4-25-3919/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-3919

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Paide kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-3919 (2630,25,004235)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Ülar Reederi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

16.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2630,25,004235 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Ülar Reeder (ik 36112304223;

elukoht

x, x, x, x; e-post x; telefon x)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti politseijaoskond, esindaja Piret Pesti, e-

post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 16.10.2025 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2630,25,004235

õigeks menetlusaluse isiku nimi Ülar Reeder.

2. Jätta Ülar Reederi kaebus rahuldamata ja Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 16.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,25,004235

muutmata.

3. Rahatrahv 312 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE

891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank

(viitenumber 10220192853579). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi,

kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja

möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. Edastada kohtuotsus Ülar Reederile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-25-3919

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 16.10.2025

kiirmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-6) väärteoasjas nr 2630,25,004235

karistati Ülar Reederit selle eest, et tema 16.10.2025 kella 12.43 ajal x, x, PÄRNU -

RAKVERE - SÕMERU, x. km juhtis mootorsõidukit x reg.nr x kiirusega 79 ± 3 km/h.

Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 26 km/h. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärteo

kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja

karistanud Ü. Reederit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 39 trahviühikut, s.o 312 eurot.

Kaebus

Ülar Reeder esitas 28.10.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 16.10.2025 kiirmenetluse

otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2). Kaebuses Ü. Reeder palub anda kohtul hinnang, kas

kiirmenetluse otsus on selles sisalduvate ebatäpsuste tõttu tühistamisele kuuluv.

Kiirmenetluse otsuses ei ole isikukoodi esimene ja kaheksas number loetavad, eesnimi on

vaatamata parandustele kirjutatud valesti.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 13-14), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga selles, et menetleja on otsusele valesti märkinud

menetlusaluse isiku eesnime. Ilmselgelt oleks kogu otsus (sh numbrid) paremini loetav, kui

otsus oleks koostatud e-menetluses trükituna. Selline eksimus ei ole automaatselt väärteoasja

lõpetamise aluseks. Menetlusalune isik Ü. Reeder on 16.10.2025 andnud ütlusi kiirmenetluse

otsusel tema poolt 16.10.2025 toime pandud liiklusrikkumise kohta ning kinnitanud

allkirjaga ka 16.10.2025 kiirmenetluse otsuse kättesaamist. Seega ei ole kahtlust, et just Ü.

Reeder on isikuks, kes 16.10.2025 kell 12:43 x, x, Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee x. km-l juhtis

mootorsõidukit lubatust suurema sõidukiirusega. Märkimata ei saa jätta, et kõnealuses otsuses

tõendiks märgitud kiirusmõõturi kasutamise protokollil on menetlusaluse isiku nimi õige ning

samuti on üheselt arusaadav (trükitult) ka isikukood. Eeltoodule tuginedes palub kohtuväline

menetleja kohtul lugeda kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku eesnimeks Ülar. Ülar

Reederi kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 13-14, 18-19). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

2. Ü. Reeder on välja toonud, et kiirmenetluse otsuses ei ole isikukoodi esimene ja

kaheksas number loetavad, eesnimi on vaatamata parandustele kirjutatud valesti.

VTMS § 56 lg 2 p 3 kohaselt kiirmenetluse korral, kui menetlusalune isik on füüsiline

isik, tema ülekuulamisel märgitakse m.h tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

Need andmed on blokki „Isiku andmed“ märgitud. Ü. Reederi isikukood on otsuses

(VTT tl 4-6) kirjutatud käsikirjaliselt ja tõesti isikukoodi kaheksanda numbri puhul

vajab uurimist, mis number see võib olla. Samas on selles väärteoasjas koostatud

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (trükituna), kus on ka isikukood. Menetluses

koostatud dokumentide põhjal on üheselt tuvastatav Ü. Reederi isikukood.

Kiirmenetluse otsuses on blokis „Isiku andmed“ eesnime Ülar asemel kirjutatud Üllar.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on nimi Ülar Reeder. Kohus märgib, et Ü.

4-25-3919

Reeder on kiirmenetluse otsuse allkirjastanud, on andnud allkirja ka järgmise

kinnituse kohta: „kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust“. Seega

oli Ü. Reederil kohustus kiirmenetluse otsuse allkirjastamisel kontrollida, kas tema

isikuandmed on otsusesse kirjutatud arusaadavalt ja õigesti. Ü. Reeder kohapeal ei ole

avaldanud, et isikuandmed ei ole õiged või mitte arusaadavalt kirjutatud. Kohus

märgib, et kui menetlusalune isik jätab oma kohustuse kiirmenetluse otsuse

allkirjastamisel täitmata (ei kontrolli isikuandmete õigust), siis ei ole otsuses olevad

ebaõiged isikuandmed tema suhtes tehtud otsuse tühistamise aluseks. Tegemist on

ebatäpsusega, mis ei mõjuta teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid,

menetlusalune isik on asja materjalide pinnalt üheselt tuvastatav.

3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Ü. Reeder on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Ü. Reeder on

avaldanud (VTT tl 4), et sõitis x viiekümne alas kiirusega 76 km/h tunnis, lasi enne

märgi mõjupiirkonna algust auto vabajooksule, aga koormaga auto veeres liiga kiirelt

märgi mõju piirkonda, jäi pidurdamisega natuke hiljaks. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll (VTT tl 1-3) kinnitab, et 16.10.2025 kell 12.43 mõõdeti Ülar Reederi (ik

36112304223) juhtud sõiduki reg.nr x kiirust Pärnu – Rakvere– Sõmeru x. km, x;

sõiduk liikus üksi ja lähenes mõõtjale; kiirusmõõturi lugem oli 79, laiendmääramatus

+/-3, lõplik mõõtetulemus 76 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit;

lubatud sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 26 km/h; Ü. Reederil avaldused

puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et need tõendid tõendavad, et Ü.

Reeder juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel,

kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 76 km/h, ületades lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2. Kohus leiab, et Ü.

Reederi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse

teokoosseisu.

4. Kohus leiab, et Ü. Reeder pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Ü.

Reeder on kohapeal ütlusi andes kirjeldanud, et sõitis viiekümne alas kiirusega 76/km

tunnis – lasi enne märgi mõjupiirkonna algust auto vabajooksule aga koormaga veeres

auto liiga kiirelt, ta jäi pidurdamisega hiljaks. Ü. Reeder seega teadlikult ületas lubatud

suurimat sõidukiirust - ei vähendanud kiirust pidurdades, ta teadis, et jõudis teelõigule,

kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h.

5. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

6. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Ü. Reeder on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

7. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et Ü. Reederi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

8. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on Ü. Reederit

karistanud rahatrahviga 39 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus on

8 eurot), s.o 312 eurot.

4-25-3919

11. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii

kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama

preventsioone.

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

Ü. Reeder ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedases määras (lg 2 näeb ette vastutuse

suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte

liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd väiksena. Ü. Reeder on teo toime pannud

otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus

süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on

seisukohal, et Ü. Reederi süü on keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel peab

arvestama karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Ü. Reeder on karistamata (KT

tl 20), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse

leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse

karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse

tagamiseks.

13. Kohtuväline menetleja on Ü. Reederit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et

kohtuväline menetleja on määranud Ü. Reederile karistuse vastavalt karistuse

mõistmise alustele.

14. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Ülar Reederi kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne

Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 16.10.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas

nr 2630,25,004235 muutmata.

15. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 2, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1, VTMS

§ 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik