2-25-11627/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-11627

Tsiviilasi

Menetlustoiming

R K maksejõuetusavaldus

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): R K (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Võlgniku usaldusisik: pankrotihaldur Svetlana Pilden

(Business Law Firm OÜ, asukoht: J. Poska tn 12-4, Tallinn,

telefon: xxx, e-post: xxx, pankrotihalduri tunnistus nr 174)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R K maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja R K (isikukood xxx) pankrot 19. novembril 2025. a kell 09:45.

3. Nimetada R K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden ((Business

Law Firm OÜ, asukoht: J. Poska tn 12-4, Tallinn, telefon: xxx, e-post: xxx, pankrotihalduri

tunnistus nr 174)

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13. jaanuar 2026. a kell 10:00

(videos).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada R K kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. detsembriks

(esimene aruanne esitada 01.12.2026. a).

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1 612 eurot (s.h käibemaks), anda

võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 818,40 (koos käibemaksuga) ja määrata

818,40 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega Business Law Firm OÜ

arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is.

14. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

15. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R K (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 18.08.2025. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pildeni.

2. Usaldusisik esitas 05.11.2025. a kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja.

Aruande kohaselt on võlgniku eeldatavad kohustused 33 468,08 eurot, millele lisanduvad viivised

ja täitemenetluse kulud. Võlgnik on töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Võlgnikul puudub

realiseeritav vara. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Usaldusisiku hinnangul on

võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud

kohustuste tasumiseks. Võlgnikul puudub alates 2024. aastast sissetulek. Kontode väljavõtetest

nähtub, et võlgniku kontole on laekunud ka perekonnaliikmete sissetulekud (nt ema

töövõimetoetus, venna töövõimepension, vanaema pension jne) ning väljamaksed on tehtud

samuti nende huvides. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on üle oma võimete elamine.

Olukorda on süvendanud ka kulutused online-kasiinodes, mis on kestnud kuni 2025. a juunini.

Usaldusisik palub rahuldada maksejõuetusavaldus ja välja kuulutada võlgniku pankrot.

Pankrotihalduriks nimetada Svetlana Pilden. Usaldusisiku tasuks määrata 1 612 koos

käibemaksuga. Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub usaldusisik määrata

tasu menetlusabi korras riigi vahenditest, summas 818,40 eurot (s.h käibemaks),

väljamaksmisega usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-

is. Ülejäänu tasu jätta võlgnikult välja mõistmata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

4. Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse

läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel

tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FIMS

§ 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja.

Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt,

välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

5. FIMS § 43 sätestab, füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

6. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlgnikul puudub sissetulek, ta on töötu. Võlgniku teadaolevad kohustused on

kokku 33 468,08. Võlgnikul puudub vara. Tagasivõidetavad tehingud puuduvad. Kohtu

hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb

kuulutada tema pankrot.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1

sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 51¹ sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku

täitemenetluste suhtes TMS §-i 51¹. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad.

8. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. FIMS § 18

lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus

on seisukohal, et puudub vajadus võlgnikult vande võtmiseks, kuna võlgnik on kohtule esitanud

vara ja võlgade nimekirja.

9. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

10. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

11. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal

pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

12. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

13. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

15. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja

kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.12.2026. a (FIMS § 46 lg 3).

16. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

18. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

21. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 järgi kohus võib

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku

taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt,

kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2

kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks,

kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku

sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja,

ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

22. Usaldusisik palub määrata temale tasu 10 töötunni eest kokku 1 300 eurot (10 x 130 eurot

tund), millele lisandub käibemaks 312 eurot. Usaldusisiku palub mõista tasu välja büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Büroo on käibemaksukohustuslane. Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik

katta pankrotivara arvel, palub usaldusisik hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi

vahenditest summas 818,40 eurot (s.h käibemaks, FIMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51,

TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021. a määrus nr 2 Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks

olev tehe: 20 pooltundi* 33 eurot x 1,24 (käibemaks). Usaldusisik on teinud tööd 10 tundi

tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks).

23. Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. FIMS § 54 lg 2

teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud

kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus

menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt

vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata

usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

24. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5¹). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas 330 eurot (alustatud

pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 818,40 eurot. Vastavalt usaldusisiku taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

25. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 818,40 eurot

menetlusabi korras riigi vahenditest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik