2-25-107344/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-107344

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi osaühingu Plurium

vastu leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Plurium 29.10.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

84,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja osaühing Plurium (registrikood 10041017),

seaduslik esindaja U.U

RESOLUTSIOON

1. Keelduda osaühingu Plurium Harju Maakohtu 30.09.2025 otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud osaühingu

Plurium

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu

ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

1(7)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 23.04.2025 Harju Maakohtule osaühingu Plurium

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,21 eurot ja viivise alates

24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk 09.02.2023 pargitud hageja poolt

opereeritavas eraparklas Tuukri tn 9 parkimisalal parkimiskorralduse nõudeid rikkudes.

Hageja väljastas kostjale leppetrahvi 40 eurot ja paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud ning hageja palub kostjalt see välja mõista.

Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast

päevast (24.02.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni summas 10,21 eurot ja edasiulatuvat

viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagejal

on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude nõue 30 euro ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja parkis oma auto Kiikri tn 2/1 maja ees / Tuukri tn lõpus ning sai hagejalt trahvi 40

eurot. Enne parkimist otsis kostja parkimisinfot, kuid ei leidnud seda, ning pani auto telefoni

kaudu parkima kesklinna alale. Parkimiskoht, kuhu kostja parkis, oli tähistatud siniste

joontega, mis viitas Tallinna linna tasulisele parkimiskohale. Märgid parkimistsooni kohta (sh

parklasse sissesõidul) puudusid. Kostja tegi 30.07.2025 ja 01.08.2025 päringu Tallinna

Transpordimetile tasulise parkimise korraldamise kohta Kiikri tn 2/1 maja juures ning saadud

vastusest ei saanud selgust 2023. aasta veebruaris kehtinud parkimiskorralduse kohta. Kostja

sõiduk ei olnud pargitud Tuukri tn 9 parkimisalale, vaid Kiikri tn 2/1 maja juurde.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 10,21 eurot ja viivise põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 470 eurot

ning märkis, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes (RKTKo 26.01.2017, nr 3-2-1-82-16 p 22). Hageja heidab kostjale ette

parkimistingimuste rikkumist, s.t lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja

nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi.

2(7)

4.2. Hageja esitatud fotode põhjal saab tuvastada, et hageja opereeritavas Tuukri tn 9, Tallinn

parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid. Tahvlitelt nähtus, et tegemist on tasulise

parkimisalaga ja neil oli viide parkimistingimustele. Tingimuste kohaselt loeb hageja lepingu

sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja on selle väite

ümberlükkamiseks esitanud 02.07.2025 fotod, millelt ei nähtu parkimistahvlite- ja märkide

olemasolu. Kostja esitatud fotodelt ei ole nähtav ega arusaadav, millal on nimetatud pildid

tehtud. Seega ei saa nende põhjal asuda seisukohale, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval

(09.02.2023) seal tasulisele parkimisalale viitavaid märke ei olnud. Hageja esitatud fotodelt

nähtub, et need on tehtud 02.03.2023 ja 10.05.2023. Samuti nähtub hageja poolt esitatud

fotodelt sama maja, mille kohta on esitanud pildi kostja. Seega on tõendatud, et kostja parkis

09.02.2023 talle kuuluva sõiduki Tuukri tn 9, Tallinn (tsoon P60) parkimisalal. Ainuüksi

asjaolu, et parkimiskoht on piiratud siniste joontega, ei anna alust asuda seisukohale, et

tegemist on Tallinna linna tasulise parkimisalaga.

Kostja ei ole tõendanud, et tegemist on Kiikri tn 2/1 parkimisalaga ning nimetatud asjaolu ei

selgu ka Tallinna Transpordiameti vastusest. Tallinna Transpordiamet on kostjale üksnes

teatanud, et neil ei ole võimalik anda teavet 09.02.2023 toimunud parkimise korralduse kohta

Tuukri tänava lõpus ning neil ei ole säilinud infot liiklusmärkide olemasolu ega vahetamise

kohta sel ajal. Hageja on seega tõendanud, et tegemist oli hageja poolt opereeritava tasulise

parkimisalaga.

4.3. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes

selgelt nähtavad- Lepingutingimustes oli kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki

parkimisega parklasse. Puudub vaidlus, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik

või vastutav kasutaja, mistõttu vastutab ta parkimislepingu rikkumise eest ning parkimisleping

tuleb vastavalt parkimislepingu tingimustele lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

4.4. Hageja on tõendanud, et Tuukri tn 9 parkimisala puhul oli tegemist tasulise

parkimisalaga.

Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist

parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi

kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori

opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus

sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida

vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel.

Hageja sõnul kostja parkimistasu ei tasunud. Kostja tõi välja, et tasus parkimise eest

Kesklinna tsoonis. Kuna parkimist ei korraldanud antud parkimisalal Tallinna linn, vaid

hageja, siis on kostja tasunud parkimise eest valele isikule. Kuivõrd kostja ei ole parkimise

eest tasunud hagejale, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu

rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv 57 eurot, mistõttu oli hagejal õigus kostjalt

leppetrahv nõuda.

4.5. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasi kojamehe vahele mõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamiseks (RKTKo

05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu

ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal tuvastada. Samas ei ole alust kahelda, et

leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile.

3(7)

Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas

paremini tõendada. Seega valis hageja leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse

edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

4.6. Kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet tasunud, rikkus ta lepingust tulenevat

rahalist kohustust ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 158 lg 1

alusel. Hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta või

kostjalt nõutav leppetrahv 40 eurot ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku

või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas

parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud

leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul lisaks võlgnetavale

parkimistasule ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku,

sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku

lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma

kohustust täitma.

4.7. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel

õigus nõuda kostjalt ka viivist. Leppetrahvi viivis perioodi 24.02.2023–23.04.2025 eest on

10,21 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivise ja TsMS § 367 alusel põhinõudelt alates 24.04.2025 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.8. Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 sissenõudmiskulu 30 eurot

hüvitamist. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale 17.04.2023, 09.05.2023 ja 13.02.2024

meeldetuletuskirjad e-posti aadressile XXX. Seega on tõendatud, et hageja on võlgnevust

kostjale enne hagi esitamist meelde tuletanud. Samuti on hageja esitanud oma tööprogrammi

väljavõtte, millest nähtub, milliseid muid toiminguid (äriregistrisse päringu tegemine, e-

mailide saatmine) on hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks teinud. Sissenõudmiskulu

30 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

4.9. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot (sh hagi esitamise riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 350 eurot). Maakohus

mõistis nimetatud summa kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja ning märkis TsMS §

177 lg 4 ja hageja avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtul tühistada leppetrahv ning mitte

rahuldada hageja nõuet viiviste ja muude kulude osas, sest hagejal ei ole kulusid tekkinud.

Kostja palus mitte rahuldada hageja nõuet esindajakulude väljamõistmise osas, sest see nõue

on põhjendamatu.

Trahvil olev parkimise aadress ei vasta tõele. Kiikri tn 2/1 ja trahvil märgitud aadressil Tuukri

tn 9 vahel on 800 m, mistõttu ei saa Kiikri tn 2/1 kuuluda Tuukri tn 9 parkimistsooni.

Parkimisala ei olnud ka selgelt ja arusaadaval viisil märgistatud.

4(7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 84,67 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus

täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva

selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise

korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei

anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.

8. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-

13363, p 15).

9. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg

8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

9.1. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et 09.02.2023 ehk leppetrahvi

väljastamise kuupäeval Kiikri tn 2/1 maja juures tasulisele parkimisalale viitavaid märke ei

olnud. Kostja ei ole välja toonud ning ka fotodelt ei nähtu, millal tema poolt 02.07.2025

esitatud fotod tehtud on. Hageja on hagis esile toonud, et Kiikri tn 2/1 maja juures oli toona

tegemist Tuukri tn 9 parkimisalaga (tsoon P60), kus asusid ka tasulisele parkimisele viitavad

märgid ja parkimistingimused. Hageja on esitanud 02.03.2023 ja 10.05.2023 nimetatud alal

tehtud fotod (dtl 297–298), millelt nähtub tasulise parkimisala märk ning parkimistingimuste

olemasolu. Seega on tõendatud, et tegemist oli hageja poolt hallatava tasulise parkimisalaga.

Nimetatut ei lükka ümber ka kostja väited, mille kohaselt Kiikri tn 2/1 maja juures käesoleval

ajal enam hageja opereeritavat tasulist ala ei ole ning et aadresside Kiikri tn 2/1 ja Tuukri tn 9

5(7)

vahel on 800 m. Kostja parkis hageja poolt hallataval tasulisel parkimisalal ning ei tasunud

hagejale parkimise eest. Seega on hagejal õigus kostjalt leppetrahvi tasumist ka nõuda.

9.2. Kostja palub apellatsioonkaebuses jätta rahuldamata hageja viivise- ja muude kulude

nõue, sest leiab, et hagejal ei ole neid kulusid tekkinud. Kostja ei ole oma väidet rohkem

põhistanud. Maakohus on hageja viivise- ja sissenõudmiskulude nõuet otsuses nõuetekohaselt

analüüsinud ja nende põhjendatust hinnanud. Kostja ei esile toonud asjaolusid, mis annaksid

aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

11. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

12. Kostja vaidlustab ka menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Olukorras, kus apellant

vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse

kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel

keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab

haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse

maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus

arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-

9335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast

kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

Osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud

sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et

apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata

juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm

24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis

üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14).

Kostja on apellatsioonkaebuses menetluskulude rahalise suuruse osas üksnes märkinud, et

hageja esinduskulud on põhjendamatud. See väide on liiga üldine, et anda alust maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab

ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles

seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

6(7)

Maakohus on piisavalt analüüsinud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, tuues välja, milliste toimingute ajakulu on põhjendatud terves ulatuses ning

millised osaliselt. Maakohtu põhjenduste põhjal on aru saada, kuidas on lepingulise esindaja

kulude suurus maakohtu menetluses kujunenud ning mida on maakohus kulude põhjendatuse

hindamisel arvesse võtnud.

Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud

väidete põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega

on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

15. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist on tal

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)