2-25-114376/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114376

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi M. I. ´i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2425,3 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood: 10069659;

lepinguline esindaja: Carlo Kask e-post: XXX

Kostja: M. I., isikukood: XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. I. hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 1549,78 eurot,

viivis 507,83 eurot ning viivis põhinõudelt alates 12.08.2025.a. kuni põhinõude

täitmiseni 0,065% päevas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. I. hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 540 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. I.-l tasuda Elisa Eesti AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 17.12.2023.a. Elisa Eesti AS liitumisleping nr

XXX telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 15.12.2023.a.

seadme Xiaomi Redmi Note 125 256GB maksumusega 219,00 eurot, mille eest tuli

tasuda 36 kuud, igakuise osamaksena 6,083 eurot kuus. Antud seadmele oli sõlmitud

15.12.2023.a. nutikindlustuse leping, mille kohaselt oli kuumakse 4,19 eurot kuus.

7.12.2023.a. oli sõlmitud Mobiil-ID leping nr XXX (Lisa 4) telefoninumbrile.

Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti

arveldusperioodi pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine

arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved:

2041429454, 2041814928, 2042211528, 2042576097. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti

7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt

üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva

(Lisa 5). Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.04.2024.a., kuna kostja oli arvete tasumisega

viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il

õigus osamaksetega vara müügilepingud üles öelda Kliendi rikkumise tõttu. Kostja oli

viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingu üles

26.04.2024.a. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 36 kuud, igakuise

osamaksega 16,083 eurot kuus tasumise tähtajaga vastavalt 14.12.2026.a. Müügilepingu

ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata seadme eest 3 osamakset. Kostjal tuleb seadme

eest kokku tasuda 212,917 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt (M. I. ) hageja (Elisa Eesti AS) kasuks välja põhivõlgnevus,

summas 1 549,78 eurot, viivis, summas 507,83 eurot; viivis põhinõudelt alates

12.08.2025.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas ning menetluskulud.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 04.10.25.a TsMS § 314.1 lg 2 p 2 alusel kostja e-posti aadressil (XXX).

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kostja ostis 15.12.2023.a. seadme Xiaomi Redmi Note 125 256GB maksumusega 219

eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, igakuise osamaksena 6,083 eurot kuus. Seadme ostul

ei lisandunud intressi ega muid kulusid, seega ei ole järelmaksuga tasutava seadme ostu

puhul kontrollitavat lepingujärgset krediidi kulukuse määra (VÕS § 4062 lg 1) ning kohtu

hinnangul ei ole antud juhul tegemist sellise tarbijakrediidilepinguga, mille puhul peab

kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ning

õigusabikulud 170 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS §

484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja toiminguteks menetluses

õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise

ja kohtule edastamise eest (2h), summas 170 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud

tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud

sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2

tundi, kokku summas 170 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja kulud summas 540 eurot (350+20+170).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude indlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik