3-24-2972/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2972

Haldusasi

Digiposter OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

04.06.2024 otsuse nr 2-24-5893/10 tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – Digiposter OÜ (registrikood 14836498), esindaja

v.adv Margus Lentsius

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja Tarmo

Kahem

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil 05.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsus nr 2-

24-5893/10 ning kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja 17.04.2024 taotlus uuesti

läbi.

2. Mõista Tallinna linnalt välja Digiposter OÜ menetluskulud 3110 eurot.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 18.12.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Digiposter OÜ esitas 17.04.2024 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse LED

ekraaniga teabekandja (konstruktsiooni mõõdud 6000 mm x 3000 mm x 300 mm)

paigaldamiseks Lõõtsa tn 2a hoone kirdepoolsele seinale.

3-24-2972

2. Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 04.06.2024 otsusega nr 2-24-5893/10

taotluse kooskõlastamata, kuna menetlusse kaasatud Tallinna Transpordiamet (TTA)

ei kooskõlastanud LED ekraani paigaldamist Lõõtsa tn 2a hoone seinale. 04.06.2024

otsuses on toodud, et 19.04.2018 määrusega nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise

kord“ on reguleeritud teabekandjate paigalduse nõuded Tallinnas. Määruse § 8 lg 9

kohaselt ei kooskõlasta linnaosa valitsus taotlust juhul, kui seda ei kooskõlasta

põhjendatult vähemalt üks menetlusse kaasatud linna ametiasutustest või kolmandatest

isikutest. TTA põhjendas taotluse nr 1-23-5893/1 kooskõlastamata jätmist järgmiselt:

teabekandja LED/LCD ekraaniga on ristmikule lähemal kui 50 m.

3. Digiposter OÜ esitas 04.07.2024 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

04.06.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks.

4. Tallinna Linnavalitsus jättis 24.09.2024 korraldusega nr 853 (vaideotsus)

Digiposter OÜ vaide rahuldamata. Otsuses esitati järgmised põhjendused.

1)

Lasnamäe Linnaosa Valitsus kaasas taotluse menetlusse TTA kui liiklusohutuse eest

vastutava ametiasutuse. TTA keeldus taotlust kooskõlastamast, viidates mh sellele, et

lähtuvalt TalTech 2022. a uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“ peab kohas, kus

kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h, ekraan olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel.

Taotluse kohaselt on LED/LCD ekraaniga teabekandja kavandatud ristmikule lähemale kui 50

m. Linnaosavalitsus põhjendas keeldumist TTA poolse kooskõlastuse andmata jätmisega.

2)

Teabekandja mittekooskõlastamine riivab vaide esitaja ettevõtlusvabadust. Riive on aga

õiguspärane, kuna on suunatud liiklusohutuse tagamisele, mis omakorda on vajalik PS § 28 1.

lõikes nimetatud teise põhiõiguse – õigus tervise kaitsele – huvides.

3)

Riive õiguslikuks aluseks on reklaamiseaduse § 13 lg 1 alusel kehtestatud Tallinna

Linnavolikogu 19.04.2018 määrus nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“, mille § 4

sätestab, et teabekandja peab olema inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale ohutu,

sealhulgas: /---/ (2) peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja

reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning

teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid; (3) ei tohi teabekandja paigutus ja teabe kuvamine,

sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine, häirida inimeste elukeskkonda,

liikumist ja liiklemist.

4)

LED-ekraaniga teabekandja paigaldamise eesmärgiks on pälvida inimeste tähelepanu.

Liiklejate (sh autojuhtide, ratturite, jalakäijate, ka laste – taotletud teabekandja läheduses

tegutseb mh Emili Kool ja International School of Tallinn) tähelepanu tõmbamine

liiklussituatsioonilt eemale võib viia tõsiste tagajärgedeni. Ka juhul, kui tähelepanu hajumine

on hetkeline, võib see tuua kaasa võimetuse õigeaegselt reageerida liikluses tekkinud

olukorrale. Seetõttu on liiklusohutuse seisukohast oluline vältida tähelepanu hajumist

kohtades, kus liiklus nõuab kõrgendatud tähelepanu (nt ristmikel).

5)

Samasisuline keeld paigaldada liikleja tähelepanu häirivaid teabevahendeid vms tuleneb

ka liiklusseaduse (LS) § 53 lg-st 2, mille kohaselt võib tee kaitsevööndi alale paigaldada

liiklusvälise teabevahendi, mis: (1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest

liikluskorraldusvahendit; (2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist; (3) ei ohusta

liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; (4) ei piira nähtavust ristmikul.

Samuti ehitusseadustiku § 72 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et tee kaitsevööndis on keelatud

paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit.

