2-25-115902/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-115902

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi Y K vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1067,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Y K (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi Y K vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja poolte vahel 30.06.2023 sõlmitud

liitumislepingust ja vara osamaksetega müügilepingutest tulenev põhivõlg 718,66 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 177,98 eurot.

3. Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (718,66 eurot) alates

4. septembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.

4. Jätta menetluskulud Y K kanda.

5. Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 638 eurot (s.o riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot).

6. Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (638 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Y K tuleb kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud J OÜ arvelduskontole nr

XXX viitenumbriga 718478966.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 17.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y K (kostja) 890,07 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Maksekäsuosakond proovis kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel XXX ja

XXX, kuid vastuseta. Varasemas menetluses on kostja rahvastikuregistris märgitud aadressi

XXX korteriomanik kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel on

aadress XXX kehtetu. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur teatas maksekäsuosakonna

päringule 08.08.2025 vastuseks, et kostja praegune asukoht ja sidevahendid on Narva

politseijaoskonnale teadmata. Kostja viimane teadaolev aadress on XXX. Pärnu Maakohus

andis 19.08.2025 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 03.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista poolte vahel 30.06.2023 sõlmitud lepingute alusel põhivõla 718,66 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 177,98 ja viivise alates 04.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065%

tasumata summalt päevas.

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Praeguses asjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal teadaolevatel e-

postiaadressidel ega rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil XXX kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Korteriomaniku kinnitusel ei ela kostja sellel aadressil.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja XXX kodanik, registrijärgne

elukoht Eestis puudub. Töötamise registris puuduvad andmed kostja kohta. Vastuseks

maksekäsuosakonna päringule on Politsei- ja Piirivalveamet 08.08.2025 teatanud, et kostja

viimane teadaolev elukoht XXX. Kohus proovis kostjale ka sel aadressil menetlusdokumente

kätte toimetada, kuid tulutult.

7. Kuna kostjal puudub rahvastikuregistris kehtiv aadress ning kohtul ei õnnestunud

kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, on hagiavalduse menetlusse võtmise

määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 02.11.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg,

mis oli 17.11.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

8. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

9. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja

lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud

638 eurot [280 + 20 + (169 × 2)].

12. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

13. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

14. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda J OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga 718478966.

(allkirjastatud digitaalselt)