2-25-13264/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13264

Tsiviilasi

Xi (X) hagi Yi (Y) vastu elatise nõudes.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vaneadvokaat

Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xi ja Yi vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-7072 tehtud 10.12.2024 määrusega kinnitanud

lapse Xi ja ema Ci (C) vahel elatise osas kompromissi. Käesolevaga kinnitavad pooled ja

nende seaduslikud esindajad, et alates 14.08.2025 asendab käesolevas asjas kohtu poolt

kinnitatav kompromiss elatise osas tsiviilasjas nr 2-24-7072 sõlmitud kompromissi.

1.2. Pooled kinnitavad, et 31.10.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud elatise summa

768,95 eurot. Isa Y tasub sissenõutavaks muutunud elatise igakuiste osamaksetena summas

vähemalt 96,11 eurot. Igakuine makse tuleb teha hiljemalt vastava kuu 20-ks kuupäevaks

alates 20.11.2025. Koguvõlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 30.06.2025.

1.3. Alates 01.11.2025 kuni lapse täiskasvanuks saamiseni xx.xx.xxxx maksab isa lapsele

igakuiselt vastava kuu 20-ks kuupäevaks elatist, mis arvutatakse järgmiselt:

1.3.1. baassumma 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma;

1.3.2. baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil;

1.3.3. elatise summast on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast;

1.3.4. kui laps viibib isa juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1.4. Ajavahemikul, mil laps viibib isa juures, kohustub isa katma kõik lapse isa juures

viibimisega seotud otsesed kulud, sealhulgas toidu, majutuse ning vaba-aja tegevuste kulud.

1.5. Menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-13264.

3. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Xi (hageja) hagi Yi (kostja) vastu elatise nõudes.

2. 18.11.2025 edastati kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromissleping. Pooled

sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-7072 tehtud 10.12.2024 määrusega

kinnitanud lapse ja ema vahel elatise osas kompromissi. Käesolevaga

kinnitavad pooled ja nende seaduslikud esindajad, et alates 14.08.2025 asendab

käesolevas asjas kohtu poolt kinnitatav kompromiss elatise osas tsiviilasjas nr

2-24-7072 sõlmitud kompromissi.

2. Pooled kinnitavad, et 31.10.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud elatise

summa 768,95 eurot. Isa tasub sissenõutavaks muutunud elatise igakuiste

osamaksetena summas vähemalt 96,11 eurot. Igakuine makse tuleb teha

hiljemalt vastava kuu 20-ks kuupäevaks alates 20.11.2025. Koguvõlgnevus

peab olema tasutud hiljemalt 30.06.2025.

3. Alates 01.11.2025 kuni lapse täiskasvanuks saamiseni xx.xx.xxxx maksab isa

lapsele igakuiselt vastava kuu 20-ks kuupäevaks elatist, mis arvutatakse

järgmiselt:

3.1 baassumma 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma;

3.2 baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil.

3.3 elatise summast on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast.

3.4 kui laps viibib isa juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

4. Ajavahemikul, mil laps viibib isa juures, kohustub isa katma kõik lapse isa

juures viibimisega seotud otsesed kulud, sealhulgas toidu, majutuse ning vaba-

aja tegevuste kulud.

5. Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused

on mõistlikus tasakaalus ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kinnitamise

tagajärgedest, sh TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

6. Pooled paluvad kinnitada käesolev kompromissleping ning lõpetada kohtuasjas

nr 2-25-13264 menetlus.

7. Menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise kanda.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

7. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik