Legislator Case Law & Legislation
4-25-3087/16 AI generated

4-25-3087/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-25-3087/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.

Legislator headnote

AI generated

4-25-3087/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.

Keywords

AI generated
excessive speed illegal overtaking manoeuvre extreme speeding offence traffic violation red light violation motor vehicle tax
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-25-3087

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2025. a Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3087

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik

Kaebuse sisu

Siim Suve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse nr 10220192977112

otsuse peale väärteoasjas nr 244025004015

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

SIIM SUVE, isikukood: 38704105236; EV kodakondsus;

elukoht: xxx; e-post: xxx; kehtivad karistused puuduvad;

Kohtuväline menetleja

PPA Ida prefektuur (ppa@politsei.ee)

Menetluse liik

kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Tühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas

nr 244025004015, millega Siim Suve mõisteti süüdi LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemises, st mõistetud karistuste määra osas.

2. Tunnistada Siim Suve süüdi LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.

3. Määrata, et rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise

menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB

Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või

EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220192977112.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

4-25-3087

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

1. 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Siim Suvele ette seda, et tema juhtis

26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva 154 km mootorsõidukit

kiirusega 146 ± 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h. Sellise tegevusega rikkus S. Suve LS § 15 lg 1 p 1

nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo. Kiirmenetluse otsusega määrati talle

rahatrahv 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. S. Suve esitas 08.08.2025 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse nr 10220192977112 otsuse peale. Esitatud kaebuses

taotles S. Suve kohtualluvuse muutmist VTMS § 12 lg 2 p 1 järgi ja kaebuse arutamist

kaebaja elukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus. Viru Maakohtu 08.09.2025 määrusega

edastati kaebus arutamiseks Harju Maakohtule.

3. Kaebaja ei vaidlusta rikkumise fakti ega kvalifikatsiooni, vaid leiab, et määratud rahatrahv

on ebaproportsionaalselt suur. Ta rõhutab, et olud olid head (sirge tee, hea nähtavus, vähene

liiklus), mistõttu peab oma süüd väiksemaks, kui menetleja on hinnanud. Kaebaja kahetseb

toimunut ja palub seda käsitleda kergendava asjaoluna. Ta taotleb rahatrahvi vähendamist 100

trahviühikuni ning soovib menetlust jätkata kirjalikus vormis.

4. 28.10.2025 edastas kohus menetlusosalistele S. Suve karistusregistri väljavõtte, mille kohus

lisab väärteoasja materjalide juurde. 07.11.2025 edastas kohtuväline menetleja kohtule

täiendavad tõendid, s.o kiirusemõõtmisel kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistuse ja tõendi

kiirust mõõtnud politseiametniku poolt vastava koolituse läbimise kohta. Kaebuse esitaja

kinnitas peale täiendavate tõenditega tutvumist, on jätkuvalt nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

5. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustu

kaebusega. Menetleja hinnangul oli määratud karistus põhjendatud, sest tuvastatud kiirus (146

km/h lubatud 90 km/h alas) näitab teadlikku ja tahtlikku rikkumist. Selline oluline

kiiruseületus on ohtlik ja seab ohtu nii juhi kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetleja

leiab, et kaebaja püüab oma tegu ilustada, tuues põhjenduseks madalat liiklustihedust, kuid

see ei muuda rikkumist vähem ohtlikuks. Lisaks tuvastati videoprotokollist, et juht sooritas

möödasõitu, mis kinnitab rikkumise teadlikkust. Arvestades teo ohtlikkust ja kiiruseületuse

ulatust (51 km/h), määrati isikule sanktsioonide alumisest otsast kõige leebem karistus -

rahatrahv. Menetleja palub kaebus jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

2 / 5

4-25-3087

6. Vaidlus puudub selles, et S. Suve juhtis 26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas,

TALLINN - NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. S. Suve ei ole

vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Seda

tõendavad tema enda poolt antud kirjalikud ütlused kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt ta

sõitis 26.07.2025 Narvast Tallinna sõidukiga VW Touraeg reg nr XXX, hajameelsusest ületas

kiirust.

7. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud.

8. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile

nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse

mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim

kiirus. Salvestiselt (kuupäev 26.07.2025, salvestise algus kell 17:40:12) nähtub, et

mõõtevahendina kasutati politsei sõidukisse statsionaarselt paigaldatud seadet. Maksimaalne

kiirus 146 km/h fikseeriti 17:41:15. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise

asukohaks on Tallinn-Narva mnt 154 km suunaga Tallinn. Salvestiselt nähtub, et kiirust on

mõõdetud politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2x

nr DP021150. Kiirust mõõtis politseiametnik RK.

9. Lisaks nähtuvad salvestiselt järgmised asjaolud. Kell 17:40:12 politsei sõiduk liigub

sõiduki VW reg nr XXX taga mööda maanteed. Ajavahemikul 17:41:08-17:41:17 sooritab

sõiduk VW möödasõidu kasutades selleks vastassuunavööndit ning möödudes vähemalt

kolmest ees sõitvast sõidukist ületades möödasõidul lubatud kiirust ning seejärel liigub tagasi

pärisuunavööndisse. Politsei sõiduk järgneb rikkujale ning sõiduk peatub kell 17:42:04.

Salvestise lõpp kell 17:42:44. Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi

kasutamise protokolli. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“

§ 10 lg 2 kohaselt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht,

saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt

nähtuvad. Käesolevas väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud

andmed, mille tõttu protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

10. Kiirusmõõtur Stalker DSR 2x nr DP021150 näitas salvestisel mõõtetulemust 146 km/h,

mõõtes politseisõiduki ees liikuva sõiduki VW Touraeg reg nr XXX kiirust. Videosalvestusel

on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber XXX. Salvestiselt nähtuvad kiirusemõõtmise koha

koordinaadid 5925.146N ja 02715.277E. Kohtuväline menetleja edastas täiendava tõendina

kohtule mõõteseade taatlustunnistuse. Mõõteseaduse nõuetele vastavus on tõendatud kehtiva

taatlustunnistusega nr TTRS-25/00042 taadeldud 06.03.2025, taatluskehtivuse lõpp

31.03.2026. Mõõtja, politseiametnik RK, on läbinud vastava koolituse ja on pädev mõõtja.

3 / 5

4-25-3087

11. Vastavalt väärteoprotokollile sõitis S. Suve Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN -

NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on

suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega ületas S. Suve

lubatud sõidukiirust vähemalt 51 km/h ja pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo. S. Suve

ei ole esitatud kaebuses vaidlustanud rikkumise toimepanemist, st on lubatud sõidukiiruse

ületamist väärtoeprotokollis märgitud ajal, kohas ja ulatuses tunnistanud. Kaebuse esitaja on

selgitanud, et tema poolt toime pandud rikkumine väljendus lühiajaliselt, st rikkumise pani

toime olukorras, kus mootorsõiduki juhina sooritas möödasõitu eesolevatest sõidukitest.

Möödasõidu järgselt vähendas koheselt sõidukiirust. Seega pani S. Suve rikkumise toime

vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui

ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Sooritades möödasõitu mitmest eessõitvast sõidukist pidi S. Suve teadma või vähemalt

möönma, et ületab lubatud sõidukiirust. Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

KARISTUS

12. Käsilolevas asjas on eelkõige vaidlus S. Suvele mõistetud karistuses. LS § 227 lg 3 järgi

karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Suve

sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega, s.o rahatrahviga 150 päevamäära ehk

1200 eurot.

13. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt S. Suvel kehtivad karistused puuduvad, ta on toime pandud rikkumist

kahetsenud ja oma süüd tunnistanud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt

mõistetud karistus ebaproportsionaalne.

14. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama,

et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist.

Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü

suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis

negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200

trahviühikut (s.o maksimaalselt 1600 eurot) ehk sanktsiooni keskmine määr on ca 100

trahviühikut (s.o 800 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud

sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega. Kohtuväline menetleja põhjendas

karistuse määra asjaoluga, et tegemist oli ohtliku teoga, millega isik seadis ohtu mitte ainult

enda aga ka teised liiklejad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga

range ega vasta isiku süü suurusele. Kuigi kiiruse ületamine on ohtlik rikkumine, mis seab

ohtu nii rikkuja enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara, tuleb karistuse mõistmisel

arvestada, et S. Suvel puuduvad kehtivad karistused, ta on toimepandut kahetsenud ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

kaebuse esitaja dikteerib temale sobiliku karistuse. Videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli

hea nähtavusega sirge teelõiguga ning liiklus oli rikkumise ajal suhteliselt hõre, millele on

menetlusalune isik ka viidanud. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude

puudumist, on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus põhjendatud ja vastab isiku

4 / 5

4-25-3087

süü suurusele. Sellest tulenevalt määrab kohus S. Suvele karistuse sanktsiooni keskmises

määras, st rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

15. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 244025004015 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osa. Kohus teeb

tühistatud osas uue otsuse ja karistab S. Suve LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 800 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 / 5