2-25-10364/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10364

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XMetall OÜ hagi Nordicelement Tallinn OÜ vastu võla

nõudes

1683,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: XMetall OÜ (registrikood 12123630)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Pilv

ja advokaat Kaili Rätsepp

Kostja: Nordicelement Tallinn OÜ (registrikood 14372372)

lihmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Nordicelement Tallinn OÜ-lt XMetall OÜ kasuks viivise võlgnevus

summas 316,33 eurot, kahjuhüvitis summas 1 184,33 eurot ja viivis

kahjuhüvitise nõudelt (s.o 1184,33 eurot) seisuga 30.06.2025 summas 48,66 eurot

ning alates 01.07.2025 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Menetluskulud jätta Nordicelement Tallinn OÜ kanda.

4. Välja mõista Nordicelement Tallinn OÜ-lt XMetall OÜ kasuks menetluskulud

kokku 1716,33 eurot, s.h riigilõiv summas 315 eurot ning õigusabikulud kokku

1401,33 eurot.

5. Välja mõista Nordicelement Tallinn OÜ-lt XMetall OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

30.06.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus Nordicelement Tallinn OÜ (kostja)

22.08.2024 XMetall OÜ (hageja) poole päringuga Xxxx tugiteenuste keskuse jaoks eridetailide

„PSE-1“ (20 tk) ja „PSE-2“ (7 tk) ning seibide (kokku 120 tk) tellimiseks. Järgmisel päeval tegi

hageja kostjale hinnapakkumise PSE-1, PSE-2 detailide ja seibide valmistamiseks maksumusega

summas 3450 eurot (+käibemaks), millega kostja nõustus ning kinnitas tellimuse. 06.09.2024

küsis kostja hagejalt hinnapakkumist elemendi PSE-3 tellimiseks vastavalt esitatud

spetsifikatsioonile, millele tegi hageja 09.09.2024 hinnapakkumise summas ca 300 eurot. Pooled

täpsustasid hiljem tellimust ning leppisid kokku PSE-3 elemendi tootmise maksumuses 140

eurot (+km) ning joonise nr 22115 alusel elemendi valmistamises summas 1075 eurot (+km).

11.09.2024 teatas kostja hagejale, et vähendab 23.08.2024 tellimuses esitatud tööde maksumust

350 euro võrra. 12.09.2024 pöördus kostja hageja poole detailide „WELDA special 1-4“ (4 tk) ja

„PSE- 2“ (5 tk) hinnapakkumise küsimiseks. Hageja tegi samal päeval kostjale hinnapakkumise

värvimata detailide valmistamiseks summas 2100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 462

eurot (kokku 2562 eurot). Kostja oli pakkumisega nõus ning kinnitas detailide tellimuse. Poolte

kokkuleppest lähtuvalt esitas hageja tehtud tööde eest kostjale järgmised arved: 10.09.2024 arve

nr xxxx summas 3100 eurot (+ km 682 eurot), kokku 3 782 eurot, maksetähtajaga 24.09.2024;

01.10.2024 arve nr xxxx summas 3315 eurot (+km 729,30 eurot), kokku 4 044,30 eurot,

maksetähtajaga 10.10.2024. 15.10.2024 kinnitas kostja hagejale, et tasub tööde eest esitatud

arved ning täpsustas 29.10.2024, et „loodab asjad paari päeva jooksul korda saada“. 07.11.2024

kinnitas kostja hagejale taas e-kirja teel, et tasub kõnesolevad arved. 03.02.2025 seisuga olid

kostja poolt hagejale mõlemad arved tasumata kokku summas 7 826,30 eurot, mistõttu esitas

2

hageja kostjale LEADELL Pilv Advokaadibüroo poolt koostatud nõudekirja, milles nõudis

kostjalt arvete nr xxxx ja xxxx alusel teostatud tööde eest tasu ehk võlgnevuse tasumist

kogusummas 7 826,30 eurot, viivise tasumist summas 316,33 eurot (nõudekirja esitamise

seisuga) ning võlgnevuse sissenõudmiseks kantud õigusabikulude hüvitamist summas 1 113,04

eurot (912,33 eurot + 200,71 eurot käibemaks). 04.02.2025 tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse

kogusummas 7 826,30 eurot, kuid jättis tasumata viivise ja hageja õigusabikulud. Kuivõrd kostja

eelnevalt määratud tahtajaks (10.02.2025) hageja nõudest põhivõlgnevuse viivist ega

