2-24-131554/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-131554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-131554

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi N.W vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1913,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, asukoht XXX, 10617),

Kostja: N.W (

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi N.W vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta N.W-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning

edasikaebamise kord.

5. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande

avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

7. Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 35,00 eurot kasutades riigilõivu

tagastamise avalduses näidatud rekvisiite.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

1(7)

2-24-131554

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ esitas 03.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2216,98 euro saamiseks. Kohus tegi 04.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

21.02.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 21.02.2025 hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendavalt

riigilõivu. Hagiavaldus esitati kohtule 27.02.2025. Pärnu Maakohus 18.06.2025 määrusega

jättis hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused.

27.06.2025 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti. Kohus võttis hagi 02.07.2025

menetlusse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. N.W (edaspidi kostja) sõlmis 02.08.2021 IPF Digital AS-ga (edaspidi krediidiandja)

krediidikonto lepingu nr 5142823 krediidilimiidiga 1350,00 eurot. Hageja selgitab, et kostja

on krediidilepingu limiiti muutnud kokku 3 korral, mistõttu on lisatud VTL-i põhimõtete

selgitused vastavalt iga lepingu muudatusega. Tegemist on ühe ja sama krediidikontoga.

3. 02.08.2021 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1350 eurot (tagasimakse

periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 1350 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 1100.00 eurot

(kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 1136,89 eurot), Majapidamiskulud: 650

eurot, Finantskohustused: 0 euro, Ülalpeetavad: 3 Töökoht: SXXXOÜ. Päring tehti

Pensionikeskusesse. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu

määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete

võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks

netosissetulekuks 1100 eurot kuus. VÕS § 403.4 lg-le 3, teine lause sätestab tarbija kohustuse

esitada krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et

veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. IPF Digital AS

tegi 02.08.2021 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta

avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu sõlmimise ajal

02.08.2021 kuulus kohaldamisele KKM 18,68% x 3 = 56,04 % aastas. Seega nähtuvalt

Lepingust ei ületanud krediidiandja KKM lubatud määra.

4. 31.05.2023 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1650 eurot (tagasimakse

periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 1650 eurot (leping nr 5687215). Taotluse andmed:

Sissetulek: 1300.00 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 1264,42 eurot),

Majapidamiskulud: 400 eurot, Finantskohustused: 0 euro, Ülalpeetavad: 3 Töökoht:XXX OÜ.

Päring tehti Pensionikeskusesse. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise

suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse

andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks

netosissetulekuks 1264 eurot kuus. VÕS § 403.4 lg-le 3, teine lause sätestab tarbija kohustuse

esitada krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

2(7)

2-24-131554

hindamiseks. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et

veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. IPF Digital AS

tegi 26.05.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta

avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 31.05.2023 kuulus

kohaldamisele KKM 15,31% x 3 = 45,93 % aastas. Seega nähtuvalt Lepingust ei ületanud

krediidiandja KKM lubatud määra.

5. 15.01.2023 edastati kliendile intressimäära ja seotud tasude muudatuse teade, milles teavitati, et

alates 15.01.2023 on N.W krediidikonto lepingule nr 5142823 kohalduv intressimäär 37,68%

aastas (0.10% päevas). Intressimäära muutmise tõttu oleme korrigeerinud sinu krediidikonto

lepingu krediidi kulukuse määra (KKM), mis on nüüd 45.67%. Tulenevalt intressimäära

muudatusest muutub ka viivisemäär, mis krediidikonto lepingu tingimuste kohaselt on võrdne

tegeliku intressimääraga. Intressimäära muudatus ei mõjuta enne teate kuupäeva arvestatud ja

tasutud intresse ja viiviseid (olemasolul).

6. Lepingu nr 5687215 tingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud koos intressidega tagastada

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul, tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest vastavalt Kliendilepingule.

7. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta,

seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole

väljamakseid kokku 8-l korral ajavahemikul 02.08.2021 kuni 31.05.2024 kokku summas

1791,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1670,42 eurot,

millest krediidiandja on arvestanud tasutuks põhiosa katteks 210,48 eurot, intressi katteks

1485,13 eurot ja viivise katteks 1,81 eurot.

8. Kostja poolt oli viimane laekumine hilinenud Lepinguliste kohustuste katteks teostatud

07.02.2024. Kostja jättis täielikult maksmata arved: Arve kuupäev: 26.04.2024 Maksetähtaeg:

10.05.2024; Arve kuupäev: 27.03.2024 Maksetähtaeg: 10.04.2024; Arve kuupäev: 26.02.2024

Maksetähtaeg: 11.03.2024; Arve kuupäev: 29.01.2024 Maksetähtaeg: 12.02.2024.

9. Krediidiandja saatis 15.04.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise

kohta, lepingu ülesütlemisavaldus ja teade nõude loovutamise kohta lepingu ülesütlemise

korral. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks

kuni 05.05.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks

võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse

leping ülesöelduks makse tähtajale järgnevast päevast so 06.05.2024. Tulenevalt lepingu

tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5

(viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-

postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral.

10. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1791,57 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid krediidisumma so põhiosa katteks summas

210,48 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi

esitamise seisuga 1581,09 eurot.

11. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.05.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 27.02.2025 seadusest tulenevas määras. Kostja võlgneb hagejale

viivist 155,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni

alates 28.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta

moodustub viivise summa 176,29 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks

3(7)

2-24-131554

sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi

esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

12. 27.06.2025 esitas avaldaja kohtule taotluse tagastada enam tasutud riigilõivu summas 35,00

eurot.

Kostja seisukoht

13. 27.02.2025 hagiavaldus koos lisadega, 27.06.2025 hagiavalduse täiendus koos lisadega ning

02.07.2025 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 17.09.2025. Kohus kohustas

kostjat esitama vastus hagile 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid

kostja kohtu määratud tähtajaks (01.10.2025) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka

käesolevani.

Kohtu põhjendused

14. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.

16. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid

kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku

põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut,

mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

18. Hagis kirjeldatud asjaoludel on hageja nõude aluseks krediidiandja IPF Digital AS ja kostja

vahel 02.08.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr 5142823, krediidilimiidiga 1350,00

eurot. 31.05.2023 esitas kostja krediidiandjale krediidikonto avamise taotluse limiidile

1650,00 eurot (leping nr 5687215). Hageja selgitusel oli tegemist krediidilimiidi muutmisega

ning, et tegemist on ühe ja sama krediidikontoga. Krediidikonto on kliendile avatav limiit,

mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta.

19. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et IPF Digital AS näol on tegemist oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagis ei ole

välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks IPF Digital AS-iga

4(7)

2-24-131554

lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud IPF Digital AS-ga lepingu tarbijana ning hageja

nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.

20. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on

kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõuete

loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et

hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või

kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada

vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt

hagejale loovutatud.

21. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS

§ 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

22. 02.08.2021 lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Lepingule kohalduv intressimäär muutus

15.01.2023, millest krediidiandja kostjat hagi kohaselt teavitas ning intressmäära muutumise

tulemusena korrigeeriti lepingu krediidi kulukuse määra, mis korrigeeritult oli 45,67%.

31.05.2023 lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Hagi kohaselt on lepingule kohalduv

krediidikulukuse määr ajas muutuv selliselt, et see kunagi ei ületa Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kolmekordset. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on lähtutud järgmistest eeldustest: - kogu krediit võetakse

kasutusse viivitamata ja täies mahus; - krediit on antud üheks aastaks alates krediidi

esimesest kasutusse võtmisest; - krediit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest; -

võrdsed ajavahemikud ehk kuud on pikkusega 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui

tegemist on liigaastaga; - intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt

kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma

tagasimaksetega. Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee avaldatud

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil ning tuvastas, et hagis toodud krediidi

kulukuse määra eeldusi arvestades ei ületanud 02.08.2021 ja 31.05.2023 kostjaga sõlmitud

lepingutega seotud krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri. Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg 1 sätestatuga.

23. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-

21-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama

5(7)

2-24-131554

menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23).

24. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi

on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 2 toob välja, et tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele

ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate (KAVS) seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

25. Riigikohus on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkinud järgmist

(24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 18): „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama

asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis

on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

6(7)

2-24-131554

hindamiseks.“

26. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis tuleb tõendada, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

27. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja enne 08.02.2021 krediidikonto lepingu sõlmimist ja

31.05.2023 krediidikonto limiidi suurendamise lepingu sõlmimist kostja krediidivõimekust

hinnates kostja poolt taotlusest esitatud andmetest, kontrollis laenutaotleja sissetuleku suurust

Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ja tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks

avalike maksehäirete olemasolu, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

28. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja

kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta. Isegi kui krediidiandja sai kostja

esitatud ning Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus

kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Asjaolu,

et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused.

Ka ei selgu hagiavaldusest kas ning kuidas on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse seda, et kostjal on taotluse kohaselt kolm ülalpeetavat.

29. Kohus 18.06.2025 määruses palus hagejal selgitada 27.02.2025 hagiavalduses tabelitena

toodud arvutuskäike: selgitada iga arvutustes kasutatud teguri osas mida see tähistab ja kust

andmed saadud on või mida konkreetse tehtega leitud on. Kohus märkis, et 27.02.2025

hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, kuidas on hageja kontrollinud

kostja varalisi kohustusi, arvestanud, sellega, et kostja poolt taotluses toodu kohaselt on tal

kolm ülalpeetavat ja majapidamiskulud summas 650 eurot. Täiendavalt kohustas kohus

hagejat selgitama, kuidas on krediidikonto limiidi suurendamisel arvestatud juba kostja

kohustusega, mis tuleneb esialgsest krediidikonto lepingust. Kohus selgitas hagejale, et hagis

välja toodud faktilised asjaolud ei anna kohtu hinnangul alust järeldada, et krediidiandja on

kostjaga krediidikonto lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning andis hagejale võimaluse vastavaid faktilisi asjaolusid täpsustada.

30. Vastusena 18.06.2025 määrusele hageja esitas 27.06.2025 uue hagiavalduse tervikteksti,

milles puudusid 27.02.2025 hagiavalduses olnud tabelid (hagiavalduse lk 4 ja 6) ning sinises

toonis tekstid. 27.06.2025 hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega

seotud asjaolusid hageja ei täpsustanud vaid märkis, et hagiavalduse lisas 7 on täiendatud

VTL krediidiandja poolt (27.06.2025 hagiavalduse lk 3 keskel paksus kirjas).

31. Hagejal on kohustus tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise sündmuse kohta,

millega hageja seob oma nõude. Kohus saab TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetlemisel lähtuda

hageja poolt hagiavalduses hagi alusena välja toodud asjaoludest. Kohus ei otsi

hagiavaldusele lisatud tõenditest asjaolusid, millega hageja nõuet põhistada. Hageja määrab

ise nende asjaolude ringi, millega hageja oma nõuet põhistab. Kohus ei saa seda hageja eest

teha. Kohus ei saa seega ka eeldada, et on olemas asjaolud, kuigi hageja ei tugine

hagiavalduses sellele, et need on olemas.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel saab kohus seega lähtuda ainult

hageja poolt hagis välja toodud faktilistest asjaoludest ning hagis toodule toetudes tuleb

kohtul asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt

muid andmeid, mille põhjal kostja krediidivõimelisuses veenduda. Üksnes kostja sissetuleku

7(7)

2-24-131554

ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele

hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Hagist nähtuvalt ei ole krediidiandja

küsinud kostjalt ei täiendavat infot ega ka pangakonto väljavõtet. Ilma mõistliku hoolsusega

kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste

täitmise kohta ei võimalda hagis näidatud krediidiandja poolt kostja krediidivõimelisuse

kontrollimiseks kogutud andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse

kohta.

33. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja

järgis kostjaga 08.02.2021 krediidikonto lepingu ja 31.05.2023 krediidikonto limiidi

suurendamise lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd hageja ei

ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on kostjaga 08.02.2021 krediidikonto lepingu ja 31.05.2023

krediidikonto limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

34. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muudeks tasudeks on VÕS § 4034 lg 7

tähenduses kõik tasud peale viivise. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

35. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS §

416 lg 1 tulenevalt peavad makseviivituse tõttu tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks olema

täidetud järgmised tingimused: - tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega; - krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Siinjuures peab esimene neist tingimustest olema täidetud juba ülesütlemise teate

saatmise ajal.

36. Hageja on esile toonud, et ajavahemikul 02.08.2021 kuni 31.05.2024 tegi krediidiandja

kostjale väljamakseid kokku summas 1791,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 1670,42 eurot, millest krediidiandja on arvestanud tasutuks

põhiosa katteks 210,48 eurot, intressi katteks 1485,13 eurot ja viivise katteks 1,81 eurot.

Kostjal on krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus alates 12.02.2024, mil tema

poolt jäi tasumata 29.01.2024 kuupäeva arve.

37. Hageja selgitusel on krediidikonto limiit korduvasutatav, kostja oli kohustatud tagastama

koos intressidega minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Minimaalne

tagasimakse koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt kliendilepingule.

Seega võttis kostja viimati krediiti kasutusele 31.05.2024 kohustus tagastama kasutuses oleva

krediidi järgneva 60 kuu jooksul ehk kogu kasutuses oleva krediidi tagastamise tähtpäevaks

kujuneb hagis toodud andmetele tuginedes 31.05.2029.

38. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kohalduv intressimäär on fikseerimata. 02.08.2021

lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 0,00%, 01.01.2023 alates 2,50%.

31.05.2023 lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 2,50%, alates

01.07.2023 4,00%, 01.01.2024 4,5% 01.07.2024 4,50%, 01.01.2025 3,15% ja 01.07.2025

2,15%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel väheneb seega lepinguline

intressimäär märkimisväärselt. Kostja kohustus lepinguga kasutuses oleva krediidi tagastama

60 kuu jooksul alates viimasest krediidi kasutusse võtust.

8(7)

2-24-131554

39. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena väheneb

kohalduv intressimäär märkimisväärselt, et vähemalt 08.02.2021-31.12.2022 puudus

krediidiandjal alus kostjalt intressi nõuda ning lepingust tuleneva krediidi tagastamise

tähtpäeva arvestamise alustega ei ole kohtul kahtlust, et nõude ümberarvestamise tulemusena

ei olnud kostja lepingu ülesütlemise aluseks olnud osamaksete tasumisega viivituses. Kohus

eeltoodule tuginedes tuvastab, et krediidiandja ja kostja vahel 02.08.2021 sõlmitud ja

31.05.2023 muudetud lepingu ülesütlemine 06.05.2024 ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest tulenevalt kehtiv.

40. Hageja nõude aluseks olev leping on hagi kohaselt tähtajatu. Hageja ei ole kohtule teatanud,

et tema või IPF Digital AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei

ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles

ütlemise kehtivaks lugeda.

41. Hageja ei ole kohtule nõude ümberarvestust esitanud ehk ei ole tagasimakseid uuesti

määranud. Seega ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue

sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd pole võimalik tuvastada sissenõutavaks muutunud

põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet.

42. Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik

hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma

nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks.

43. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

46. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

47. Hageja esitas 27.06.2025 kohtule taotluse enam makstud riigilõivu summas 35,00 eurot

tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 350,00 eurot kuid

vähendab haginõuet ning taotleb enam makstud riigilõivu tagastamist.

48. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu

9(7)

2-24-131554

on tasutud ettenähtust rohkem.

49. Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasunud riigilõivu summas 77,89 eurot ning hagi esitamisel täiendavalt 272,11

eurot ehk kokku 350,00 eurot. 27.02.2025 esitatud hagis oli higihinnaks 2420,95 eurot.

50. 27.06.2025 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti ning muuhulgas muutus hagihind mis

oli nüüd 1913,00 eurot. Kohus 02.07.2025 võttis hagi menetlusse ning märkis määruses, et

menetleb hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr 5687215 põhivõlgnevus

1581,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 155,62 eurot ja välja mõista kostjalt hageja

kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates 28.02.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni (02.07.2025 määruse nr 2-24-131554 põhjenduste p 2).Seega

on kohus käesolevalt menetlenud tsiviilasja hagihinnaga 1913,00 eurot. Vastavalt RLS § 59

lg 1 ja RLS lisale nr 1 tuleb hagilt, hagihinnaga kuni 2000,00 eurot, tasuda riigilõivu 315,00

eurot.

51. Eelnevast tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 35,00 eurot võrra enam ning

enam makstud riigilõiv kuulub hagejale tagastamisele.

52. Enam makstud riigilõiv tuleb tagastada B2IMPACT OÜ kontole SWED

EE452200221066697508, viitenumber: 71346200091100402.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

10(7)