2-24-487/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMuuta Viru Maakohtu 21.04.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603 Mõista L.X-ilt välja N.H kasuks alates 10. jaanuarist 2024 kuni N.H täisealiseks
Legislator headnote
AI generated2-24-487/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: jaanuarist 2024 kuni N.H täisealiseks
Full text
2-24-487
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2025, Narva
Tsiviilasja number
2-24-487
Tsiviilasi
N.H, X.J hagi L.X-i vastu elatise suurendamise
nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja I 992,97 eurot (260,33 - 150 eurot x 9 kuud)
Hageja II 992,97 eurot (260,33 - 150 eurot x 9 kuud)
Menetluse liik
Hagimenetlus
Asja lahendamise viis
Kohtuistungil 18. novembril 2025
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I N.H (isikukood XXX)
Hageja II X.J (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja J.Q (isikukood XXX)
Kostja L.X (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Muuta Viru Maakohtu 21.04.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603
määratud elatisraha.
3. Mõista L.X-ilt välja N.H kasuks alates 10. jaanuarist 2024 kuni N.H täisealiseks
saamiseni 17. märtsil 2030 igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma)
+ 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40
eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (muutus esimest korda
1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
4. Mõista L.X-ilt välja X.J-i kasuks alates 10. jaanuarist 2024 kuni X.J-i täisealiseks
saamiseni 21. septembril 2036 igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot
(baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil
(muutus esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse
muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
5. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Asjaolud ja kohtu selgitus:
1 / 3
2-24-487
Hagejad esitasid 10.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise
suurendamise nõudes. Hagejad elavad oma emaga. Kostja alates 2020. a oktoobrist elab
hagejatest eraldi. Viru Maakohtu 21.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603 vähendati
kostja poolt hagejatele makstav elatist 292 eurost kuni 150 euroni kuus igale lapsele. Kohus
rahuldas L.X-i hagi tagaseljaotsusega. Hagejate vajadused on suurenenud. Kostja poolt
makstava elatisest ei piisa laste vajaduste rahuldamiseks. Hagejad paluvad muuta Viru
Maakohtu 21.04.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603 määratud elatisraha ning
mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis vastavalt PKS § 101 alates hagi esitamise
päevast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Kostja esitas 05.02.2024 vastuväited hagejate nõudele. Ei ole nõus elatise suurendamisega.
Viru Maakohus 30.10.2025 määrusega rahuldas hagejate taotlused menetluse
kiirendamiseks. Kohus määras asja arutamise kohtuistungil ning määras kohtuistungi ajaks
18.11.2025 kell 10.00. Kohus on selgitanud määruses, et kuna kostja ei ole kohtule teatanud,
kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist
kohtuistungil (TsMS § 403 lg 3).
Kostja on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kohtuistungi sekretär võttis kostjaga ühendust
17.11.2025 telefoni teel ja selgitas, et kostja saab osaleda kohtuistungil video teel ja kuidas
see toimub. Kohtuistungi sekretär tegi kostjaga testkõne. L.X ei ilmunud kohtuistungile
18.11.2025 ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest.
Kohtuistungile ilmunud hagejate seaduslik esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2
alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle
avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi
rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel
esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib
esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või
tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
2 / 3
2-24-487
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank
EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).
Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(allkirjastatud digitaalselt)
Tamara Šabarova
kohtunik
3 / 3