4-25-3087/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-25-3087/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-25-3087
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2025. a Tallinnas
Väärteoasja number
4-25-3087
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kaebuse sisu
Siim Suve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida
prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse nr 10220192977112
otsuse peale väärteoasjas nr 244025004015
Kaebuse esitaja
(menetlusalune isik)
SIIM SUVE, isikukood: 38704105236; EV kodakondsus;
elukoht: xxx; e-post: xxx; kehtivad karistused puuduvad;
Kohtuväline menetleja
PPA Ida prefektuur (ppa@politsei.ee)
Menetluse liik
kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel
RESOLUTSIOON
Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:
1. Tühistada osaliselt PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas
nr 244025004015, millega Siim Suve mõisteti süüdi LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud
väärteo toimepanemises, st mõistetud karistuste määra osas.
2. Tunnistada Siim Suve süüdi LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo
toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.
3. Määrata, et rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise
menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB
Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või
EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
10220192977112.
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,
saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile,
millele on tehtud märge jõustumise kohta.
Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.
4-25-3087
EDASIKAEBAMISE KORD
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku
advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada
kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.
VÄÄRTEO ASJAOLUD
1. 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Siim Suvele ette seda, et tema juhtis
26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva 154 km mootorsõidukit
kiirusega 146 ± 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud
sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h. Sellise tegevusega rikkus S. Suve LS § 15 lg 1 p 1
nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo. Kiirmenetluse otsusega määrati talle
rahatrahv 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.
MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
2. S. Suve esitas 08.08.2025 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida
prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse nr 10220192977112 otsuse peale. Esitatud kaebuses
taotles S. Suve kohtualluvuse muutmist VTMS § 12 lg 2 p 1 järgi ja kaebuse arutamist
kaebaja elukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus. Viru Maakohtu 08.09.2025 määrusega
edastati kaebus arutamiseks Harju Maakohtule.
3. Kaebaja ei vaidlusta rikkumise fakti ega kvalifikatsiooni, vaid leiab, et määratud rahatrahv
on ebaproportsionaalselt suur. Ta rõhutab, et olud olid head (sirge tee, hea nähtavus, vähene
liiklus), mistõttu peab oma süüd väiksemaks, kui menetleja on hinnanud. Kaebaja kahetseb
toimunut ja palub seda käsitleda kergendava asjaoluna. Ta taotleb rahatrahvi vähendamist 100
trahviühikuni ning soovib menetlust jätkata kirjalikus vormis.
4. 28.10.2025 edastas kohus menetlusosalistele S. Suve karistusregistri väljavõtte, mille kohus
lisab väärteoasja materjalide juurde. 07.11.2025 edastas kohtuväline menetleja kohtule
täiendavad tõendid, s.o kiirusemõõtmisel kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistuse ja tõendi
kiirust mõõtnud politseiametniku poolt vastava koolituse läbimise kohta. Kaebuse esitaja
kinnitas peale täiendavate tõenditega tutvumist, on jätkuvalt nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
5. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustu
kaebusega. Menetleja hinnangul oli määratud karistus põhjendatud, sest tuvastatud kiirus (146
km/h lubatud 90 km/h alas) näitab teadlikku ja tahtlikku rikkumist. Selline oluline
kiiruseületus on ohtlik ja seab ohtu nii juhi kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetleja
leiab, et kaebaja püüab oma tegu ilustada, tuues põhjenduseks madalat liiklustihedust, kuid
see ei muuda rikkumist vähem ohtlikuks. Lisaks tuvastati videoprotokollist, et juht sooritas
möödasõitu, mis kinnitab rikkumise teadlikkust. Arvestades teo ohtlikkust ja kiiruseületuse
ulatust (51 km/h), määrati isikule sanktsioonide alumisest otsast kõige leebem karistus -
rahatrahv. Menetleja palub kaebus jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
2 / 5
4-25-3087
6. Vaidlus puudub selles, et S. Suve juhtis 26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas,
TALLINN - NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. S. Suve ei ole
vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Seda
tõendavad tema enda poolt antud kirjalikud ütlused kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt ta
sõitis 26.07.2025 Narvast Tallinna sõidukiga VW Touraeg reg nr XXX, hajameelsusest ületas
kiirust.
7. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo
tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla
väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos
väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja
lahendamiseks olulised asjaolud.
8. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile
nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse
mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim
kiirus. Salvestiselt (kuupäev 26.07.2025, salvestise algus kell 17:40:12) nähtub, et
mõõtevahendina kasutati politsei sõidukisse statsionaarselt paigaldatud seadet. Maksimaalne
kiirus 146 km/h fikseeriti 17:41:15. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise
asukohaks on Tallinn-Narva mnt 154 km suunaga Tallinn. Salvestiselt nähtub, et kiirust on
mõõdetud politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2x
nr DP021150. Kiirust mõõtis politseiametnik RK.
9. Lisaks nähtuvad salvestiselt järgmised asjaolud. Kell 17:40:12 politsei sõiduk liigub
sõiduki VW reg nr XXX taga mööda maanteed. Ajavahemikul 17:41:08-17:41:17 sooritab
sõiduk VW möödasõidu kasutades selleks vastassuunavööndit ning möödudes vähemalt
kolmest ees sõitvast sõidukist ületades möödasõidul lubatud kiirust ning seejärel liigub tagasi
pärisuunavööndisse. Politsei sõiduk järgneb rikkujale ning sõiduk peatub kell 17:42:04.
Salvestise lõpp kell 17:42:44. Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi
kasutamise protokolli. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded
kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“
§ 10 lg 2 kohaselt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht,
saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt
nähtuvad. Käesolevas väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud
andmed, mille tõttu protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik.
Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel
kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on
akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast
mõõtemetoodikat.
10. Kiirusmõõtur Stalker DSR 2x nr DP021150 näitas salvestisel mõõtetulemust 146 km/h,
mõõtes politseisõiduki ees liikuva sõiduki VW Touraeg reg nr XXX kiirust. Videosalvestusel
on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber XXX. Salvestiselt nähtuvad kiirusemõõtmise koha
koordinaadid 5925.146N ja 02715.277E. Kohtuväline menetleja edastas täiendava tõendina
kohtule mõõteseade taatlustunnistuse. Mõõteseaduse nõuetele vastavus on tõendatud kehtiva
taatlustunnistusega nr TTRS-25/00042 taadeldud 06.03.2025, taatluskehtivuse lõpp
31.03.2026. Mõõtja, politseiametnik RK, on läbinud vastava koolituse ja on pädev mõõtja.
3 / 5
4-25-3087
11. Vastavalt väärteoprotokollile sõitis S. Suve Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN -
NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on
suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega ületas S. Suve
lubatud sõidukiirust vähemalt 51 km/h ja pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo. S. Suve
ei ole esitatud kaebuses vaidlustanud rikkumise toimepanemist, st on lubatud sõidukiiruse
ületamist väärtoeprotokollis märgitud ajal, kohas ja ulatuses tunnistanud. Kaebuse esitaja on
selgitanud, et tema poolt toime pandud rikkumine väljendus lühiajaliselt, st rikkumise pani
toime olukorras, kus mootorsõiduki juhina sooritas möödasõitu eesolevatest sõidukitest.
Möödasõidu järgselt vähendas koheselt sõidukiirust. Seega pani S. Suve rikkumise toime
vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui
ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
Sooritades möödasõitu mitmest eessõitvast sõidukist pidi S. Suve teadma või vähemalt
möönma, et ületab lubatud sõidukiirust. Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud
puuduvad.
KARISTUS
12. Käsilolevas asjas on eelkõige vaidlus S. Suvele mõistetud karistuses. LS § 227 lg 3 järgi
karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse
äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Suve
sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega, s.o rahatrahviga 150 päevamäära ehk
1200 eurot.
13. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel
arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi
hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri
andmetest nähtuvalt S. Suvel kehtivad karistused puuduvad, ta on toime pandud rikkumist
kahetsenud ja oma süüd tunnistanud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt
mõistetud karistus ebaproportsionaalne.
14. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama,
et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist.
Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü
suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis
negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. LS § 227 lg 3 järgi
kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200
trahviühikut (s.o maksimaalselt 1600 eurot) ehk sanktsiooni keskmine määr on ca 100
trahviühikut (s.o 800 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud
sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega. Kohtuväline menetleja põhjendas
karistuse määra asjaoluga, et tegemist oli ohtliku teoga, millega isik seadis ohtu mitte ainult
enda aga ka teised liiklejad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga
range ega vasta isiku süü suurusele. Kuigi kiiruse ületamine on ohtlik rikkumine, mis seab
ohtu nii rikkuja enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara, tuleb karistuse mõistmisel
arvestada, et S. Suvel puuduvad kehtivad karistused, ta on toimepandut kahetsenud ja
raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et
kaebuse esitaja dikteerib temale sobiliku karistuse. Videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli
hea nähtavusega sirge teelõiguga ning liiklus oli rikkumise ajal suhteliselt hõre, millele on
menetlusalune isik ka viidanud. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude
puudumist, on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus põhjendatud ja vastab isiku
4 / 5
4-25-3087
süü suurusele. Sellest tulenevalt määrab kohus S. Suvele karistuse sanktsiooni keskmises
määras, st rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 800 eurot.
15. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse
väärteoasjas nr 244025004015 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osa. Kohus teeb
tühistatud osas uue otsuse ja karistab S. Suve LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 100
trahviühikut, s.o 800 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
5 / 5