemasolu ei võimaldaks tal hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasuda.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest

on põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 18.04.2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 18.04.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis hageja III kasuks alates

18.04.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 216,10 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere

toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt

15 % võrra).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad on

palunud, et kostja tasuks elatise iga kuu 10ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele. Seega tuleb elatis tasuda igakuiselt 10.ndaks kuupäevaks hagejate

seadusliku esindaja arveldusarvele.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik