2-25-3720/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-3720/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.
Full text
2-25-3720
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-3720
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi I.K vastu võlgnevuse
nõudes
Hagihind
4258,08 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
asukoht XXX, 10149), lepingulised esindajad Ahto Järvela (e-
post: XXX)
Kostja: I.K (isikukood XXX; elukoht XXX, 80020, e-post
XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt I.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood 10746479) kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud
krediidikontolepingust nr KK3782872 ja 05.10.2023 nõude loovutusest tulenev
põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 263,97 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja
hagi esitamise ajaks (10.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 1144,11 eurot.
3. Välja mõista kostjalt I.K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt
(2000,00 eurot) alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses
viivisemääras, s.o 40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega
mitte rohkem kui põhinõude 2000,00 euro ulatuses.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks.
7. Mõista välja I.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena
2-25-3720
riigilõiv 490,00 eurot ja õigusabi kulud summas 240,00 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (730,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul
alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja
esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui
hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv
tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is
SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302
Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb
esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Kohtu selgitused
1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi I.K vastu. Hageja
palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 263,97 eurot,
sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1144,11 eurot, viivis alates
11.03.2025 kuni põhinõude summas 2000,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga
võrdses määras 40% aastas.
3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja Placet Group OÜ vahel
sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK3782872. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,78%.
Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,
krediidisumma maksete tähtpäevad. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,
mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti
kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne
võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.10.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 5.10.2023 kostja
vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid
kõrvalnõudeid.
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.
2-25-3720
Hageja esitab tõendina kostja isikusamasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi.
Krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet,
kontrollis avalikke andmebaase. Taotluse andmed: sissetulekud: töötasu 978,00 eurot, sissetulek
FIE tegevusest 350,00 eurot; finantskohustused (liising/järelmaks) 200,00 eurot,
majapidamiskulud 500,00 eurot, kuumakse 30,00 eurot. Creditinfo.ee, Taust.ee: maksehäired
puuduvad; Eesti kodanik. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse
kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja
sissetulekuid MTA kaudu: keskmine sissetulek 989,54 eurot. Laenuotsus tehti järgmiselt:
kliendireserv=igakuine sissetulek-igakuised väljaminekud-elamiskulud (s.h majapidamiskulud)
– taotletava laenu osamakse 259,54=989,54-200,00-500,00-30,00. Eeltoodust tulenevalt võis
laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
5. Kohus võttis hagi 03.07.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus
hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et
kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada.
6. Kostjale on hagimaterjalid ja 03.07..2025 määrus kätte toimetatud TsMS § 325
alusel 29.08.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (12.09.2025) vastanud. Seega loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude
õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr
VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub
kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu
sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat
viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui
seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10,
p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui
seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega
mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle
põhivõla summa.
9. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset
menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
10. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle
põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab
nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta
tõendid.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3
sätestatud aluse esinemise korral.
2-25-3720
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
11. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud
riigilõiv 490,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud
määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta). Hageja
esindaja on osutanud õigusabi 2 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;
hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;
dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.
Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.
Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-
159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse
on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid
kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva
tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.
Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi)
põhjendatud ja vajalik.
14. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 730,00 eurot, millest 490,00
eurot on riigilõiv ja 240,00 eurot (2 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema
poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse
menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
2-25-3720
15. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg
3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus
tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reena Undrest
Kohtunik