õigusabikulusid ei hüvitanud, siis oli kostja sunnitud esitama korduva nõudekirja viivise ja

õigusabikulude tasumiseks, millega seoses kandis hageja täiendavalt õigusabikulusid summas

272 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille tasumist hageja kostjalt nõudis.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingud eridetailide

valmistamiseks vastavalt kostja poolt esitatud spetsifikatsioonile, mille eest kohustus kostja

maksma hagejale kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale arve nr xxxx summas 3100 eurot (+

km 682 eurot), kokku 3782 eurot, maksetahtajaga 24.09.2024 ning arve nr xxxx summas 3315

eurot (+km 729,30 eurot), kokku 4044,30 eurot, maksetähtajaga 10.10.2024. Pärast korduvaid

meeldetuletusi ja hageja poolt esitatud nõudekirja tasus kostja arved 04.02.2025. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt võlgnevuselt viivise tasumist kuni arvete tasumiseni vastavalt VÕS §-s 94

sätestatud määrale. Kuna kostja viivitas raha maksmise kohustuse täitmisega arve nr xxxx osas

132 päeva (25.09.2024-03.02.2025) ja arve nr xxxx osas 116 päeva (11.10.2024-03.02.2025), siis

moodustub 03.02.2025 seisuga viivis vastavalt arvelt nr xxxx summas 163,33 eurot ja arvelt 508

summas 153 eurot. Kokku on viivise suurus 316,33 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda.

Kostja viivitas oluliselt lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega, rikkudes seega

töövõtulepingut. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, ei ole kostja viivise maksmise

kohustust täitnud. Eeltoodu on tinginud selle, et hageja pidi lepingust tulenevate õiguste

teostamiseks kasutama kvalifitseeritud õigusabi. Hageja on võlgnevuse tasumata jätmise tõttu

kandnud kohtueelseid õigusabikulusid kokku summas 1184,33 eurot. Arvestades nõude

esitamisega seonduvate materjalide läbitöötamise mahtu ja kliendiga suhtlemise vajadust, siis on

hageja kohtueelsed õigusabikulud igal juhul vajalikud ja mõistliku suurusega. Samuti on hagejal

õigus nõuda seadusjärgse viivise arvestamist ja tasumist kuni kahjuhüvitise nõude kohase

täitmiseni. Hageja teatas 03.02.2025 kostjale kahjuhüvitise nõudest summas 912,33 eurot ja

04.03.2025 summas 272 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 30.06.2025 moodustab viivis

51,14 eurot (41,25 eurot + 9,89 eurot), mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt tasumata viivise võlgnevuse

summas 316,33 eurot, kahjuhüvitise summas 1 184,33 eurot, viivise kahjuhüvitise nõudelt alates

03.02.2025 kuni hagi esitamiseni summas 51,14 eurot ning viivise alates hagi esitamisele

järgnevast päevast (s.o alates 01.07.2025) kuni nõude täitmiseni TsMS § 367 alusel, lugedes

viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäära.

Kostja vastus

Kostja tunnistas oma vastuses hagi osaliselt, so põhinõudelt tasumata viivise võlgnevust summas

316,33 eurot. Kostja märkis, et seoses mitmete negatiivsete majanduslike asjaolude

kokkulangemisega ning vajadusega selgitada välja hageja tarnitud detailide kvaliteedi vastavus,

viibis hagis märgitud arvete tasumine. Kostja oli hagejaga pidevas suhtluses, kinnitades, et tasub

3

arved kohe, kui objektilt saadud rahaline olukord on selginenud. Tegemist ei olnud pahatahtliku

tasumisest keeldumisega, vaid viivitusest tingitud objektiivsete asjaoludega. Lisaks kirjalikule

suhtlusele toimus poolte vahel ka regulaarne telefoni teel suhtlus. 04.02.2025 tasus kostja

hagejale põhivõlgnevuse kogusummas 7 826,30 eurot, kuid arusaamatusest tulenevalt jäi

tasumata viiviste nõue. Õigusabikulude osas teatas kostja kohe telefoni teel hagejale, et need on

antud juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikult suured. Vestluse põhjal jäi kostjale mulje, et

summat vähendatakse või seda ei nõuta üldse.

Hagejal puudus põhjendatud ja objektiivne vajadus pöörduda arvete tasumise etapis käesolevas

asjas õigusabi saamiseks nii vandeadvokaadi kui ka vandeadvokaadi abi poole, kuivõrd arvete

tasumisele eelnenud perioodil oli kostja hagejaga järjepidevas ja sisulises suhtluses, andes ausalt

ja läbipaistvalt selgitusi arvete tasumise viibimise põhjuste kohta ning kinnitades korduvalt oma

kohustuse täitmist esimesel võimalusel. Kostja käitumises ei esinenud pahatahtlikkust ega

tahtlikku viivitamist, mistõttu lepingulise esindaja kaasamine selles etapis või sellises mahus ei

olnud vajalik ega kooskõlas TsMS § 175 lg 1 mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõtetega. Kuna

hageja on kostjale esitanud kahjuhüvitise ehk õigusabikulude hüvitamise osas nõude, milles

kajastatavad töömahud, vajalikkus ja mõistlikkus ei lähtu seadusest ja tegelikust olukorras, ei ole

kostja nõus hageja kahjuhüvitisega ja kahjuhüvitise viivise osas esitatud nõuetega.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 11.09.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

4

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja sõlmisid

töövõtulepingud eridetailide valmistamiseks vastavalt kostja poolt esitatud

spetsifikatsioonile (dtl 8-17). Hageja on esitanud kostjale arve nr xxxx summas 3100

eurot (+ km 682 eurot), kokku 3782 eurot, maksetähtajaga 24.09.2024 ning arve nr xxxx

summas 3315 eurot (+km 729,30 eurot), kokku 4044,30 eurot, maksetähtajaga

10.10.2024 (dtl 17-18). Puudub vaidlus, et kostja on arved tasunud 04.02.2025, s.o

hilinemisega (dtl 32-35).

6. Hageja on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevuselt tasumata viivise

summas 316,33 eurot.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus asub seisukohale, et kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses, siis on hageja

õigustatud ka kostjalt viivist nõudma. 03.02.2025 seisuga moodustas viivis arvelt nr xxxx

kokku 163,33 eurot (dtl 40) ja arvelt nr xxxx kokku 153 eurot (dtl 40). Kostja ei ole oma

vastuses nimetatud nõudele vastuväiteid esitanud ning on nimetatud nõude osas hagi

tunnistanud. Seega on hageja viivise nõue põhivõlgnevuselt kokku summas 316,33 eurot

põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise summas 1184,33 eurot, s.o

kohtueelses menetluses kasutatud õigusabikulu ning viivise kahjuhüvitise nõudelt alates

03.02.2025 kuni hagi esitamiseni summas 51,14 eurot ning viivise alates 01.07.2025 kuni

nõude täitmiseni TsMS § 367 alusel, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud intressimäära.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 128 lg 1 kohaselt

võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab,

et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama

paragrahvi lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju

5

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ning see on VÕS § 128 lg 3 alusel otsese varalise kahjuna hüvitatav

(vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-19-13, p 11; 3-2-1-138-10, p 29, nr 3-2-1-

84-14, p 24). Puudub vaidlus, et kostja jättis hagejale tööde eest esitatud arved tähtaegselt

tasumata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja korduvalt kostja poole pöördunud

arvete tasumise küsimuses ning kostja lubanud ka korduvalt (s.o 15.10.2024, 22.10.2024,

29.10.2024, 07.11.2024) asjaga tegeleda (dtl 19-22). Vaatamata antud lubadustele ei

olnud kostja seisuga 03.02.2025 arveid tasunud ning 03.02.2025 esitas hageja kostjale

advokaatide esindusel nõudekirja nii põhivõlgnevuse, viivise kui ka kahju hüvitamiseks.

Kostja on tasunud põhivõlgnevuse 04.02.2025, so järgmisel päeval pärast nõudekirja

saamist. Seega ei saa pidada kohtu hinnangul õigusabi kasutamist ebamõistlikuks ega

pahatahtlikuks. Kui kostja oleks hageja ees rahalise kohustuse õigeaegselt täitnud, siis ei

oleks hagejal olnud vaja õigusabi kasutada.

Kohtule nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi kohtueelselt kokku 5 tunni ja 56 minuti

ulatuses tunnihinnaga 190 eurot ja 220 eurot kokku summas 1184,33 eurot käibemaksuta

(dtl 42-45). Hageja esindajad on selle aja sees koostanud 2 nõudeavaldust ning tutvunud

vajalike dokumentidega. Kohus asub seisukohale, et kuna advokaadi kohustus on

õigusteenuse osutamisel välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud õigusliku hinnangu

andmiseks (sh võimaliku lepingu täitmise ja rikkumisega seotud küsimused, kliendiga

suhtlemine ja tõendite kogumine), siis ei saa ca 6 tunnist õigusabi osutamist kohtueelselt

pidada ebavajalikuks. Samuti ei saa pidada vandeadvokaadi ega ka vandeadvokaadi abi

tunnihindasid põhjendamatult kõrgeteks. Seega on hageja kahjuhüvitise nõue summas

1182,33 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.

Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus nõuda ka kahjuhüvitise nõudelt seadusjärgse

viivise arvestamist ja tasumist kuni kahjuhüvitise nõude kohase täitmiseni. Kohus loeb

tõendatuks, et hageja on teatanud kostjale 03.02.2025 kahjuhüvitise nõudest summas

912,33 eurot ja 04.03.2025 summas 272 eurot (dtl 26-30, 36-39). Samas ei nõustu kohus

hagejaga, et nimetatud kuupäevadest saaks hakata viivist arvestama. Nõudekirjadest

nähtub, et kostjale on antud tähtaeg õigusabikulude summas 912,33 eurot hüvitamiseks

kuni 10.02.2025 ning õigusabikulude summas 272 eurot hüvitamiseks kuni 06.03.2025.

Seega muutus kahjuhüvitis summas 912,33 eurot sissenõutavaks 11.02.2025 ning

kahjuhüvitis summas 272 eurot sissenõutavaks 07.03.2025. Seega on hageja õigustatud

nõudma viivist summalt 912,33 eurot perioodi eest 11.02.2025 kuni 30.06.2025 summas

39,02 eurot ja viivist summalt 272 eurot perioodi eest 07.03.2025 kuni 30.06.2025

summas 9,64 eurot.

Kokku on seega hageja viivis kahjunõudelt põhjendatud 48,66 eurot. Samuti on hageja

õigustatud nõudma TsMS § 367 kohaselt viivist alates hagi esitamisest kuni nõude

täitmiseni.

6

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista viivise võlgnevus summas 316,33 eurot, kahjuhüvitis summas 1 184,33

eurot ning viivis kahjuhüvitise nõudelt (s.o 1184,33 eurot) seisuga 30.06.2025

summas 48,66 eurot ning alates 01.07.2025 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele, tuleb käesoleval juhul jätta

menetluskulud täielikult kostja kanda. Viivisenõude osas arvutuslikult minimaalne erinev

käsitlus hageja esitatust ja sellest tulenev hagi osaline rahuldamine ei muuda kohtu

hinnangul asjaolusid arvestades hageja põhinõude rahuldamisega.

11. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub 07.07.2025 ning 24.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt

kostjalt välja mõista kokku 1716,33 eurot, s.h riigilõiv summas 315 eurot ning

õigusabikulud kokku 1401,33 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu 7

tunni 17 minuti eest. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused:

13.06.2025 hagiavalduse koostamine 3h15min; 16.06.2025 hagiavalduse täpsustamine 15

min; 30.06.2025 e-kirjavahetuse kliendiga seoses hagi esitamisega, hagi täpsustamine ja

lisade komplekteerimine ning hagi esitamine e-toimiku kaudu 25 min; 04.07.2025

menetluskulude nimekirja koostamine 20 min; 12.08.2025 kohtu e-kirjaga tutvumine

kostja vastamise tähtaja kohta, selle edastamine kliendile 5 min; 26.08.2025 kostja

vastusega tutvumine, selle edastamine hagejale koos selgitustega 13 min; 17.09.2025

11.09.2025 kohtumäärusega tutvumine, selle edastamine kliendile koos selgitustega 8

min; 22.10.2025 hageja seisukoha koostamine kostja 22.08.2025 vastusele 2h 10 min;

24.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 315 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga. Esindajakulude osas märgib kohus, et menetluskulude

nimekirjades märgitud teenuseid saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks ja neile märgitud

7

ajakulu usutavaks, arvestades tsiviilasja sisu ja mahuga. Kokku on seega põhjendatud

esindajakulu 7 tunni ja 17 minuti ulatuses. Hageja esindajate tunnihind oli 190 eurot ja

220 eurot käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14),

kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58

eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas

eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja

menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindasid lepingulise esindajatena

vandeadvokaat ning vandeadvokaadi abi, saab pidada põhjendatud tunnitasuks nii 190

eurot, kui ka 220 eurot käibemaksuta.

Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 1716,33 eurot, s.h riigilõiv summas

315 eurot ning õigusabikulud kokku 1401,33 eurot ning nimetatu kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

12. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

8