2-25-15644/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-15644

Tsiviilasi

Green Energy Holding OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: Green Energy Holding OÜ (registrikood

16708445)

Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Green Energy Holding OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus Green Energy Holding OÜ likvideerida ja

esitada taotlus registrist kustutamiseks.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

äriregistrist.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 3 292,20 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Green Energy Holding OÜ ajutise

pankrotihalduri Toomas Saarma kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarma kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa OÜ Haldur arvelduskontole XXX.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes

ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29

lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

1. Green Energy Holding OÜ (võlgnik) esitas 19.09.2025 kohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks (dtl 3). Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma (dtl 13).

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu

(dtl 16). Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude

katteks deposiit summas 3200 eurot.

3. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 3200 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või

kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 42). Nõutud summat

deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,

et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena (dtl 53).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.

Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 565 249,60 eurot, kuid vara

üksnes 186 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest

ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid

pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei

esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning

saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega

pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses

ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab

menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus

arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2655 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei

ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2655 eurot, koos

käibemaksuga 3 292,20 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et

võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele

haldurile tasu 15 tunni (alustatud pooltunde 30) eest summas 990 eurot, kuid seadusest

tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 886 eurot,

s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.

16. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult,

kuid määrab, et osa sellest (summas 1098,64 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik