2-25-12096/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12096

Tsiviilasi

Originails OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Originails OÜ (registrikood 16444087;

asukoht Tiigi 1-14, 51003 Tartu), seaduslik esindaja L.T;

ajutine pankrotihaldur F.Q (isikukood XXX, telefon 511

8670, e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Originails OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Originails OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada F.Q Originails OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Originails

OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Originails OÜ dokumentide hoidjaks L.T (XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri F.Q tasuks 654,72 eurot (sh käibemaks), mis maksta

välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320,

arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu 654,72 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi

vahenditest.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Originails OÜ (avaldaja) esitas kohtule 28.07.2025 võlgniku pankrotiavalduse ja 15.08.2025

avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt on Originails OÜ asutatud 16.02.2022. Ettevõte tegeles juuksuri-, küünetehniku-

ja teiste iluteenuste pakkumisega ning koostas ka koolituskavu, kuid majanduslik olukord takistas

nende realiseerimist. Tulenevalt majanduslangusest on tekkinud klientide kadu, teenuste hinnad ei

ole enam turukonkurentsis, materjalide hinnad on tõusnud, tervisekaitsenõuded karmistunud ning

klientidel puudub võimalus kõrgemaid hindu tasuda. Ettevõte sulges rendipinna, müüs ära toetuse

eest soetatud vara ja kattis sellest osaliselt üürivõlgnevused. Teenuse pakkumist jätkati ajutiselt

kodupinnal, kuid rahavoo jätkuva puudumise tõttu ei ole äritegevuse jätkamine enam võimalik.

Ettevõtja püüdis olukorda parandada aktiivse turunduse, reklaami ja koduse teenuse pakkumise

kaudu, kuid need meetmed ei andnud piisavat tulu. Maksuvõlg on kasvanud ja olemasolevad kulud

ei ole enam kaetavad. Avalduse kohaselt on ettevõtte vara suurus 2500 eurot, kohustusi 26 066,31

euro ulatuses. Võlgniku kohustused ületavad tunduvalt võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt

maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 21.08.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks F.Q (ajutine haldur), peatas

võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara, mille arvel saaks täita

teadaolevaid kohustusi. Ei ole ka teada selgeid varalisi nõudeid, mille esitamine võimaldaks saada

vahendeid kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata

kohustusi 22 403,10 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Tegevus on lõppenud ja

selle taasalustamise väljavaade puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ka võlgniku ainuosaniku

ja juhataja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus (tsiviilasi nr 2-20-12464).

Võlgnik on kohtule esitatud avalduses põhjendanud makseraskuste tekkimist majanduslangusest

tingitud klientide kadumisega, sisendite hinnatõusuga ning samal ajal võimatusega tõsta teenuste

hinda. Ajutine haldur ei saa väita, et võlgniku poolt esile toodud asjaolusid ei esine. Küll aga ei

pruugi need põhjendused kirjeldada võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjust ammendavalt.

Võrreldes võlgniku teadaolevaid kulusid teadaoleva tuluga, näib, et võlgnik ei ole kulutusi tehes

käitunud konservatiivselt. Sellise majandamise korral ei ole maksejõuetuks muutumine

imekspandav. Tähelepanuväärne on, et nii võlgniku juhataja kinnituse kui võlgniku

raamatupidamise andmetel maksid võlgniku kliendid üksnes pangaülekandega. Isegi kui uskuda, et

üldiselt on inimeste eraeluga seotud arvelduste osas suundumus sularahata arvelduste mahu

suurenemisele, peab ajutise haldur siiski väheusutavaks, et taolises valdkonnas sularahakäive üldse

puudub. Võlgniku ettevõttes võis olla sularahakäive, kuigi raamatupidamises ei ole seda kajastatud.

Kui see oletus vastab tõele, siis on kõrvalseisjal ettevõttes toimunust moonutatud pilt ning on raske

õigesti arvata, mis on probleemi tegelik või peamine põhjus. Kuna ettevõtte tegevuse

ebaõnnestumine ei ole võlgniku juhataja ettevõtluspraktikas esmakordne juhtum, näib nii, et

juhataja majandamisoskus kas ei ole piisav või kaldub juhataja ettevõtte tegevusega teenitavat tulu

kasutatama ettevõtte vajadustele mittevastaval eesmärgil. Siiski ajutine haldur ei väida, et võlgnik

muutus maksejõuetuks raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo toimepanemise tulemusena.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 654,72 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 24.09.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning avaldas 25.09.2025

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 19.11.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 20.10.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

19.11.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 23.09.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 528 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 7 tundi ning edaspidi on tarvis komplekteerida töötaja varalist nõuet

selgitavad ja tõendavad dokumendid ning koostada Eesti Töötukassale taotlus endisele töötajale

tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks, lisaks on tarvis teha osaühingu äriregistrist

kustutamiseks vajalikud toimingud, millega seotud ajakulu ei saa olla väiksem kui 1 töötund. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 528 eurot, koos käibemaksuga 654,72

eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab

kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Ajutise halduri tasu summas 654,72 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik