2-25-16935/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Brigitta Mõttus

Erika Selter

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-16935

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elektrum Eesti OÜ hagi J. A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1403,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Elektrum Eesti OÜ, registrikood 11399985,

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: J. A. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi J. A. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. A. lt (A. , isikukood XXX) Elektrum Eesti OÜ (registrikood

11399985) kasuks poolte vahel 20.10.2023 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr

1540769078 tulenev põhivõlgnevus 818,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 22.03.2024 kuni 09.10.2025 eest summas 325,04 eurot, s.o kokku 1143,98

eurot.

3. Mõista J. A. lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,07% päevas arvestatuna

tasumata põhinõudelt (s.o 818,94 eurot) alates 10.10.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 818,94 eurot).

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud J. A. kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 520 eurot ning mõista

nimetatud summa J. A. lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja.

2-25-16935

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 818,94 euro, sissenõudmiskulu 50

euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 325,04 euro ning edasiulatuva viivise nõudes.

Hageja esitas 23.10.2025 hagi täpsustuse. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel

20.10.2023 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr 1540769078. Hageja esitas lepingu

kohaselt kostjale arved perioodil detsember 2023 kuni märts 2024, kogusummas 818,94

eurot, mille kostja on jätnud täielikult tähtaegselt tasumata. Kuna kostja oma lepingulisi

kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 10.03.2024 üles.

2. 24.10.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

2-25-16935

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hagi täienduse) ja

kohtumääruse kostjale kätte AETi kaudu 27.10.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse

esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 10.11.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist sissenõudmiskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 50 eurot.

VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu

lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või

kahju hüvitamise nõudele. Õiguskirjanduse kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest

peab see olema ka tarbijani jõudnud või tarbijale on meeldetuletuskiri edastatud viisil, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab

toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et

menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud. Samuti ei ole võimalik hagile

lisatud kirjadest ja tööprogrammi väljavõttest teha järeldusi, et hageja on nimetatud kulud

kandnud.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist. Lähtuda ei saa

ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

2-25-16935

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Kuna kohus hagi ülekaalukas osas rahuldab ja teeb sisuliselt otsuse kostja kahjuks, peab

kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169 eurot). Esindaja tunnitasu on

169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 2 tundi. Hageja on käibemaksukohustuslane ning

saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab

kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja

tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline

tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks

120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*120=240

eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja

menetluskulud kokku 520 eurot (280+240).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

2-25-16935

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik