2-24-15092/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15092

Kohtuasi

Bigbank AS hagi U.J-i vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7977,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja U.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus ja saata maakohtule uueks

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-24-15092

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bigbank AS (hageja) esitas 04.10.2024 maakohtule U.J-i (kostja) vastu hagi, milles palub

mõista kostjalt välja hageja kasuks tagastamata krediidisumma 9887,02 eurot,

sissenõudmiskulu 10 eurot, intressid 688,64 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, lepingu

muutmise tasu 38,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 760,05 eurot ja viivise alates

05.10.2024 tagastamata krediidisummalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 19,90%

aastas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja (krediidisaaja)

24.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22004935 (leping), mille alusel andis hageja

kostjale üle 12 950 eurot. Krediidi kulukuse määr oli aasta kohta 23,40%. Krediidi kulukuse

määr arvutati eeldusel, et krediidisumma on 12 950 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud,

intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 194,25 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies

mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

1.2. Pooled sõlmisid 07.02.2024 lepingu lisa nr 1, millega anti krediidisaajale maksepuhkust 6

kuud. Maksepuhkuse ajal kohustus krediidisaaja krediidiandjale tasuma intressi ja

lepinguhaldustasu, st oli vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk tuli

tagastada uue maksegraafiku alusel. Seoses maksepuhkusega muutusid lepingu lõpptähtpäev,

intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Uus krediidi kulukuse määr

lepingus aasta kohta oli 24,11%. Kostjal tuli tasuda lepingu muutmise tasu 45 eurot. Kõigi

kostja poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma oli 14 675,95 eurot.

1.3. Kostja on kohustuste katteks tasunud kokku 7375,85 eurot, millest 4241,24 eurot arvestati

intresside katteks, 3062,98 eurot krediidisumma katteks, 52,50 eurot lepingu haldustasu

katteks, 6,52 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 7,61 eurot

viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja üleantavast

krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 194,25 eurot.

1.4. Hageja edastas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei likvideerinud tekkinud võlga

täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja lepingu 16.05.2024 avaldusega üles.

2. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 07.02.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 5379,90 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise võlalt (5379,90

eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.05.2024

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis rahuldamata hagi

intresside 688,64 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivise 760,05 eurot ja lepingu

muutmise tasu 38,48 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses

kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg

1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 505 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s

2-24-15092

94 sätestatud viivise ulatuses. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse

teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

3.2. Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises

kui selle teabe kontrollimises. Laenusaajal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Praegusel

juhul seda ei tehtud.

3.3. Kohtu ette toodu kohaselt oli kostjal järgmised igakuised krediidikohustused: 34 eurot TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees; 240 eurot Esto AS ees; 1 eurot Kaubamaja Grupp AS ees;

250 eurot Placet Group OÜ ees; 98 eurot Esto AS ees; 29 eurot Bondora AS ees.

3.4. Kostja keskmine sissetulek oli 1142 eurot. Kostja ülalpidamisel oli üks ülalpeetav.

Hageja järeldusel puudusid kostjal üürikulud.

3.5. Hagiavaldusest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist

kindlaks krediidisaaja väljaminekute ega majapidamiskulutuste suurust. Hageja on hagis

üksnes märkinud, et pärast krediidilepingu sõlmimist olid kostja igakuised kohustused kokku

625,32 eurot ja sissetulek keskmiselt 1142 eurot. Samas ei ole hageja arvestanud kostja

väljaminekuid majapidamisele, ülalpeetavale ega ka asjaolu, et kostja mängis regulaarselt

hasartmänge (Eesti Loto AS).

3.6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

3.7. Seetõttu mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva võla 5379,90

eurot (laen 12 755,75 – tagasimaksed 7375,85), sissenõudekulu 10 eurot ja viivise VÕS § 113

lg 1 kohaselt.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult või

saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

4.1. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginedes kohus

järeldas, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

4.2. Hageja esitas kohtule andmed ja tõendid, mis näitavad, et krediidiandja analüüsis

laenusaaja krediidivõimelisust vastavalt kehtivatele nõuetele. Kostja andmeid võrreldi

mitmest sõltumatust allikast saadud teabega, sealhulgas arvelduskonto väljavõtte ja

registripäringutega. Krediidiandja krediidianalüüsi süsteem põhineb kindlaks määratud ja

standardiseeritud valemil, mis arvestab kõiki laenutaotleja finantskohustusi, sealhulgas

2-24-15092

ülalpeetavate arvu. Ka siinsel juhul arvestati krediidianalüüsis ülalpeetava olemasolu ja

majapidamiskulusid. Pärast olemasolevate krediidikohustuste (275 eurot) ja uue

laenukohustuse (350,32 eurot) tasumist jäi laenusaajale igakuiselt vaba raha 516,68 eurot

(keskmine sissetulek 1142 – krediidikohustused 625,32). See summa oli piisav, et katta

keskmised majapidamiskulud ning tagada ülalpeetava ülalpidamine. Siinkohal on oluline

arvesse võtta ka seda, et krediidivõimelisuse analüüs tehti märtsis 2022, mil majandusolukord

ja hinnatase olid oluliselt erinevad praegusest.

Menetluse käik

5. Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja andis hagejale võimaluse

esitada täiendav seisukoht erinevate kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate kulude ja

kohustuste kohta.

6. Ringkonnakohus toimetas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse,

apellatsioonkaebuse ja hageja täiendava seisukoha kostjale kätte kättetoimetamisportaali

kaudu, kuid kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Hageja esitatud faktilised väited

loetakse kostja poolt omaksvõetuks.

9. Tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid. Kohus võtab aluseks üksnes

hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja

poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei saanud maakohus hageja

esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel järeldada, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel

asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada

vaidluse tavapärases korras, s.o sisulise otsusega. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud

eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust

lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.

10. Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades

arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust

eeldades on alust hagi rahuldada. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest

nähtub faktilisi asjaolusid, ei tohi kohus neid tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta.

Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab kohus arvestada üksnes nende faktiliste

asjaoludega, mis on kirjas kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud hagiavalduses (TsMS

komm II (2019), § 407, p 3.3.6.a). Siinsel juhul rahuldas maakohus tagaseljaotsusega hagi

osaliselt, leides, et kuivõrd esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (otsuse lk 2). Maakohus leidis, et krediidiandja ei

2-24-15092

kogunud teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Maakohus

heidab hagejale ette, et hageja ei ole arvestanud kostja väljaminekuid majapidamisele,

ülalpeetavale ega ka asjaolu, et kostja mängis regulaarselt hasartmänge (Eesti Loto AS) (dtl

130–138). Seega hindas maakohus tagaseljaotsuse tegemisel kostja pangakonto väljavõtet ja

tuvastas selle alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

11. Tarbijakrediidivaidlustes ei ole üldjuhul põhjendatud lahendada vaidlust

tagaseljaotsusega, sest maakohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, aga ka muid asjaolusid, mis mõjutavad hageja nõude rahuldamist

sisuliselt, mitte pelgalt hagis esitatud asjaolude kohaselt. Tagaseljaotsuse õiguslik raamistik ei

võimalda alati kohtu kontrollikohustust täita, kuivõrd krediidi kulukuse määra ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimine eeldab sageli tõendite hindamist ja

asjaolude tuvastamist.

12. Krediidiandja võib VÕS § 403⁴ lg 6 järgi sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja VÕS § 403⁴ lg 2 teise lause järgi arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

13. Eeltoodust ei tulene täpsemalt, kuidas peab krediidiandja hindama tarbija kohustuste ja

sissetulekute vahekorda. Finantsinspektsiooni juhiste kohaselt tuleb lähtuda krediidi põhiosa

ja intressimaksete ning tarbija sissetuleku suhtest, võttes seejuures arvesse nii tarbijale

väljastatava kui ka juba varem võetud kohustuste summa. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada,

kui on ilmselge, et tarbija sissetulekutest ei jätku kõikide olemasolevate ja taotletavate

kohutuste kandmiseks. Seejuures peab krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija

sissetuleku suhe vastama krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele.

Tarbija jaoks on ebamõistlikult koormav, kui tema kõigi finantskohustuste igakuised põhiosa-

ja intressimaksed kokku moodustavad 80–100% tema sissetulekutest ning ettevaatlikkusega

tuleks suhtuda ka suhtarvudesse, mis jäävad vahemikku 50–80% (vt Finantsinspektsiooni

käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. 17.10.2024. Kättesaadav:

fi.ee/juhendid). Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja krediidikohustuste ja sissetuleku

suhteks on 54,76%. Uuel läbivaatamisel saab maakohus siinse otsuse punktis 12 märgitule

hinnangut andes hinnata, kas nimetatud suhtarv on siinsel juhul õigesti arvestatud ja

põhjendatud.

14. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohus ei saa asuda esmakordselt tõendeid

hindama olukorras, kus maakohtus ei ole vastutustundliku laenamise aspekti arutatud.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud

osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude

jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173

lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi

kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

2-24-15092

(allkirjastatud digitaalselt)