2(10)

3-24-2972

6)

Seoses reklaamiettevõtjate erineva kohtlemisega on TTA esile toonud, et vaide esitaja

poolt 03.09.2024 nimetatud teabekandjad on saanud kooskõlatuse enne vaideotsuses

osundatud TalTech uuringu tingimustele tugineva halduspraktika kujundamist. Linnavalitsus

nõustub, et võrdne kohtlemine on oluline. Seetõttu vaatas linna sisekontrolöri teenistus üle

kõigi vaide esitaja poolt välja toodud teabekandjate paigaldamise menetlused TERA-

infosüsteemis ja saab kinnitada, et materjalidest ei ilmnenud ühtegi juhtumit, kus TTA oleks

Lõõtsa tn 2a keeldumisega võrreldaval ajal või hiljem kooskõlastanud mõne teise LED/LCD

ekraaniga teabekandja paigaldamise vähem kui 50 m kaugusele ristmiku alast kohas, kus

kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h. Seetõttu ei ole alust TTA-le ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist

ette heita. Sisuliselt on teaduspõhine lähenemine halduspraktika kujundamisel (lähtumine

TalTech uuringust) põhjendatud. Ameti varasemast praktikast ei tulene vaide esitajale

õiguspärast ootust, et ka temal oleks võimalik paigaldada ekraaniga teabekandja kohta, kus

see võib kahjustada liiklusohutust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-53-04 (p 13)

selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse

tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise

põhimõttele toetudes.

7)

Seega ei oleks vaide esitaja poolt soovitud täiendav ärakuulamine enne keelduva otsuse

andmist ega põhjalikum selgitamine viinud teistsuguse otsuseni. Tegemist on üksnes

potentsiaalse menetlusveaga, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist.

8)

TTA on kooskõlastuse andmisest keeldumisel selgitanud, et koostamisel on uued

tingimused, millest edaspidi reklaamkandjate kooskõlastamisel lähtuma hakatakse ning nende

jõustumisel võib ka TTA seisukoht muutuda. Tallinna Linnavalitsus kohustas vaideotsuses

TTA-d töötama kiirendatud korras välja reklaamikandjate paigaldamise põhimõtted, kuna

valdkonna õigusselgus on ebapiisav ning praktikas esineb lahendamist vajavaid kitsaskohti (p-

d 1.2 ja 1.3).

5. Digiposter OÜ esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsuse nr 2-24-5893/10 tühistamiseks ja kaebaja

17.04.2024 taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks, mille kohus menetlusse

võttis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja ei nõustu haldusorgani käsitusega, mille kohaselt on ettevõtlusvabaduse riive

põhiseaduspärane ning vajalik PS § 28 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse, s.o õigus tervise kaitsele

huvides. PS § 31 järgi on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning PS § 9 lg 2 alusel

laieneb ettevõtlusvabadus ka juriidilistele isikutele. Digiposter OÜ on üks välimeedia

operaatoritest Eestis, kes tegeleb tulu saamise eesmärgil reklaampindade pakkumisega.

Tegemist on PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuuluva tegevusega.

Ettevõtlusvabaduse keskmes on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi

ettevõtluseks. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab iga avaliku võimu ebasoodne mõjutus ja

abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.

Vaidlustatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsus riivab Digiposter OÜ ettevõtlusvabadust.

Ettevõtlusvabaduse piiramine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.

2)

Vaideotsuse punkt 7.3 viited välireklaami ja teabe kandmise korrale, sh selle §-le 4 ei ole

asjakohased, kuna Digiposter OÜ taotletud asukohta paigaldatav reklaamkandja oleks

3(10)

3-24-2972

vastavuses kehtivate nõuetega. Haldusorganil tuleb teostada kaalutlusõigust kooskõlas

kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades sealjuures olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusorganil on kohustus käsitleda iga esitatud taotlust

üksikjuhtumina. Taotluse rahuldamise kohta tehtud otsustus peab põhinema just selles

konkreetses haldusmenetluses kogutud tõenditel ja tuvastamist leidnud asjaoludel. Antud

juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kooskõlastuse andmise kaebaja poolt taotletud

reklaamkandjale Lõõtsa tn 2a hoone seinal. Lisaks ei saa nõustuda vaideotsuses esitatud

käsitusega puutuvalt liiklusohutuse mittejärgimisega (p-d 7.4. ja 7.5) ning reklaamiettevõtjate

võrdse kohtlemisega (p-d 7.6 ja 7.7).

3)

Vaideotsuses esitatu ei kummuta kaebaja väidet, mille kohaselt pidi Lasnamäe Linnaosa

Valitsus Digiposter OÜ taotluse kooskõlastamata jätmisel võrdlema Lõõtsa 2a asukohta kõigi

teiste Tallinna linnas asetsevate ja töötavate LED/LCD reklaamkandjatega ja põhjendama,

miks teised reklaamkandjad, mis asuvad ristmikutele lähemal kui 50 m, on lubatavad, ning

miks Lõõtsa 2a ei ole. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud

ega järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine eeldab, et

iga taotluse lahendamisel kaalutakse põhjalikult kõikide osapoolte huve ning seda, kas

kohaldatav meede on taotletava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tallinna linna

linnaruumis, sh Lasnamäe linnaosa piires on enamus tegutsevaid LED/LCD

ekraane/teabekandjaid ristmikutele lähemal kui 50 m. Kaebaja tõi vaidemenetluses piisava

hulga näiteid oma väite tõendamiseks ja edastas need 03.09.2024 e-kirjas. Vaideotsuses on

paljasõnaliselt väidetud, et kaebaja poolt vaidemenetluses esile toodud reklaamkandjad, mis

asuvad samuti ristmikest 50 m raadiuses, on saanud oma kooskõlastused varasemalt. Seetõttu

ei ole küsimus ebaõiges halduspraktikas, vaid reklaamiettevõtjate teadlikult erinevas

kohtlemises. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse halduspraktika, mida toetatakse vaideotsuses

Tallinna Linnavalitsuse poolt, takistab vaba konkurentsi. Ettevõtlusvabaduse osaks on

konkurentsivabadus, mille raames peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu

toimimiseks. Riik, sh haldusorganid, ei tohi vaba konkurentsi takistada ega oma huvidest

lähtuvalt mõjutada. Samuti on isikul õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt õigus eeldada,

et halduspraktika on järjepidev ja ühetaoline ning et haldusorgan teeb sarnastes olukordades

sarnased otsused. LED/LCD-ekraaniga välireklaamkandjate kooskõlastamise praktika ei ole

kõikide turuosaliste suhtes järjepidev ega ühetaoline. Olukorras, kus kaebaja

kooskõlastustaotlused jäetakse põhjendamatult rahuldamata, on kooskõlastatud ja

kooskõlastatakse jooksvalt konkurentide taotlused sarnaste reklaamkandjate paigaldamiseks,

sõltumata reklaamkandja mõõtmetest ja asukohast.

4)

Kaebaja jagab seisukohta, et uute, teaduspõhiste ja üheselt mõistetavate tingimuste

koostamine välireklaamkandjate kooskõlastamiseks on oluline, kuid see ei anna Tallinna

linnale ega Lasnamäe Linnaotsa Valitsusele õigust põhjendatult keelduda kehtivaid nõudeid

järgiva reklaamkandja kooskõlastamisest ega õigust kohelda reklaamiettevõtjaid ebavõrdselt,

mis toob kaasa konkurentsi kahjustamise. TTA on kooskõlastanud LED/LCD ekraaniga

teabekandja paigaldamisi ristmikule lähemale kui 50 m kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50

km/h, või ei ole selliste reklaamkandjate osas kooskõlastamisel/paigaldamise aktsepteerimisel

TTA seisukohta küsitudki. Vaideotsuse väide (p-s 7.7), et ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist ei

ole toimunud, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja esitab näitena fotod ja videod hulgalistest LED-

ekraanidest, mis ise või mille paiknemine ei vasta vastustaja poolt väidetavalt kohaldatavatele

ja TTA-poolse kooskõlastuse eeldusena nõutavatele kriteeriumitele. Tallinna linna

teabekandja (TERA) alusel on kaebaja koostanud ka kokkuvõtte eelnevalt kajastatud LED-

ekraanide kooskõlastuste kohta. Kaebaja tõendab näidetega, et Tallinna linn ei kohtle

reklaamiettevõtjaid võrdselt ning kas i) kooskõlastuse on saanud reklaamkandjad, mis

vastustaja enda, sh Tallinna Transpordiameti käsitluse kohaselt ei vasta ühelegi kooskõlastuse

4(10)

3-24-2972

eeldusele või ii) tolereerib Tallinna linn LED-ekraane ja nende omanikke/opereerijaid

reklaamikandjate osas, milledel puuduvad mistahes kooskõlastused.

5)

Näiteks Tallinna Linnavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 498 rahuldati OÜ

Megameedia Grupp vaie, tunnistati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsus kehtetuks ja tehti

linnaosa valitsusele ülesandeks taotlus uuesti läbi vaadata. Antud korraldus on vajalik ja

asjakohane hindamaks kaebaja väidet reklaamiettevõtjate teadlikult kiusliku ja ebavõrdse

käsitlemise ja õigusliku aluseta kooskõlastustest keeldumiste andmise kohta nii TTA kui

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt. Seejuures on tähelepanuväärne korralduses sisalduv

kriitika TTA ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ilmselgelt põhjendamatu ja õigusvastase

halduspraktika osas reklaamikandja taotluse menetlemisel.

6)

Kaebaja on lähtunud oma tegevuse planeerimisel ning suhtluses kohaliku

omavaliotsusega Teede Tehnokeskuse liiklusohutuse aruandes esitatud seisukohtadest,

kusjuures aruande üheks koostajaks on liiklusvaldkonna korüfee ja eestkõneleja professor

Dago Antov.

2. Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes suuresti

vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning leides kokkuvõttes järgmist.

1)

Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määruse nr 9 § 8 lg-st 9, jättis Lasnamäe

Linnaosa Valitsus 04.06.2024 otsusega kooskõlastuse andmata, kuna TTA jättis taotluse nr 1-

23-5893/1 kooskõlastamata. TTA keeldus, sest LED/LCD ekraaniga teabekandja on

ristmikule lähemal kui 50 m. Otsusele oli lisatud TTA põhjendus eraldi dokumendina (dtl 53-

54). Põhjenduste kohaselt keeldus TTA taotlust kooskõlastamast, viidates mh sellele, et

lähtuvalt TalTech 2022. a uuringust peab ekraan kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h,

olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel. Taotluse kohaselt on LED/LCD ekraaniga

teabekandja aga kavandatud ristmikule lähemale kui 50 m. Vaideotsuses on kaebajale

selgitatud, et nõue, mis näeb ette, et ekraan peab olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel

kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h, tuleneb TTA tellitud TalTechi

koostatud uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“ ning sellele tugineva

halduspraktika on TTA järjepidevalt juurutanud 2024. a kevadest.

2)

Teabekandja paigutus ei tohi hajutada liiklejate tähelepanu. Võimalik ettevõtlusvabaduse

riive on suunatud liiklusohutuse tagamisele, mis omakorda on vajalik tervisepõhiõiguse

kaitseks. Tervisepõhiõiguse tagamiseks on õigusaktides sätestatud nõuded, mille kohaselt

peab välireklaam olema ohutu. Vaidlust ei saa olla, et LED-ekraaniga teabekandja

paigaldamise eesmärgiks on pälvida inimeste tähelepanu. Vaideotsuses on põhjendatud, et

liiklejate (sh autojuhtide, ratturite, jalakäijate, laste) tähelepanu tõmbamine

liiklussituatsioonilt eemale võib viia tõsiste tagajärgedeni. Ka juhul, kui tähelepanu hajumine

on hetkeline, võib see tuua kaasa võimetuse õigeaegselt reageerida liikluses tekkinud

olukorrale. Seetõttu on liiklusohutuse seisukohast oluline vältida tähelepanu hajumist

kohtades, kus liiklus nõuab kõrgendatud tähelepanu (nt ristmikel). Keeld paigaldada liikleja

tähelepanu häirivate teabevahendite vms paigaldamist tuleneb ka LS § 53 lg 2 p-st 3. Samuti

sätestab ehitusseadustiku § 72 lg 1 p 1, et tee kaitsevööndis on keelatud paigaldada liiklejat

häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt

asub Lõõtsa 2a hoone sein, millele kaebaja soovis LED-ekraani paigaldada, tee kaitsevööndis.

3)

TalTechi uuringu kohaselt hajutavad LED-ekraanid rohkem tähelepanu kui suunatud

valgusega ekraanid. Uuringus on leitud, et kõige rohkem häirivad LED-ekraanid tähelepanu

ristmikel (lk 84-85). Uuringus on toodud üldnõuded seest valgustatud reklaampindadele, mida

peaks järgima ohutuse tagamiseks. Muuhulgas ei tohiks uuringu kohaselt seest valgustatud

ekraane paigaldada ristmiku alale, samuti ei peaks asukohas, kus piirkiirus on kuni 50 km/h,

5(10)

3-24-2972

paigaldama ekraane teisest reklaamkandjast, liikluskorraldusvahendist või teeristlõike

muutekohast lähemale kui 50 m (lk 87-88). Arvestades uuringu tulemusi, peab Tallinna linn

ohutuse seisukohalt põhjendatuks halduspraktikat, mille kohaselt ei paigaldata linnaruumis

LED-ekraane ristmikele lähemale kui 50 m.

4)

Halduspraktika muutus ei tingi võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Alates 2024. a

kevadest on TTA välireklaami jms teabekandjate asukohtade kooskõlastamise halduspraktika

muutunud ning uut halduspraktika kohaldab TTA kõikidele taotlejatele ühetaoliselt. Praegune

halduspraktika tugineb TalTechi uuringule ning selle kohaselt ei kooskõlasta TTA LED/LCD-

ekraanide asukohti, kui need asuvad ristmiku alal või kui on ristmikule lähemal kui 50 m

kohas, kus piirkiirus on kuni 50 km/h. Asjaolu, et Tallinna linna halduspraktikas ei ole

varasemalt sellest põhimõtetest lähtutud, ei tähenda, et linnal ei ole õigust ohutuse tagamiseks

halduspraktikat muuta. Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et teaduspõhine lähenemine

halduspraktika kujundamisel (lähtumine TalTech uuringust) on põhjendatud ning et linna

varasemast praktikast ei tulene kaebajale õiguspärast ootust, et ka temal oleks võimalik

paigaldada ekraaniga teabekandja kohta, kus see võib kahjustada liiklusohutust. Riigikohus on

haldusasjas nr 3-3-1-53-04 selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda

aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata

ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka

toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele.

5)

Nõustuda ei saa etteheitega, et vastustaja ei ole käsitlenud kaebaja taotlust üksikjuhtumina

ega välja selgitanud asjaolusid, mis välistaksid kooskõlastuse andmise reklaamkandjale

Lõõtsa tn 2a hoone seinal. Kaebajale on nii vaidlustatud otsuses kui vaideotsuses selgitatud, et

tema taotluse lahendamisel on tuginetud TalTechi uuringu tulemustele, mille kohaselt on

ristmikule lähemal kui 50 m asuv reklaamkandja liiklejate tähelepanu hajutav ja seetõttu pole

see ohutu. Tallinna linn on seisukohal, et just kõnealuse 50 m nõude kohaldamine kõikidele

LED/LCD reklaamkandjate paigaldamisele tagab nii ohutuse kui ettevõtjate võrdse

kohtlemise.

6)

Vaideotsusest nähtuvalt ei ole Tallinna linna sisekontrolöri teenistus tuvastanud, et TTA

oleks Lõõtsa tn 2a keeldumisega võrreldaval ajal või hiljem kooskõlastanud mõne teise LED/

LCD ekraaniga teabekandja paigaldamise vähem kui 50 m kaugusele ristmiku alast kohas, kus

kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et TTA on lubanud pärast

kaebaja taotluse kooskõlastamata jätmist teistel ettevõtjatel paigaldada LED-ekraane

ristmikele lähemale kui 50 m. Juhul, kui mõni selline reklaamkandja on paigaldatud ilma TTA

kooskõlastuseta, on tegemist ebaõige halduspraktikaga, mille jätkamist nõuda ei saa.

7)

Tallinna Linnavalitsus on 24.09.2024 korraldusega nr 853 andnud TTA-le ülesande

töötada välja reklaamikandjate paigaldamise põhimõtted. Ei ole välistatud, et väljatöötamisel

olevate põhimõtete kujundamise järel võivad reklaamkandjate paigaldamise tingimused

muutuda, kuid kuni uusi põhimõtteid pole kujundatud, lähtutakse 2024. a kevadel alguse

saanud halduspraktikast, mille kohaselt TTA ei kooskõlasta LED-ekraani paigaldamist

asukohta, mis asub ristmikule lähemal kui 50 m. Vastavad põhimõtted on alles

väljatöötamisel.

8)

TTA lähtub liiklusväliste teabevahendite kooskõlastamisel järgmistest nõuetest: LS § 53

lg 2 ja § 53 lg 5; ehitusseadustiku § 72 lg 1, määruse „Välireklaami ja teabe paigaldamise

kord“ § 4, EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine,“ EVS 843:2016

„Linnatänavad.“

Nende järgi liiklusmärkide ja liiklusväliste teabevahendite vaheline kaugus piki teed peab

olema kiirusel kuni 50 km/h vähemalt 25 meetrit; sõidukijuhi vaatevälja ei tohi risustada

6(10)

3-24-2972

juhtimiseks mittevajaliku teabe ja rajatisega (reklaam, liikluskorraldusvahendite liigne hulk,

haljastus vajalikus nähtavuspiirkonnas, kioskid jms), tänavale reklaami kavandamisel tuleb

arvestada liiklusohutuse nõudeid ning see ei tohi domineerida liikluskorraldusvahendite üle;

liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee ja sellega

külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Lähtudes projekteerimistingimusest „hea“, peab

nõutav külgnähtavus olema kiirusel 50 km/h vähemalt 12 meetrit. Sealjuures mõistetakse

külgnähtavuse all tänava sõiduteega külgnevat ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks

paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ja haljastust. Ristmikul nähtavuskolmnurgas ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Selles asjas sõltub kaebuse rahuldamine vastusest küsimusele, kas Lasnamäe

Linnaosa Valitsus on õiguspäraselt otsustanud jätta kooskõlastamata kaebaja taotluse

LED ekraaniga teabekandja paigaldamiseks Lõõtsa tn 2a hoone kirdepoolsele seinale

(vt taotletud asukoha osas dtl 52; täiendavalt uuriti sama asukohta kohtuistungil ka

rakenduse Google Maps vahendusel, kuvatõmmis dtl 424).

4. Reklaamiseaduse § 13 lg 1 kohaselt võib valla- või linnavolikogu määrusega

kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded

välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Seega on seadusandja andnud kohalikule

omavalitsusele pädevuse välireklaami nõuete kehtestamisel, mh õiguse nõuda reklaami

eelnevat endaga kooskõlastamist. Samuti on kohalikule omavalitsusele seadusega

antud võimalus reguleerida seda, kuidas toimub välireklaami avalikustamine ja kus

seda teha võib.

5. Viidatud seadusesätte alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 19.04.2018

vastu määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“, mille § 4 sätestab, et

teabekandja peab olema inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale ohutu,

sealhulgas peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja

reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja

kujunduse ning teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid (p 2) ja teabekandja paigutus

ja teabe kuvamine, sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine ei tohi

häirida inimeste elukeskkonda, liikumist ja liiklemist (p 3). Määruse § 5 lg 1 sätestab,

et teabekandja võib paigutada otsuse alusel. Ette on nähtud nõue reklaam eelnevalt

kohaliku omavalitsusega kooskõlastada, kuivõrd määruse § 7 järgi tuleb teabekandja

paigaldamiseks ja teabe avalikustamiseks taotleda teabekandja kooskõlastust (määruse

§ 7). Mingeid konkreetseid nõudeid selle kohta, kus välireklaami avalikustada võib, ei

ole määruses aga reguleeritud. Selles osas väärib samas märkimist, et tegelikkuses on

nii vajadust valdkonna põhimõtete väljatöötamiseks kui ka valdkonna ebapiisavat

õigusselgust möönnud ka vastustaja, sh käesolevas asjas vaidlustatud otsuse peale

esitatud vaiet lahendades (vaideotsuse p 1.3).

6. Kooskõlastuse taotluse menetlemise osas sätestab määrus, et linnaosa valitsus

edastab nõuetekohase taotluse koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul

kooskõlastamiseks linna ametiasutustele ja kolmandatele isikutele, kelle kooskõlastus

või arvamus on taotluse seisukohalt oluline (§ 8 lg 2). Kui taotlust ei kooskõlasta

põhjendatult vähemalt üks menetlusse kaasatud linna ametiasutustest või kolmandatest

isikutest, ei kooskõlasta seda ka linnaosavalitsus (§ 8 lg 9). Samas on sätestatud, et

7(10)

3-24-2972

linnaosavalitsus võib põhjendatud juhul jätta taotluse kooskõlastamata ka siis, kui kõik

teised on selle kooskõlastanud. Seega on linnaosavalitsusel võimalik kalduda kõrvale

teiste asutuste positiivsest kooskõlastusest, ent mitte taotluse teise asutuse poolt

põhjendatult kooskõlastamata jätmisest. Sama paragrahvi lõige 10 näeb

linnaosavalitsusele ette õiguse määrata kooskõlastuse tingimusi ja vajadusel tähtaeg

vastavalt muudetud taotluse esitamiseks.

7. Praegusel juhul kaasas Lasnamäe Linnaosa Valitsus taotluse menetlusse TTA,

kes jättis taotluse kooskõlastamata (dtl 53-54), põhjendades seda asjaoluga, et

LED/LCD ekraaniga teabekandja on ristmikule lähemal kui 50 m. Kuigi TTA on ka

mõne teise taotlusele lisatud seletuskirjas välja toodud tingimuse osas viidanud, et

need ei vastanud liiklusohutuse nõuetele ning oleksid vajanud korrigeerimist, saab

eelnevast järeldada ja sellega nõustus kohtuistungil ka vastustaja, et eelkõige välistas

taotluse kooskõlastamise TTA poolt praegusel juhul ekraani kavandatud asukoht.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tugines Lasnamäe Linnaosa Valitsuse keeldumine

19.04.2018 määruse nr 9 § 8 lg-le 9 ja sellele, et taotluse jättis kooskõlastamata TTA.

Sellest saab järeldada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul keeldus TTA

põhjendatult kooskõlastuse andmisest.

8. Keeldumise põhjalikumad põhjendused nähtuvad suuremas osas alles

vaideotsusest. Selles viidatakse samuti kõigepealt, et TTA kooskõlastuse andmata

jätmise tõttu ei olnud linnaosavalitsusel alust taotlust rahuldada. Vaideotsuses on

selgitatud, et TTA keeldus kooskõlastamisest, viidates mh TalTech 2022. a uuringule,

millest lähtuvalt peab ekraan olema kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h,

ristmikust vähemalt 50 m kaugusel. Nii vaideotsusest kui ka TTA põhjendustest (dtl

54) nähtuvalt andis TTA negatiivse kooskõlastuse põhjusel, et ekraan peab olema

ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus

kuni 50 km/h, ning et antud nõue tuleneb TTA tellitud TalTech koostatud uuringust

„Leedekraanide mõju liiklusohutusele,“ millele tugineva halduspraktika on

vaideotsuse kohaselt TTA järjepidevalt juurutanud 2024. a kevadest. Kui vaidlustatud

otsuses on keeldumisel tuginetud üksnes määruse nr 9 § 8 lg-le 9, siis vaideotsuses on

keeldumise põhjendusena määrusest nr 9 täiendavalt viidatud ka selle §-s 4 sätestatud

ohutusnõuetele, eelkõige punktidele 2 ja 3, mille kohaselt teabekandja peab teel ja tee

kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja reklaamivahendi ning

liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning teabe kuvamise

kohta sätestatud nõudeid (p 2) ning teabekandja paigutus ja teabe kuvamine,

sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine, ei tohi häirida inimeste

elukeskkonda, liikumist ja liiklemist (p 3). Vaideotsus viitab ka LS §53 lg 2

alternatiividele, kuid ei konkretiseeri, milline neist või kas need kõik antud juhul

rakenduvad.

9. Kohus viitas ülalpool, et konkreetseid tingimused reklaamkandja lubatavale

asukohale, sh millest reklaamkandjate kooskõlastamisel lähtutakse, Tallinna

Linnavolikogu määrusega kehtestatud ei ole ja ka Tallinna linn ise peab praeguse

olukorra õigusselgust ebapiisavaks. TTA selgitas vaidemenetluses, et andis negatiivse

kooskõlastuse põhjusel, et ekraan peab olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel

kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h ning et antud nõue tuleneb

ameti tellitud TalTechi koostatud uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“,

millele tuginevat halduspraktikat olevat amet järjepidevalt juurutanud 2024. a

kevadest. Ei saa olla vaidlust, et TalTech selliseid kohustuslikke nõudeid

reklaamkandjate paigutamisele seada ei saa. Kohtule nähtuvalt on TTA aga sisuliselt

pidanud end seotuks TalTech uuringu tulemustega ega ole näinud seetõttu võimalust

8(10)

3-24-2972

muid asjaolusid kaaluda. TTA otsus kooskõlastamisest keelduda tugines niisiis

sisuliselt üksnes ekraani kavandatud asukohale ja seejuures sellele, et TalTech uuringu

tingimuste järgi ei olnud kavandatud kaugus ristmikust sobiv ja seega lubatav.

10. Määrusest järelduvalt on kohalikul omavalitsusel, sh menetlusse kaasatud linna

ametiasutustel kooskõlastuse andmise otsustamisel siiski kaalumisruum.

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt, hindamata eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS §

158 lg 3). Kohus võib seega sekkuda eelkõige juhul, kui lähtutud on lubamatust,

asjakohatust või sobimatust kaalutlusest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses.

11. Kohus nõustub vastustajaga põhimõtteliselt selles, et teaduspõhine lähenemine

halduspraktika kujundamisel on põhjendatud ja halduspraktika teadlikku muutmist

uute teaduslikest uuringutest ilmnevate järelduste ja teadmiste alusel ei ole iseenesest

põhjust pidada meelevaldseks. Vajadus kaitsta kõigi liiklejate tervisepõhiõigust on

asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks. Ka asjaolu, et Tallinna linna halduspraktikas

ei ole varasemalt vastavatest põhimõtetest lähtutud, ei tähenda, et linnal ei oleks õigust

ohutuse tagamise eesmärgil teaduspõhiselt halduspraktikat muuta. Seetõttu ei ole

põhjust heita vastustajale ette kooskõlastuse andmise kaalumisel ka TalTech 2022. a

uuringu kui mittesiduva dokumendi järeldustega arvestamist.

12. Olukorras, kus ekraani asukoha paigutust pole õigusaktides konkreetsemalt

reguleeritud, ei saa aga pidada piisavaks ja asjakohaseks üksnes mittesiduvast

dokumendist tulenevale keelule tuginemist ilma mistahes muude sisuliste põhjenduste

ja kaalumiseta. Vaideotsuses on küll täiendavalt viidatud kavandatud reklaamtahvli

paigutusele konkreetsete koolide (Emili Kool, International School of Tallinn)

läheduses, kuid esitatud pole ühtegi muud seda konkreetset taotlust ja kavandatu

ohtlikkust puudutavat põhjendust ega kaalutlust. Täiendavaid põhjendusi seoses

reklaamtahvli konkreetse asukohaga, sh ohuga vasakpöörde teostamisel, esitas

vastustaja alles kohtuistungil.

13. Samuti peaks teadlikult uue halduspraktika juurutamisega kaasnema ka selle

ühetaoline rakendamine. Seega ehkki on õige, et nõuda ei saa varasema, sh ebaõige

halduspraktika jätkumist, ei tohiks pärast otsustust uut halduspraktikat rakendama

hakata seda teha meelevaldselt. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et mh halduspraktika

muutumisel on haldusorganil ka suurem selgitamiskohustus (RKHKo 08.10.2025 nr 3-

24-2091, p 29).

14. Vastustaja on kaalumisel aluseks võtnud TalTech 2022. a uuringust tuleneva

halduspraktika teadliku muutmise alates 2024. a kevadest. Samas ei nähtu kohtule

veenvalt, et tegelikkuses oleks juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal ühetaoliselt

juurutatud uut TalTech uuringul põhinevat halduspraktikat. Näiteks asus linnavalitsus

praeguse asja tehioludega sarnases, ent teise taotlejaga seotud 20.05.2025

vaideotsuses (dtl 252-256) seisukohale, et TTA-poolne keeldumine kooskõlastamisest

ei olnud sisuliselt põhjendatud, kuna rikuti põhjendamiskohustust, mis vaideotsuse

kohaselt seisnes selles, et ei selgitanud piisavalt ja arusaadavalt, milliseid asjaolusid

haldusorgan arvestas ja millised järeldused sellest tegi. Ühtlasi juhiti selles

vaideotsuses nii TTA kui ka Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tähelepanu asjaolule, et uue

otsuse tegemisel tuleb tagada taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte järgmine. Sellise

vaideotsuse tegemine alles 2025. a maikuus ei tekita veendumust, et kaebaja taotluse

osas tehtaks igal juhul algsega sarnase sisuga otsus või et vastustaja ka tegelikkuses

9(10)

3-24-2972

rakendaks ühtselt uut halduspraktikat, nagu seda praeguses asjas tehtud vaideotsuses

väideti.

15. Kahtlusi viimatimainitu osas süvendab ka kaebaja poolt esile toodud

reklaamtahvli kooskõlastuse andmine augustis 2024. a (kohtuistungi protokoll

00:45:26), mis jääb uue halduspraktika väidetava rakendamise alguse järgsesse aega.

Tegelikult möönis vastustaja kohtuistungil ka ise, et uue halduspraktika juurutamisega

alustamise konkreetset kuupäeva on raske öelda, kuid alates 2025. a algusest ei ole

uusi kooskõlastusi antud (kohtuistungi protokoll 00:46:19). Vaidlustatud otsus on

tehtud aga juunis 2024. a. Samuti kinnitas vastustaja kohtuistungil enda teadlikkust

ning samas passiivsust teiste, ilma kooskõlastuseta ebaseaduslikult paigaldatud

reklaamtahvlite puhul, mille asukoht on väga sarnane kaebaja taotletud paigutusele (nt

Odra tn-l, vt dtl 425). See tekitab omakorda veelgi kahtlusi inimeste tervisepõhiõiguse

tagamisele suunatud uue halduspraktika sisulisest ja tegelikust juurutamisest Tallinna

linnas, millele aga vaideotsuse põhjendused peaasjalikult tuginevad.

16. Eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja kohtu hinnangul kaalutlusõigust teostanud

nõuetekohaselt. Kohtul pole seetõttu võimalik veenduda, et kaebaja taotlust ei jäetud

kooskõlastamata meelevaldselt, samas kui teisi sarnaseid taotlusi rahuldati või sarnases

asukohas paiknevaid ebaseaduslikke reklaamtahvleid tolereeritakse.

17. Kohus tühistab eelnevast tulenevalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024

otsuse nr 2-24-5893/10 ja kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6)

Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja

taotleb 05.11.2025 ja 10.11.2025 menetlusdokumentide kohaselt menetluskulu hüvitamist

kokku summas 3110 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust

summas 3090 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud

kokku 17 tundi ja 10 minutit, tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta hind). Kohus leiab,

et arvestades asja mahtu, keerukust, menetluskäiku ja ka asja tähendust menetlusosaliste

jaoks, on tegu on vajalike ja põhjendatud kuludega. Esindajatasu ei ole ka sedalaadi vaidluse

puhul tavapärasest selgelt suurem. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks HKMS

§ 108 lg 1 alusel välja 3110 eurot. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)