Legislator Case Law & Legislation
3-25-4273/5 AI generated

3-25-4273/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-4273/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-25-4273/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
standing against building permit locus standi constitutional complaint abroad right to legal counsel request for protection status authorisation requirement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4273

Haldusasi

X.X. kaebus kohtutäituri peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse

resolutsiooni p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni

p 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 15.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, avalduse ja arvamuse. Haldusasja

materjalide kohaselt on kaebaja sooviks pöörduda EIK-i advokaadi vahendusel, ühtlasi soovis

ta riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamist. Kaebuse materjalide järgi on kohtutäitur tekitanud

talle kahju, kui täitis kohtumäärust. Kaebaja märkis ka, et talle psüühikahäire tekitamine on

kriminaalkorras karistatav.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused:

Kohus mõistab kaebust selle sisu põhjal nii, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri

tegevust. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus,

kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb

tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1).

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt

avalik-õiguslikku ametit, ei saa kohtutäituri tegevust vaidlustada halduskohtus.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja

saiteada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,

kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada

esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on

isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus. Eeltoodust

tulenevalt tagastab halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab ka seda, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike

karistamine. Kui kaebaja leiab, et keegi on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada

prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195).

Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada selle esitajale.

Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Olavi-Jüri Luik riigi õigusabi korras. Kaebaja

esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb

ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena

kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja

menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas

esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 18.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu sama kuupäevaga

määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei ole rahul, et kohus kaebuse tagastas ja

leiab, et vaidlus peaks kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi kuuluma halduskohtu

pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse

peale, millega tagastati kaebus, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus

tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohus selgitas

õigesti oma määruses, et kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, tuleb tal esitada

täitemenetluse seadustiku alusel kaebus kohtutäiturile ning seejärel vajaduse korral

maakohtule. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1

ei reguleeri seda, kes ja kuhu võib kaebusega kohtutäituri poole pöörduda. Nagu eelnevalt

juba märgitud, reguleerib seda küsimust täitemenetluse seadustik ja selle kohaselt on tegemist

eraõigusliku vaidlusega, mis lõppkokkuvõttes kuulub lahendamisele maakohtus. Kuigi

kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit, on täitemenetluse seadustikus toodud teistsugune

menetluskord täiturite tegevusega seotud vaidluste lahendamiseks (kohtutäitur, maakohus) ja

seega pole käesoleval juhul tegemist vaidlusega, mis oleks tekkinud avalik-õiguslikus suhtes.

2

Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks

käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub

kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale

HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3