2-24-122189/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122189

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D S vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

2 794,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16 Tallinn, 10617 Harju maakond), volitatud

esindaja M T (e-post xxx)

Kostja D S (isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt D S hageja B2 Impact OÜ kasuks välja xxx (endine xxx) ja D S vahel

24.11.2023.a sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1992 eurot, intress 20,83 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 267,67 eurot ning võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt D S hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 405 eurot s.o

riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

3. Mõista kostjalt D S hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude summa (s.o 405 euro) tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui

vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on hagi õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu

otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Hageja on kohtule esitanud tõendina kostja pangakonto väljavõtte perioodil 27.08.2023 –

24.11.2023.a. Nimetatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on võtnud 23.11.2023.a xxx

AS-st laenu 900 eurot; 17.11.2023.a xxx laenu 1000 eurot; 27.10.2023.a xxx laenu 2000 eurot.

Samuti on kostjal erinevad laenusuhted teiste füüsiliste isikutega.

Hageja on laenu andmisel lähtunud kostja igakuisest sissetulekust 1000 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja laenu andmisel hinnanud ega arvestanud kostja

laenukohustustega ning krediidiandja on jätnud välja selgitamata kostja tegeliku maksevõime.

Üksnes maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.

Kohus andis hagejale 10.04.2025.a kohtunõudega võimaluse selgitada, milliseid konkreetseid

finantskohustusi tuvastas krediidiandja enne laenu andmist ning millised tõendid seda tõendavad.

Samuti pidi hageja selgitama, kas krediidiandja kogus kõikide kostja kontode väljavõtted.

Hageja täiendavaid selgitusi nimetatud kohtu küsimustele ei andnud ning selgitas, et

krediidiandja on hagejale nõude loovutanud ning koos nõude loovutamisega on hagejale esitanud

just sellised selgitused, alusdokumendid ja tõendid, mis on kohtu ette toodud, mistõttu

täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik kohtu ette tuua.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Hageja on 02.05.2025.a seisukohas avaldanud, et krediidiandja andis kostjale laenu 1992 eurot

ning ühtegi tagasimakset ei ole tehtud. Pärast nõude ümberarvestust on hageja põhinõude

suuruseks 1992 eurot, intress 20,83 eurot, viivis põhinõudelt (1992 eurot) VÕS § 113 lg 1

sätestatud määrus alates lepingu ülesütlemisest 19.03.2024.a kuni 02.05.2025.a seisuga summas

267,67 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Kohus rahuldab hagi nimetatud osas.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Kuivõrd hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele ning kostja on hoidunud käesolevast

menetlusest, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hageja taotleb menetluskuludena kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 385 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kohus leiab, et nii hagilt tasutud riigilõivu 385 eurot kui ka maksekäsu kiirmenetluses kantud

kulud 20 eurot on põhjendatud ja vajalik kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 405 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik