2-25-13093/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13093

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X hagi Y vastu elatise nõudes

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Svetlana Malkova

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.08.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis C (hageja seaduslik esindaja/hageja ema) ja Y

(kostja) vahelisest kooselust xx.xx.xxxx X (hageja). Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu

on lõppenud. Hageja elab ühises majapidamises koos oma emaga. Ema tagab lapse vahetu

ülalpidamise. Hageja ema on lapse isalt korduvalt suuliselt palunud, et lapse isa tasuks lapsele

elatist igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras. Lapse isa sellega nõus ei ole ja peab

mõistlikuks elatise tasumist selliselt kuidas temal on võimalik ja kuidas tema sobivaks peab.

Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 672 eurot, s.h kasutuseelis 100 eurot,

kommunaalkulud 100 eurot, toit 140 eurot, riided 70 eurot, hügieen 25 eurot, ravimid ja

vitamiinid 40 eurot, televisioon ja internet 7 eurot, lasteaed (toiduraha, teater, muud kulud) 115

eurot, arendavad mänguasjad 25 eurot, vaba aeg (sünnipäev, kino, teater) 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates

hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistanud. Hageja vanemad lahutasid

2025. aasta veebruari lõpus. Kohe pärast lahutust sõlmisid vanemad suulise kokkuleppe, et laps

hakkab elama üks nädal isaga (kostja) ja üks nädal emaga. Lapse elukoht vahetus ühe nädala

järel esmaspäeva pärastlõunal, mil kostja võttis lapse kas lasteaiast (Lasteaed X/ pääsuke rühm)

või emalt ning laps viibis katkematult kostja juures kuni järgmise esmaspäevani, mil ta anti

tagasi emale. See korrapärane nädalane vaheldumine oli osapoolte kokkuleppe aluseks ning

võimaldas mõlemal vanemal säilitada lapse igapäevases elus stabiilne kohalolek. Kokkuleppe

praktikas tähendas see, et laps alustas iga uut nädalat alati uue vanemaga, olles esmaspäevast

kuni järgmise esmaspäevani iga päev oma isa juures, vastavalt kokkuleppele. Laps elab

igakuiselt võrdse aja isaga ja emaga, olles pool aega iga vanema juures. Lapse igapäevane

viibimine isaga tähendab, et kõik vajalikud kulud, sealhulgas toit, riided, tervishoid jne kaetakse

isa poolt selle aja jooksul. Kui lapse isa ja lapse ema osalevad lapse igapäevases hoolduses

võrdselt, puudub alus elatise väljamõistmiseks. Lisaks igapäevasele hooldusele katab kostja lapse

vajadusi olulisel määral ka rahaliselt. Ta soetab lapsele suuremaid ja vajalikke esemeid

(jalgratas, tõukeratas, talveriided, jalanõud jms) ning vajaduse korral annab lapse emale lapse

vajadusteks raha. Need asjaolud kinnitavad, et lapse isa mitte ainult ei täida oma vanemlikke

kohustusi võrdselt, vaid tagab vabatahtlikult ka lapse täiendavad vajadused miinimumist

suuremas ulatuses.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et

vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist,

arvestades kokkuleppega ettenähtut.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 7).

PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Riigikohus on oma lahendi 2-18-6491 p-s 13 märkinud, et kõnealuses

sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt

tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi

alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel

on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult

ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka

Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1).

Elatise väljamõistmiseks olukorras, kus laps viibib mõlema vanema juures võrdse aja,

tuleb tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine,

igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste

katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu

ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab

lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et

vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste

katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate

kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet

ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi.

Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise

vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele

elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Kostja on oma vastuses märkinud, et vanematel on kokkulepe, et laps elab ühe nädala

isaga ja teise emaga. Hageja ei ole seisukohta ega vastuväiteid kostja vastuse osas

esitanud. Kohus on hagejale 16.09.2025 kirjas selgitanud, et juhul kui hageja jääb oma

nõude juurde, siis tuleb hagejal täpsustada, kuidas on jaotunud vanemate vahel hageja

kulude kandmine (dtl 34-36). Hageja ei ole kohtule ühtegi täiendavat selgitust esitanud,

sh vastuväiteid, et lapse elukoht ei oleks vahelduv või et lapse igapäevane ülalpidamine

lasuks peamiselt lapse emal. Seega saab kohus eeldada, et hageja elab käesoleval juhul

võrdse aja mõlema vanema juures ning eelduslikult katavad seega mõlemad vanemad

võrdselt ka kulusid seoses hagejaga.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik