Legislator Case Law & Legislation
2-25-3720/5 AI generated

2-25-3720/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-25-3720/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-3720/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-3720

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-3720

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.K vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

4258,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, 10149), lepingulised esindajad Ahto Järvela (e-

post: XXX)

Kostja: I.K (isikukood XXX; elukoht XXX, 80020, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr KK3782872 ja 05.10.2023 nõude loovutusest tulenev

põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 263,97 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.

3. Välja mõista kostjalt I.K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(2000,00 eurot) alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras, s.o 40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega

mitte rohkem kui põhinõude 2000,00 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Mõista välja I.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

2-25-3720

riigilõiv 490,00 eurot ja õigusabi kulud summas 240,00 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (730,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi I.K vastu. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 263,97 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1144,11 eurot, viivis alates

11.03.2025 kuni põhinõude summas 2000,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 40% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja Placet Group OÜ vahel

sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK3782872. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,78%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,

krediidisumma maksete tähtpäevad. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti

kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.10.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 5.10.2023 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

2-25-3720

Hageja esitab tõendina kostja isikusamasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi.

Krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet,

kontrollis avalikke andmebaase. Taotluse andmed: sissetulekud: töötasu 978,00 eurot, sissetulek

FIE tegevusest 350,00 eurot; finantskohustused (liising/järelmaks) 200,00 eurot,

majapidamiskulud 500,00 eurot, kuumakse 30,00 eurot. Creditinfo.ee, Taust.ee: maksehäired

puuduvad; Eesti kodanik. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse

kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja

sissetulekuid MTA kaudu: keskmine sissetulek 989,54 eurot. Laenuotsus tehti järgmiselt:

kliendireserv=igakuine sissetulek-igakuised väljaminekud-elamiskulud (s.h majapidamiskulud)

– taotletava laenu osamakse 259,54=989,54-200,00-500,00-30,00. Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

5. Kohus võttis hagi 03.07.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

6. Kostjale on hagimaterjalid ja 03.07..2025 määrus kätte toimetatud TsMS § 325

alusel 29.08.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (12.09.2025) vastanud. Seega loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

7. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr

VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub

kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10,

p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui

seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle

põhivõla summa.

9. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

10. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

2-25-3720

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

11. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud

riigilõiv 490,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud

määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta). Hageja

esindaja on osutanud õigusabi 2 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.

Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-

159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse

on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva

tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi)

põhjendatud ja vajalik.

14. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 730,00 eurot, millest 490,00

eurot on riigilõiv ja 240,00 eurot (2 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

2-25-3720

15. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik