2-24-146304/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista XX-ilt välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee)
Legislator headnote
AI generated2-24-146304/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista XX-ilt välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee)
Full text
2-24-146304
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2025, Haapsalu
Tsiviilasja number
2-24-146304
Tsiviilasi
Elektrum Eesti OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
203,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985,
asukoht XXX), lepinguline esindaja SS (e-post XXX)
Kostja: XX (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX,
tegelik elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt XX (isikukood XXX) välja Elektrum Eesti OÜ (registrikood
11399985) kasuks põhivõlgnevus 124,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivised 17,04 eurot ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot.
3.Mõista kostjalt XX välja Elektrum Eesti OÜ kasuks viivised põhinõudelt (124,80
eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni
lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest.
Menetluskulud
4. Jätta menetluskulud kostja XX kanda.
5.Mõista XX-ilt välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 360,00
eurot, s.o tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulude
katteks 20,00 eurot ja õigusabikulud 240,00 eurot.
6. Mõista XX-ilt välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
(360,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-146304
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal
on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee)
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb
tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu
Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee)
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb
tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui
100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor
Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada
andmed riigilõivu tasumise kohta.
Kohtu selgitused
-Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 141,79 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2024 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses
eelnevaga lõpetati 11.03.2025 maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle menetlemiseks
esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 13.03.2025. määrusega tegi Pärnu
Maakohus Elektrum Eesti OÜ-ile ettepaneku esitada oma nõue (hagi) XX vastu Pärnu
Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 02.04.2025 esitas
Elektrum Eesti OÜ hagiavalduse ja kõrvaldas hagis esinenud puudused 09.06.2025.
-Kohus võttis hagi 30.06.2025 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele
kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat
hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
-Kostjale on hagimaterjalid, 09.06.2025 puuduste kõrvaldamine ja 30.06.2025 määrus
kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 08.09.2025. Kostja ei vastanud hagiavaldusele
tähtaegselt (22.09.2025) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
-Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja
taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et
tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja
põhjendava osata. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu
hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
2-24-146304
-Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
-Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
-Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata
jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata
õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
-Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral.
-Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
-TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
-Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja
või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 100,00
eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20,00 eurot ja õigusabikulud seoses
hagiavalduse esitamisega summas 338,00 eurot (tunnitasu 169 eurot, ajakulu 2 tundi).
Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel ning
selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
Samuti on hageja õigustatult palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse
avalduse esitamisega seotud menetluskulu 20,00 eurot. TsMS § 4842 kohaselt
hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot
menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja ning sellega seoses on hagejal
tekkinud õigusabikulud summas 338 eurot. Hagimenetluses on hageja lepinguline
esindaja osutanud õigusabi 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende
analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja
komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot.
Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on
põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse
2-24-146304
tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks
olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma
mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,
mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus
õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud
õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.
Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2
tundi) põhjendatud ja vajalik.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 360,00 eurot, millest 100,00 eurot
on tasutud riigilõiv ja 260,00 eurot (2 × 120 €/h+20 €) lepingulise esindaja tasu.
TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.
-Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt
toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
-Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui
kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri
2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Undrest
Kohtunik