2-24-18466/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-18466

Tsiviilasi

C.S hagi kohtutäitur A.N-i , Q.Y, B2 Impact OÜ,

Aktiva Finance Group OÜ, OÜ GS Core ja Revensen

OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise,

hageja omandiõiguse tunnustamise ja omanikukande

muutmise nõudes.

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. mai 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.S määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): C.S (isikukood XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Dmitri

Santašev

Vastustajad (kostjad):

1. Kohtutäitur A.N

2. Q.Y (isikukood XXX)

3. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

4. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

5. OÜ GS Core (registrikood 16183586)

6. Revensen OÜ (registrikood 16625699)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2025 määrus ja saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Koos määruskaebusega esitatud uue tõendi (elukoha andmete väljavõte Eesti

rahvastikuregistrist) võtmise asja materjalide juurde otsustab maakohus asja uuel

lahendamisel.

4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.S (hageja) esitas 5. detsembril 2024 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur A.N-i (kohtutäitur,

kostja 1), Q.Y (kostja 2), B2 Impact OÜ (kostja 3), Aktiva Finance Group OÜ (kostja 4), Holm

Bank AS (kostja 5) ja Revensen OÜ (kostja 6) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, hageja

omandiõiguse tunnustamise ja omanikukande muutmise nõudes. Hageja täiendas hagi 26. veebruaril

2025 riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel.

Hageja palus:

-

tunnistada kehtetuks kohtutäituri ajavahemikul 5. november 2024 kuni 12. november 2024

täiteasjas nr 066/2023/1397 läbiviidud enampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand

aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX);

-

tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile aadressil XXX (registriosa nr

XXXXXXXX) ja nõuda kinnisasi kostjalt 2 välja;

-

tuvastada kostja 2 kohustus anda nõusolek (tahteavaldus) kinnistu teise jao omanikukande,

mille kohaselt on kostja 2 korteriomandi, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX)

omanik, muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse hageja.

-

asendada kostja 2 tahteavaldus kohtuotsusega.

Hagi asjaolude kohaselt sai hageja 31. juulil 2023 teate temale ja abikaasale kuuluva vara

enampakkumisest. Samast teavitusest sai hageja teada, et kostja 1 hindas hageja ja tema abikaasa

korteriomandi väärtuseks 3000 eurot.

Hiljem sai hageja teada, et enampakkumine on nurjunud ning hagejale edastati 13. septembril 2023

e-posti teel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja statistika. Kostja 1 palus edastada

arvamuse vara ümberhindamise osas. Hageja teavitas kostjat 1, et korteri hind on 22 000 eurot ning

et korter on tema ja abikaasa ühisvara. Kostja 1 hageja e-kirjale ei reageerinud. Lisaks teatas hageja

abikaasa kostjale 1, et vaidlusalune korter kuulub ka temale ning ta on korteri müümise vastu.

Eeltoodust tulenevalt kostja 1 teadis või oleks pidanud vähemalt eeldama, et enampakkumisele

pandud korter on abikaasade ühisvara. Seega puudus kostjal 1 alus arvata, et hageja mittevõlgnikust

abikaasa andis nõusoleku vara müümiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 mõttes. TMS

§ 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Kostja 1 on

täielikult ignoreerinud temale laekunud infot selle kohta, et enampakkumisele pandud korteriomand

kuulub abikaasade ühisomandisse. Kostjal 1 olid küllaldased võimalused saadud teabe

kontrollimiseks, näiteks rahvastikuregistrisse päringu tegemise kaudu.

Hagejale ja tema abikaasale kuuluva korteriomandi arest on tühine, kuna puudub nii mõlemat

abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav dokument kui ka abikaasa nõusolek korteri arestimiseks.

TMS § 55 p 1 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise

kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita. Enampakkumiseks määratud hind oli märkimisväärselt madal.

2. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kuna võlgnik ei olnud oma kohustusi vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul täitnud, ei sõlminud sissenõudjatega maksegraafikut, arvelduskontode ja sissetulekute

arestimised ei viinud nõude rahuldamiseni, otsustas kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku varale.

Kohtutäitur koostas 13. juunil 2023 võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimise akti. Arestimise akt oli

võlgnikule edastatud e-posti aadressil 31. juulil 2023 ning paberkandjal postkasti panekuga TsMS §

326 sätestatud korras. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid arestimise hinna osas, kuigi vara hindamise

edasikaebamise korda oli talle kirjalikult 13. juuni 2023 arestimise akti tekstis selgitatud. Kaks

enampakkumist nurjusid ostjate puudumise tõttu ning arestitud kinnistu oli seega alla hinnatud TMS

§ 100 lg 5 sätestatud alustel ja korras. Ajavahemikul 5. november 2024 kuni 12. november 2024

toimunud kuuendal enampakkumisel müüdi kinnisasi kostjale 2. Võlgnik oli enampakkumise

korraldamisest teavitatud infosüsteemist ETIS e-postil 19. septembril 2024 edastatud e-kirjaga ning

paberkandjal (sai teate isiklikult kätte allkirja vastu 23. septembril 2024). Enampakkumise teatisele

oli lisatud teade täitetoimingust, otsus vara ümberhindamisest ning Ametlike Teadaannete tekst.

Teade enampakkumisest sisaldas viidet TsMS § 3141 lg-le 2 (teate punkt 4), mille kohaselt loetakse

elektrooniliselt edastatud dokument saajale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ka siis,

kui saaja ei ole kättesaamist kinnitanud.

3. Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 omandas korteriomandi kohtutäituri korraldatud avalikul

enampakkumisel 12. novembril 2024 ja on heauskne omanik. Hageja ei vaidlustanud

enampakkumist seaduses ette nähtud tähtajaks – vastavalt TMS § 223 lg-le 1 tuleb enampakkumise

vaidlustamiseks esitada hagi 30 päeva jooksul pärast enampakkumise akti kättetoimetamist.

4. Kostja 3 vaidles hagile vastu. Hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi seaduses sätestatud alust,

mis tingiks enampakkumise tühisuse. Vara ei ole müüdud isikule, kellel puudus selleks õigus,

enampakkumine ei toimunud tühise arestimise alusel ning ei ole tõendatud, et oleks rikutud

enampakkumise olulisi tingimusi.

5. Kostja 4 vaidles hagile vastu. Hagi on perspektiivitu ja sellega ei ole taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Hageja ei ole välja toonud TMS § 233 lg-s 1 nimetatud eelduseid, mis oleks

enampakkumise tühisuse aluseks.

6. Kostjad 5 ja 6 oma seisukohta hagi osas ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Viru Maakohus keeldus 15. mai 2025 määrusega hagi läbi vaatamast perspektiivituse tõttu TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi oli algusest peale perspektiivitu ja seda ei oleks pidanud menetlusse

võtma.

Maakohus tuvastas vaidlusaluse enampakkumise kohta järgmised asjaolud:

-

hageja sai hiljemalt 31. juulil 2023 teate temale ja abikaasale kuuluva vara

enampakkumisest;

-

enampakkumine toimus www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas ajavahemikul 5.

november 2024 kuni 12. november 2024;

-

vara enampakkumise akt koostati 19. novembril 2024.

Maakohus leidis, et täitmisteade ja arestimisakt on hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud,

mistõttu arestimine ei olnud nende dokumentide kätte toimetamata jätmise tõttu tühine. Seejärel

asus maakohus seisukohale, et kuna hageja sai enampakkumise akti kätte 23. septembril 2023, tuli

tal esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 24. oktoobril 2023. Hagi esitati

kohtule 5. detsembril 2023, seega lasi hageja mööda TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise

vaidlustamise tähtaja 30 päeva.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kohtutäitur müüs korteri liiga madala hinnaga, jättes

arvestamata hageja öeldud hinna. Asjas on tõendamist leidnud, et korter õnnestus täitemenetluses

müüa alles kuuendal enampakkumisel, müük kestis enam kui aasta. Võlgnikule selgitati arestimise

aktis arestimise hinna edasikaebamise korda, kuid võlgnik vara arestimise hinda tähtaegselt ei

vaidlustanud.

Hinna määramisel pidi kohtutäitur arvestama muu hulgas korteriomandit koormavat hüpoteeki

hüpoteegisummaga 14 760 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele. Vastavalt hüpoteegipidaja 7. juuni 2023 teatisele moodustas enne

kinnisasja arestimist hüpoteegiga tagatud tagastamata laenu jääk 6865,42 eurot ning enne viimast

enampakkumist oli laenujääk juba 8080,03 eurot.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et korteriomandi arest oli tühine, sest puudub nii mõlemat

abikaasat kohustav dokument kui ka abikaasa nõusolek korteri arestimiseks. Maakohus nõustus

kohtutäituri väitega, et vara arestimise üle otsustamisel lähtub kohtutäitur esmajoones formaalsetest

kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. See

tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on

asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu

ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77

lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara

arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa

(või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja

ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42).

Kostja 4 menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja 4 kasuks välja

591,50 eurot. Ülejäänud kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda. Hagejale riigi

õigusabi ja riigi menetlusabi osutamisega seotud kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas 2. juunil 2025 määruskaebuse maakohtu 15. mai 2025 asja läbivaatamata jätmise

määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale

maakohtule.

Maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel, on ennatlik. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi ei olnud tähtaegne, sest oleks tulnud

esitada hiljemalt 24. oktoobril 2023. Isegi kui mitte arvestada ilmset viga aastaarvus, ei oleks õige

ka tähtpäev 24. oktoober 2024. TMS § 223 lg 1 kohaselt hakkab 30-päevane tähtaeg hagi

esitamiseks kulgema enampakkumise akti kättetoimetamisest. Võlgnikule 23. septembril 2024 kätte

toimetatud dokumendid (teade vara enampakkumisest, täitemenetluses kinnisasja enampakkumise

teade ja vara ümberhindamise akt) ei olnud enampakkumise akt TMS § 96 tähenduses.

Enampakkumine toimus 12. novembril 2024, enampakkumise akt koostati 19. novembril 2024 ja

hagi esitati 4. detsembril 2024, seega vaieldamatult tähtaegselt.

Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid kostjate

vastustele. Kostja 1 ja kostja 4 tuginesid tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud Riigikohtu 29. septembri

2015 kohtumäärusele, mis ei ole praeguses asjas asjakohane, kuna vaidlusalune kinnistu on juba

müüdud. Seetõttu ei saanud hageja abikaasa enam esitada hagi TMS § 222 alusel ei sissenõudja ega

võlgniku vastu.

Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et hageja abikaasa esitas selgesõnalise

vastuväite temale kuuluva korteri müügi vastu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur

oleks pärast vastuväite laekumist taotlenud sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta vara arestist

vabastamise kohta ega selgitanud vastuväite esitamise võimalust TMS § 14 lg 11 kolmanda lause

mõttes.

Kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, jättes TMS § 73 lg 2 nõudeid rikkudes

arestimisakti kandmata hageja abikaasa 12. septembril 2023 esitatud vastuväite korteri

enampakkumise vastu. Kohtutäiturile oli teada, et korter kuulub abikaasade ühisomandisse, mistõttu

oli sissenõude pööramine ühisvarale TMS § 14 kohaselt keelatud. Kohtutäitur ei ole selgitanud

hageja abikaasale, et ta keeldub asja aresti alt vabastamisest ning et hageja abikaasal tuleb seetõttu

pöörduda kohtusse TMS § 77 lg 3 tähenduses. Kohtutäitur oleks pidanud laekunud teabe põhjal

tegutsema hoolsalt ning kontrollima asjaolusid, sealhulgas tegema päringu rahvastikuregistrisse

ning vajaduse korral paluma hageja abikaasalt täiendavaid tõendeid, mitte aga nõudma volikirja.

9. Kostja 1 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata, alternatiivselt jätta

hagiavaldus rahuldamata. Hagiavaldus on põhjendamatu ja perspektiivitu ka juhul, kui see on

esitatud tähtaegselt.

Arusaamatu on hageja väide, et ta ei saanud esitada seisukohta kostjate vastuväidetele. Hageja

esitas pärast kostjate vastuseid parandatud ja täiendatud hagiavalduse, milles sai esitada seisukoha

ka kostjate vastuväidete osas.

Hageja abikaasa 12. septembril 2023 esitatud teade oli anonüümne ja kohtutäitur ei saanud teate

esitaja isikut tuvastada, millest teatas võlgnikule 19. septembri 2023 (vastuses ekslikult 2025) e-

kirjaga. Kohtutäituri poole pöördunud isik ei ole oma andmeid või nõudeid täpsustanud ega

kohtutäituri tegevust vaidlustanud, kuigi pidi mõistlikult aru saama, et tema pöördumine on jäetud

käiguta/läbi vaatamata.

Hageja ei saa hagimenetluse käigus kaevata arestimise akti ebaõige koostamise peale ega akti

ebaõigsusele tugineda, kuna selle edasikaebamise tähtaeg on möödunud.

10. Kostja 4 leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus

määruskaebuse rahuldamiseks.

Riigikohtu 29. septembri 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 on asjakohane, sest toob

välja olulised põhimõtted TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamiseks. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib

kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus

või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Käesoleval juhul kolmas isik ehk hageja abikaasa teadis arestimisest ning tal oli igati olemas õigus

ja võimalus enne korteriomandi müümist esitada TMS § 222 alusel hagi, mida kolmas isik ei teinud.

Asjaolu, et praeguseks on korteriomand müüdud, ei tähenda, et seda võimalust või õigust abikaasal

ei olnud. Sama on leidnud Riigikohus ka oma 6. mai 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-8668, p 12:

Abikaasa 12. septembri 2023 väidetav e-kiri oli anonüümne, sellest ei nähtunud saaja andmed, nimi,

isikukood vms, mille järgi saaks isikut tuvastada. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 1 kohaselt ei

pea täitur vastama, kui isikut ei ole võimalik tuvastada. Vaatamata eeltoodule on kohtutäitur 27.

septembril 2023 selgitanud hagejale ehk kolmanda isiku abikaasale arestist vabastamise võimalust.

Olukorras, kus tegemist on abikaasadega, kellel on sama elukoht, siis ilmselgelt oli nimetatud

teadmine olemas mõlemal abikaasal, eriti olukorras, kus ka hageja enda soov oli, et

enampakkumist ei toimuks.

11. Ülejäänud kostjad määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

12. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust

rahuldada ja edastas 18. juuli 2025 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15. mai 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu.

Maakohus leidis, et hagi on algusest peale perspektiivitu ja seda ei oleks pidanud menetlusse võtma,

sest hageja ei esitanud hagi TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

Iseenesest on seaduse ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas maakohtu seisukoht, et kui hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 alusel on esitatud hilinenult ja tähtaega ei

ole ennistatud, on põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei

ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vt ka RKTKm 05.02.2025, 2-23-4762/71, p-d 15 ja

16). Riigikohus on ka selgitanud, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud hagi tähtaegsuse hindamine on

keerulisem võrreldes kohtulahendi peale esitatud kaebuse tähtaegsuse hindamisega ja selleks võib

olla vajalik ära kuulata ka kostjate seisukohad ning hinnata tõendeid (RKTKm 05.02.2025, 2-23-

4762/71, p 17).

15. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et praeguses asjas on maakohus eksinud hagi

tähtaegsuse hindamisel. Enampakkumine toimus maakohtu enda tuvastatu (maakohtu määruse p 12)

kohaselt 12. novembril 2024, enampakkumise akt koostati 19. novembril 2024 ja hagiavaldus jõudis

Viru Maakohtusse 5. detsembril 2024. Seega oli hagi sõltumata akti kättetoimetamise ajast

vaieldamatult esitatud tähtaegselt ja ei olnud alust selle läbivaatamata jätmiseks põhjusel, et hagi ei

olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kostja 1 ja kostja 4 seisukohaga, et hagiavaldus on perspektiivitu ka

juhul, kui see on esitatud tähtaegselt ning seega on selle läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel ikkagi põhjendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa hagi TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kui hagi sisulise perspektiivikuse üle ei ole võimalik otsustada

tõendeid hindamata (RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244/57, p 14; RKTKm 12.01.2022, 2-19-

1719/87, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seda põhimõtet ka Riigikohtu eelnevalt

viidatud seisukoht, et hagi tähtaegsuse väljaselgitamisel võib maakohus tõendeid hinnata (vt

käesoleva määruse p 14). Maakohus on praeguses asjas tõendeid hinnanud ka hagi sisulise

põhjendatuse osas, näiteks leides kostja esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti (dtl 307)

hinnates, et täitmisteade toimetati hagejale kätte (maakohtu määruse p 13). Eelnevast tulenevalt

tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel hagi sisuliselt läbi vaadata ja otsustada, kas see kuulub

rahuldamisele või mitte.

17. Ringkonnakohus märgib ka, et asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus

nõuete täpsustamiseks. Praegu täiendatud hagiavalduses esitatud nõuded ei ole täiel määral

seadusega kooskõlas. Kui hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §

223 lg 1 alusel, siis vastab see hagi kujundushagi tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada

kehtetuks enampakkumine ja hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat

õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (vt

RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 kolmas lõik).

18. Kui kohus hageja hagi rahuldab, on enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks

see, et ostjal ei teki enampakkumisel ostetud asjale TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit (RKTKo

28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 neljas lõik). Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele,

mis on suunatud kohtutäituri, ostja ja sissenõudjate vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid

haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (RKTKo

28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 kuues lõik). Ringkonnakohtu hinnangul puudub selles olukorras

vajadus eraldi omandiõiguse tunnustamise nõude esitamiseks ja selline nõue tuleks jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

19. Hageja esitatud nõue saada ostja nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks on eelnevast

tulenevalt põhimõtteliselt vajalik, kuid ebaõige on selle esitamine tuvastusnõudena. TsÜS § 68 lg 5

sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma. TMS § 184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud

tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Seega on tegemist

sooritusnõudega, mitte tuvastusnõudega ehk hagis tuleb taotleda, et kohus kohustaks kostjat

vajalikku tahteavaldust andma (vt RKTKo 07.05.2025, 2-23-3369/35, p 15; RKTKo 20.12.2016, 3-

2-1-74-16, p 15.3). Koos määruskaebusega esitatud uue tõendi (hageja ja tema abikaasa elukoha

andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist) asja materjalide juurde võtmise otsustab maakohus

asja uuel lahendamisel.

20. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS §

174 lg 6).

21. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse

läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel,

saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (TsMS

§ 427 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause), kuid seda ainult juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385/204, p-d 12 ja

13). Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus

keeldus hagiavaldust läbi vaatamast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)