2-25-12197/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-12197

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ vs XX vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

2550,08 eurot

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja CC

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja BB Finance OÜ ja XX-i vahel 04.09.2022

sõlmitud lepingust x, 11.09.2022 sõlmitud lisalaenu lepingust c, 17.09.2022 sõlmitud lisalaenu

lepingust l, 18.09.2022 sõlmitud lisalaenu lepingust w, 26.06.2023 sõlmitud lisalaenu lepingust r

ja 26.10.2023 sõlmitud refinantseerimislepingust f tulenev põhivõlgnevus 384,18 eurot, intress

15,09 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras perioodi 12.12.2024-29.07.2025 eest 26,91 eurot.

3. Jätta rahuldamata põhinõue 1491,70 eurot, intress 135,08 eurot, viivis 256,59 eurot ja

sissenõudmiskulu 20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 17,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 82,10%

ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 68,92 eurot. Kostja menetluskulude

rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 68,92 euro)

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 29.07.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks, ning 04.09.2025

täpsustuse. Hageja palub:

1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1875,88 eurot, intress 150,17 eurot,

viivis 283,63 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 50,00 eurot.

2. Ümberarvestatult on põhivõlgnevus 384,18 eurot ja intress 14,09 eurot.

3. BB Finance OÜ (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid:

3.1.1. 04.09.2022 lepingu x, millega kostja sai laenu 550,45 eurot 30 kuuks fikseeritud

intressimääraga 32,55% aastas, krediidi kulukuse määr 48,46%, lepingutasu 45,45 eurot,

tagasimakstav kogusumma 811,50 eurot,. Lepingu x alusel väljastati kostjale laen 505

eurot. Tagasimakseid tehtud ei ole.

3.1.2. 11.09.2022 lisalaenu leping c, krediidikulukuse määraga 48,59% aastas.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et 1124,08 euro laenamisel 30 kuuks

fikseeritud intressimääraga 41,05% aastas on krediidi kulukuse määr 48,49%, lepingutasu

63,63 eurot, tagasimakstav kogusumma 1818,20 eurot, 30 tagasimakset. Lepingu c alusel

väljastati kostjale lisalaen 510 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks

tehtud pole.

3.1.3. 17.09.2022 lisalaenu leping l, krediidikulukuse määraga 48,50% aastas. Krediidikulukuse

määr on arvutatud eeldusel, et 1509,52 euro laenamisel 40 kuuks fikseeritud

intressimääraga 40,84% aastas on krediidi kulukuse määr 48,50%, lepingutasu 85,44

eurot, tagasimakstav kogusumma 2791,94 eurot, 40 tagasimakset. Lepingu l alusel

väljastati kostjale lisalaen 300 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks

tehtud pole.

3.1.4. 18.09.2022 lisalaenu leping w, krediidikulukuse määraga 48,49% aastas.

Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et 1918,09 euro laenamisel 30 kuuks

fikseeritud intressimääraga 40,31% aastas on krediidi kulukuse määr 48,49%, lepingutasu

108,57 eurot, tagasimakstav kogusumma 3081,49 eurot, 30 tagasimakset. Lepingu w

alusel väljastati kostjale lisalaen summas 300 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt

lepingu katteks tehtud kokku summas 821,86, millest põhiosa katteks on arvestatud

342,46 eurot, intressi katteks 477,22 eurot, viivise katteks 0,10 eurot ja refinantseeritud

laenu intressi katteks 2,08 eurot.

3.1.5. 26.06.2023 lisalaenu leping r, krediidikulukuse määraga 45% aastas. Krediidikulukuse

määr on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 1999,83 eurot (sh lepingutasu 113,20

eurot), muud kulud summas 33,84 eurot, intressimäär 38,01% aastas, laenutähtpäev

10.01.2026 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lepingu r alusel väljastati kostjale

lisalaen summas 311 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud kokku

summas 110,82, millest põhiosa katteks on arvestatud 40,91 eurot, intressi katteks 63,34

eurot, viivise katteks 0,44 eurot ja refinantseeritud laenu intressi katteks 6,13 eurot.

3.1.6. 26.10.2023 refinantseerimislepingu f. Lepiti kokku laenusummas 2067,37 eurot (koosnes

refinantseeritava laenu põhiosa jäägist 1958,92 eurot, tasumata võlateatiste tasust 10,00

eurot ja uue laenu lepingutasust 98,45 eurot), intressimääras 24,29% aastas,

viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 30% aastas,

maksete kogusummas 3691,07 eurot.

Lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 609,14 eurot, millest põhiosa katteks

on arvestatud 191,49 eurot, intressi katteks 361,65 eurot, viivise katteks 1,07 eurot,

võlateatiste tasude katteks 25,00 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 0,32 eurot ja

refinantseeritud laenu intressi katteks 29,61 eurot.

4. Kostjale edastati enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses oleva kolme osamakse tasumiseks

võlateatised 17.09.2024, 17.10.2024 ja 16.11.2024. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme

järjestikuse, see on 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamakse tasumisega, andis

krediidiandaja kostjale 24.11.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse

likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust

hiljemalt 10.12.2024 ei likvideerinud ega pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks krediidiandaja poole, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel

ja kooskõlas VÕS § 416 üles 11.12.2024 seisuga. Nõue loovutati hagejale, millest teavitati

kostjat 11.12.2024.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et kostja märkis enne laenu ja

lisalaenu saamist 04.09.2022, 11.09.2022, 17.09.2022 ja 18.09.2022 krediidiküsitlust täites enda

igakuiseks netosissetulekuks 774 eurot (tööandja x OÜ) igakuisteks finantskohustuseks 200

eurot, ülalpeetavate arvuks 2, igakuised muud kohustused 333 eurot. Krediidiandaja kontrollis

kostja märgitud sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel

analüüsimise tulemusel kostja nelja kuu (aprill – juuli 2022) keskmiseks netosissetulekuks

787,56 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja esitatud netosissetulekust 774

eurost, ehk madalamst. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse

andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded. Krediidiandaja ei

tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada

tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja

krediidiotsuse tegemisel kostja poolt märgitud finantskohustustest summast 200 eurot.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal kaks ülalpeetav. Kostja märkis

krediidiküsitlust täites enda muudeks kohustusteks kokku 333 eurot. Kuna antud summa oli

suurem Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumist, arvestati krediidiotsuse tegemisel

muude kohustustega kokku 333 eurot. Muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste

katmiseks arvestas krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 38 eurot, mis on 5%

kostja netosissetulekust. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 203 eurot

ehk madalam väärtus.

6. Enne lisalaenu r saamist 26.06.2023 krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks

774,00 eurot (tööandja x OÜ) ja igakuisteks finantskohustuseks 200 eurot. Krediidiandaja

kontrollis kostja märgitud sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete

alusel analüüsimise tulemusel kostja nelja kuu (veebruar – mai 2023) keskmiseks

netosissetulekuks 1004,22 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja esitatud

keskmisest netosissetulekust 774 eurost, ehk madalamast. Krediidiandaja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse

tegemisel kostja poolt märgitud finantskohustustest summast 200 eurot. Rahvastikuregistri

päringust tulenevalt oli kostjal kaks ülalpeetav. Kuna kostja enda igakuiseid muid kohustusi ei

märkinud, võttis krediidiandaja majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt

avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega,

mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 774* 0,204 + 157,32 eurot + ülalpeetavate kulu 99 eurot,

saades muudeks kohustusteks kokku summas 414 eurot, millest krediidiandaja krediidiotsuse

tegemisel lähtus. Muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks arvestas

krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 38 eurot, mis on 5% kostja

netosissetulekust. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 12 eurot ehk

madalam väärtus.

7. Lepingu f puhul oli tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga mis oli erandlik, kuna

uut laenusummat ei väljastata. Tegemist on olemasoleva krediidikohustuse kohtuvälise

ümberkujundamisega. Refinantseerimislepingut võimaldatakse ainult võlas olevale kliendile, see

tähendab makseraskuste korral. Antud lepingu sõlmimise eesmärgiks on võlgnevuse

restruktureerimine, mitte nõude loovutamine. Lepinguga alandatakse intressimäära, pikendatakse

tagasimakse perioodi ja vähendatakse osamakse suurust. Olukorras, kus kliendi ajutiste

makseraskuste leevendamiseks sõlmitakse kohtuväline võla ümberkujundamislahendus, ei kehti

vastutustundliku laenamise nõuded täies ulatuses.

8. Hageja esitas ümberarvestuse: tagasimaksegraafiku laenusumma 384,18 eurot (saadud krediit

kokku 1926 eurot – tagasimaksed kokku 1541,82 eurot), mis tuli tagastada 57 kuu jooksul

(osamakse 7,42 eurot), intressimääraga 4,00% aastas. See tähendab, et kostja oli võlgnevuses

kolme järjestikuse tagasimaksega, so. 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega. Leping

on üles öeldud 11.12.2024 seisuga. Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise

eelduseks. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Nõude ümberarvestuse korral oleks hagejal õigustatud

nõuda põhiosa 384,18 eurot, seadusjärgset intressi 15,09 eurot.

9. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2

alusel 10.09.2025 ja ümberarvestus KÄPOs 06.10.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.

10. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

11. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

13. BB Finance OÜ ja kostja sõlmitud lepingute näol on tegemist on tarbijakrediidilepingutega

VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt

graafikule.

14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 04.09.2022, 11.09.2022, 17.09.2022, 18.09.2022

krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30%, 26.06.2023 15,31% ja 26.10.2023 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30% = 48,90%; 3 x 15,31% =

45,93% ja 3 x 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

16. 24.11.2024 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud

viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.12.2024, ning teavitanud, et kui võlgnik

nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on BB Finance OÜ-l õigus teenuseleping

üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Leping

öeldi ülesse 11.12.2024. Kohus on tuvastanud, et BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale

11.12.2024.

17. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 1926 eurot ning kostja jäi krediidi

tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

20. Kohus selgitas 25.08.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning

neid asjaolusid tõendada.

21. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

22. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja

laenuotsuste tegemisel

laenutaotlusest, maksehäireregistri väljavõttest, Maksu- ja Tolliametist/Pensioniregistrist saadud

andmetest. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, mida laenuandja

kontrollis.

23. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks

(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

24. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

25. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid, sh

lepingutasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

27. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

28. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle

laenulepingu järgi tagasi maksnud.

29. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 1926 eurot. Kostja on teinud

tagasimakseid 1541,82 eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 11.12.2024 avaldusega toimus

seega kehtivalt, kuna kostja oli ka nõue ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval

tagasimaksetega viivituses.

30. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 384,18 eurot ja seadusjärgne intress 15,09 eurot.

31. Samuti on põhjendatud sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 30 eurot ja seadusjärgne

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 384,18 eurolt perioodi

12.11.2024-29.07.2025 eest 26,91 eurot.

32. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

35. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu ja kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot.

37. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2550,08 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 385 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu.

38. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

39. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 17,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 82,10%

ulatuses hageja kanda.

40. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 17,90% hageja põhjendatud menetluskuludest

(385 eurot), millele vastab 68,92 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

41. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

42. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

44. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik