2-25-11531/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-11531 Kohtuasi R.K. hagi E.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.K. (isikukood XXX) Kostja E.S. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata R.K. hagi E.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud R.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. R.K. (hageja) esitas 17. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.S.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 6. oktoobri 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. 1 (3)

2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus kuulutas 29. mai 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18083 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas kostja pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotimenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus kuulutas 29. mai 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18083 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2 ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kostja pankrot on välja kuulutatud 29. mail 2025 ning kostja pankrotimenetlust ei ole veel lõpetatud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses tugineb hageja sellele, et hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 21 000 eurot ning kostja kohustus selle koos intressiga hagejale tagastama 13. jaanuariks 2025. Seega on hageja nõue kostja vastu tekkinud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras, tuleb kohtul jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koostoimes PankrS § 44 lg-ga 1. 5. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 2 (3)

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3 (3)