3-25-4273/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-25-4273 Määruse kuupäev 18.11.2025 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlused kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 15.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, avalduse ja arvamuse. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja sooviks pöörduda EIK -sse advokaadi vahendusel, ühtlasi soovib ta riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamist. Kaebuse materjalide järgi on kohtutäitur tekitanud talle kahju, kui täitis kohtumäärust jj. Kaebaja märkis ka, et talle psüühikahäire tekitamine on kriminaalkorras karistatav jj.

2. Kohus mõistab kaebust sisu põhjal selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1).

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalikõiguslikku ametit, ei saa kohtutäituri tegevust vaidlustada halduskohtus.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai 3-25-4273

teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

4. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja leiab, et keegi on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. 5. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. 6. Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Olavi-Jüri Luik riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg

1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning hagiavalduse esitamise maakohtule saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus riigi õigusabi taotlust vastavalt kuuluvusele maakohtule, vaid kaebajal on võimalik soovi korral maakohtusse pöördumisel esitada koos hagiavaldusega ka taotlus riigi õigusabi saamiseks.

7. Kohus märgib veel, et kui kaebaja peaks soovima taotleda riigi õigusabi kuriteoteate koostamiseks (hõlmatud õigusdokumendi koostamise mõistega), on ka sellise taotluse läbivaatamine tulenevalt RÕS § 10 lg-st 3 Tartu Maakohtu pädevuses.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)