2-25-123524/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-123524

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2025 Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-123524

Hagi ese

Eesti Keskkonnateenused AS hagi I. S vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

123,91 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood

10277820, asukoht Artelli tn 5, Kristiine linnaosa, Tallinn,

10621), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: I. S (isikukood: XXX, elukoht xxxx), lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Keskkonnateenused AS kanda.

3. Välja mõista Eesti Keskkonnateenused AS-lt I. S S kasuks viimase menetluskulud summas

685, 10 eurot.

4. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS

§ 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Veski 32, 50409, Tartu (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse

esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-123524

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja osutas kostjale jäätmeveoteenust 2018 aastal. Hageja nõuab kostjalt teenuse

osutamisest tuleneva võlgnevuse summas 53, 95 euro tasumist arve nr xxxx alusel. Samuti on

hageja esitanud hagis viivisnõude, sissenõudmiskulude kandmisest tuleneva kahju hüvitamise

nõude ja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja nõue on maksekäsu

kiirmenetlusest üleantud lahendamiseks maakohtule.

2. Hageja on hagile lisanud arve nr xxxx, millest nähtub, et hageja poolt oli vormistatud

kostjale osutatud jäätmeveo teenuse eest 31.12.2018 arve summas 59, 19 eurot tasumise

kuupäevaga 20.01.2019. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja tasus nimetatud arve alusel

summa 5,22 ning seega on arve alusel tasumata 53,95 eurot, mis on muutunud

sissenõutavaks.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 53,95 eurot,

6. hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 34,48 eurot; kahju

hüvitamise nõude (võlgnevuse sissenõudmiskulude osas) 30,00 eurot ja viivised alates

24.10.2025 kuni põhinõude summas 53,95 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Ühtlasi palub hageja jätta tema menetluskulud kostja kanda.

Lisaks eeltoodule on hageja esitanud täiendava avalduse, milles leiab, et hageja nõue on

seadusest tulenev nõue ning seega kohaldub hageja nõude aegumisele TsÜS § 149 tulenev 10

- aastane aegumistähtaeg, mis tähendab, et hageja nõue ei ole aegunud.

Kostja seisukoht

4. Kostja on esitanud vastuses hagile hageja poolt esitatud põhinõudele summas 53, 95 eurot

aegumise vastuväite ning palub kohtul kohaldada aegumist. Lisaks aegumise vastuväite

esitamisel on kostja esitanud vastuväite nõudele, mille kohaselt kostja ei ole tasunud

vaidlusalust arvet summas 5,22 eurot ega nõuet tunnustanud, mistõttu ei ole aegumine ka

katkenud. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja võlgnetaval perioodil osutas kostjale

jäätmeveoteenust. Lisaks eeltoodule on kostja esitanud täiendavad vastuväited, mille kohaselt

teenust ei ole kostjale osutatud ja asjas ei kohaldu käsundita asjaajamise sätted.

Menetluse käik

5. Kohus selgitas menetlusosalistele, et lahendab asja lihtmenetluses ning teeb asjas lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse, millele ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitas

pooltele nende õigust olla menetluses ära kuulatud. Kumbki pool selle õiguse kasutamise

soovist kohtule teada ei andnud.

2-25-123524

Kohtu põhjendused

6. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

7. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool

võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse

(TsMS § 231 lg 2). Oludes, kus menetlusosaline ei ole kohtule adresseeritud tahteavalduses

mõne teise poole poolt avaldatud faktiväitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud, tuleb

lugeda, et selle faktilise asjaolu osas on vaidlus ning pooled peavad sellise asjaolu esinemist

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama. Seda mh ka seetõttu, et kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 243 lg 1).

8. Võttes arvesse, et kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja taotleb aegumise

kohaldamist, siis lahendab kohus esmalt küsimuse, kas hageja põhinõue on aegunud.

9. Hageja on esitanud kohtule 31.12.2018 arve nr xxxx tasumise kuupäevaga 20.01.2019.a.

Arve on esitatud kostjale jäätmeveo teenuse osutamise eest. Riigikohus on lahendites nr 3-2-

1-57-13 ja nr 3-2-1-44-11 viidanud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi

võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p.-des 54, 55 sedastanud, et JäätS § 69 lg 1 loob

jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p. 6

mõttes. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-80-13 p. 54 on sedastatud, et selle võlasuhte põhisisuks

on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus

selle eest maksta; sama lahendi p. 55 järgi kehtivad vedaja ja jäätmevaldaja võlaõiguslikule

suhtele VÕS üldised sätted võlasuhte kohta välja arvatud õigus võlasuhe üles öelda või selle

täitmisest keelduda. Kuigi eeltoodud lahendi kohaselt on tegemist võlasuhtega, mis tekib

seaduse alusel, on kostja kui jäätmevaldaja kohustatud tasu maksma osutatud teenuse eest.

Tasu maksmine toimub vedaja ehk hageja poolt esitatud arvete alusel. Riigikohus on

selgitanud asjas nr 3-2-1-6-17 p. 11, et ka seaduse alusel loodud võlasuhtest tekkinud nõuded

on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks ehk et võlaõiguslikud kohustused võivad

isikutele VÕS § 3 p.6 kohaselt tuleneda muuhulgas ka seadusest tulenevast alusest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-11 p. 23 täpsustanud, et sellisele seadusjärgsele

võlasuhtele kohaldub VÕS § 1 lg 1 erisätetega reguleerimata ulatuses ka VÕS-st võlasuhte,

mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Tulenevalt

eelkirjeldatud võlasuhte olemusest on vaidlusalusele võlasuhtele omane kokkulepitud tasu

või tasu aluseks olevate mahtudele ja ühikutele kokkulepitud hindade olemasolu. Samuti on

sellisele võlasuhtele omane, et jäätmeveo teenuse eest esitatakse perioodiliselt, reeglina kord

kalendrikuus, jäätmevedaja poolt arve ehk et jäätmevaldaja kohustub teenuse eest maksma

tasu arve alusel.

10. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et hageja tasu nõudele, mille osas esitas hageja kostjale arve

nr xxxx, kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg 3 aastat, kuivõrd eelkirjeldatud võlasuhte puhul on tegemist lepingusarnase

võlasuhtega (TsÜS § 146 lg 1 koostoimes TsÜS § 147 lg 3 teise lausega). Puudub mistahes

mõistlik põhjendus perioodiliste arvete alusel tekkinud rahalise nõude maksma panekuks

aegumistähtaja- 10 aastat kohaldamiseks TsÜS § 149 järgi. Seega TsÜS § 142 lg 1 järgi on

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumist

kohaldab kohus üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud hageja nõudele

2-25-123524

vastuväite ja on esitanud taotluse nõude aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 147 lg 1 järgi

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Nähtuvalt kohtule esitatud arvest

nr xxxx oli kostjal kohustus tasuda arve 20.01.2019.a. TsÜS § 147 lg 3 täpsustab, et

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue

muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega

oli hagejal õigus esitada arve mittetasumisest tulenev nõue alates 01.01.2020 kell 00.00.

11. Seega eelviidatud sätete koostoimes aegus hageja nõue 31.12.2022 kell 24.00. Hageja esitas

arvest nr xxxx nõude esmakordselt maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2025. Seega on hageja

põhinõue kostja vastu aegunud. Kui põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka põhinõudest

tulenevad kõrvalnõuded (TsÜS § 144).

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

13. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata hageja nõude aegumise tõttu, siis puudub kohtul

vajadus hinnata võlgnevuse väljamõistmise nõudega seotud muid asjaolusid ja tõendeid ning

kaasnevaid kõrvalnõudeid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

16. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjal tekkinud

käesolevas tsiviilasjas menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

lepinguline esindaja teinud asjas järgmisi menetlustoiminguid koos toodud ajamahuga:

16.1. hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine ja analüüs, kliendiga kohtumine ning vaidluse

perspektiivi arutamine ajamahuga 2 h;

16.2. hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine ajamahuga 3 h;

16.3. lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ajamahuga 1, 5 h;

16.4. hageja arvamusega tutvumine ja 14.11.2025 seisukoha koostamine ajamahuga 1,5 h.

Kokku on teenust osutatud ajamahuga 8 h ja kogumaksumusega 1686 eurot koos

käibemaksuga (seega on teenust osutatud hinnaga 170 eurot 1 h kohta, millele lisandub

käibemaks).

17. Kohus on kontrollinud kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendega seotud

ajakulu. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud olid

vajalikud, kuid ebamõistlikult suur on menetlustoimingutega seotud ajakulu. Samuti ei võta

menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu arvesse seda, et vaidluse olemus on lihtne- ühest

arvest tulenev vaidlus, millele oli võimalik esitada aegumise vastuväide ehk tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Eeltoodud põhjustel vähendab kohus kostja menetlustoimingutele

kulunud aega järgmiselt:

17.1. hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine ja analüüs, kliendiga kohtumine ning vaidluse

perspektiivi arutamine- kohtu poolt põhjendatud ajakulu 1, 25 h;

17.2. hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine- kohtu poolt põhjendatud

ajakulu 1 h;

17.3. lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine-kohtu poolt põhjendatud

ajamahuga 0, 5 h;

17.4. hageja arvamusega tutvumine ja 14.11.2025 seisukoha koostamine-kohtu poolt

põhjendatud 0,5 h.

18. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja mõistlikeks menetluskulud summas 685,10 (sh

käibemaks) eurot, mis vastab õigusteenuse mahule 3, 25 h eest. Eeltooduga loeb kohus

2-25-123524

põhjendatuks ja turuhinnale vastavaks kostja lepingulise esindaja töötunni hinna ehk 170 eurot

ühe töötunni kohta, millele lisandub käibemaks. Kohus mõistab kostja menetluskulud koos

käibemaksuga välja põhjusel, et kostja osaleb menetluses füüsilise isikuna ning tal puudub

võimalus käibemaksu tagasi saada.

19. Lähtudes eeltoodust määrab kohus, et hageja kanda tuleb jätta kostja menetluskulud summas

685,10 eurot (koos käibemaksuga) ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

21. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

22. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

23. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/