2-23-16649/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16649

Kohtuasi

T.Z-i hagi X OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4555,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja X OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja

Riho Sillar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud X OÜ kanda.

4. Mõista X OÜ-lt T.Z-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 1154,25 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

5. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2025 otsuses X OÜ ärinimi tähemärgiga

ning mitte avalikustada X OÜ registrikoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-16649

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.Z (hageja) esitas 24.11.2023 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista kahju hüvitise 3764,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 337,75

eurot ja viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja

hagis ja selle 20.10.2024 täpsustuses kostjalt välja mõista hinna alandamise alusel 2944 eurot,

intressi 83,92 eurot ja viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 09.06.2022 järelmaksuga tarbijale müügi

lepingu (müügileping), mille alusel ostis hageja kostjalt sõiduki Dodge Journey

registrimärgiga XXXXXX (sõiduk). Sõiduki müügihind oli 6400 eurot, millest 1000 eurot

maksis hageja oma eelmise auto Dodge Caliber kostjale loovutamise teel ja 5499 eurot TF

Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) finantseeringuga.

1.2. Peale ca 3000 km läbimist tekkis 2023. a alguses sõidukil käigukasti rike, st osad käigud

ei lülitunud sisse. Hageja esitas 05.02.2023 kostjale pretensiooni, milles palus, et kostja

parandaks rikke või asendaks auto või hüvitaks käigukasti remondi kulu 3189 eurot. Kostja

teatas, et pretensiooni esitamise aeg on 6 kuud ja müügist oli möödunud enam kui 6 kuud.

1.3. Hageja esitas Tarbijavaidluste komisjonile kaebuse, nõudes käigukasti remondi kulude

hüvitamist. Tarbijavaidluste komisjon jättis hageja kaebuse rahuldamata.

1.4. Kostja on lepingut rikkunud. Lepingu sõlmimisel andis kostja suulise selgituse, et sõiduk

on tehniliselt kontrollitud ja korras. Kostja kodulehel reklaamiti, et kõik kostja juures olevad

sõidukid on läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli. Hageja usaldas kostja professionaalsust

automüüjana.

1.5. Hageja tellitud ekspertiisi kohaselt oli käigukasti rikke põhjuseks selle suur kulumine,

mis oli olemas juba müügilepingu sõlmimise ja sõiduki hagejale üleandmise ajal. Järelikult oli

käigukast kulunud juba lepingu sõlmimise ajal.

1.6. Kostja oli enne lepingu sõlmimist käigukasti puudustest teadlik, kuna kostja oli sõiduki

ostnud selle turuhinnast soodsamalt käigukasti seisundi tõttu. Kostja ei saa seetõttu tugineda

vastuväitele, et hageja ei teatanud sõiduki puudustest kostjale õigeaegselt.

1.7. Kostja oleks pidanud müügilepingu sõlmimisel avaldama talle teadaolevad sõiduki

puudused, mis võisid mõjutada hageja ostuotsust. Kostja ei teatanud hagejale ühestki sõidukil

esinevast puudusest ja lepingus ei olnud viidatud ühelegi puudusele. Seega ei vastanud

sõiduki kvaliteet kokkulepitule. Kostja küsitud sõiduki hind peegeldas keskmisest paremat

kvaliteeti, kuid sõiduki kvaliteet vastas kulunud ja korralikult mittetöötava sõiduki

kvaliteedile.

2-23-16649

1.8. Kostja on lepingu rikkumise eest vastutav võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 1 alusel.

Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

1.9. Hageja esmane nõue on kahju hüvitamise nõue. Hagejal tuleb sõiduki käigukasti

remondile teha kulutusi, mille suurus on Autoaed Hooldus OÜ 10.02.2023 hinnapakkumise nr

02-022023 järgi 3200 eurot. Lisaks tegi hageja kulutusi kahju suuruse kindlakstegemisele, s.o

OÜ-le Autoaed Hooldus tasutud käigukasti diagnostika ja demontaaži eest 364,80 eurot ning

ekspertarvamuse koostamise eest tasutud 200 eurot. Kokku on hageja kahju 3764,80 eurot.

Hageja ei oleks pidanud kulutusi tegema, kui kostja oleks müünud hagejale vähemalt

keskmise kvaliteediga sõiduki või informeerinud hagejat käigukasti probleemist. Käigukasti

töökorda viimiseks kulu kandmine pidi olema kostjale ettenähtav kostjale (VÕS § 127 lg 4).

1.10. Hageja esitas alternatiivselt ka hinna alandamisest tuleneva nõude (VÕS § 112 lg 1, §

224 lg 1, § 223 lg 1) ja täpsustas seda 20.10.2024 seisukohas. Hageja võib hinda alandada,

kuna ta ei ole lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb lugeda, et ta on mittekohase

täitmise vastu võtnud. Hinna alandamise ulatuse osas tugineb hageja eksperdiarvamusele,

mille kohaselt oleks puudusteta sõiduki väärtus (st kohase täitmise väärtus) 5000 eurot ning

hagejale müüdud sõiduki tegelik väärtus jääb vahemikku 1900–3500 eurot. Seega kujuneks

alandatud hinnaks 2432–4480 eurot. Hageja peab asjakohaseks lähtuda keskmisest väärtusest,

s.o 3456 eurot. Seega on hagejal õigus kostjalt tagasi küsida enammakstud 2944 eurot (6400–

3456).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, kuid hageja ei ole tavatarbija,

kuna ta asutas 2018. a äriühingu, mille põhitegevusala on mootorsõidukite ja mootorrataste

remont. Tegu ei ole järelmaksuga müügilepinguga, vaid hageja sõlmis lisaks müügilepingule

krediidiasutusega finantseerimise lepingu.

2.2. Sõiduk läbis 27.12.2022 tehnilise kontrolli. Hageja pöördus kostja poole 06.02.2023, s.o

ligikaudu 8 kuud peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist, teatades, et käigukast

on puudustega. Kostjale pretensiooni esitamiseks ajaks oli käigukast eemaldatud ja osandatud.

2.3. Käigukasti puudus ei ole kostja poolt lepingu rikkumine. Pooled leppisid kokku sõiduki

kvaliteedis ja omadustes. Hageja kinnitas lepingus, et ta oli teadlik, et tegu oli kasutatud

sõidukiga. Lepingus oli märgitud, et sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada

välja vahetamist või remonti, võivad olla purunenud või võivad puruneda peale seda, kui

hageja saab valduse. Hageja oli teadlik, et vajalik oleks sõiduki ülevaatus spetsialisti poolt

ning kostja soovitas seda tungivalt. Hageja loobus sellest ja võttis enda kanda kõik sellest

tulenevad riskid. Seega oli pooltel sõiduki kvaliteedi osas konkreetne kokkulepe.

2.4. Kui lepingu esemeks on kasutatud mootorsõiduk, tuleb selle lepingutingimustele

vastavuse hindamisel lähtuda sarnase vanuse ja kasutusotstarbega sõidukite tavapärasest

seisundist ning selgitada välja, millised on mõistlikud ootused vaidlusalusele esemele.

Kvaliteedi puhul tuleb eristada uute ja kasutatud asjade müüki.

2.5. Arvestada tuleb, et mootorsõiduki eeldatav kasutusiga on ligikaudu 12 aastat. Sõiduki

esmane registreerimine oli 15.03.2010. Tegu oli üle 12 aasta vanuse kasutatud sõidukiga,

mille odomeetri näit oli 242 037 km. Seega müügilepingu sõlmimise ajaks oli sõiduki

2-23-16649

kasutusiga ületatud. Väidetava puuduse ilmnemisel jaanuaris 2023 oli sõiduki kasutusiga

ligikaudu 13 aastat ja läbisõit mitte vähem kui 245 023 km. Hageja kasutas sõidukit pärast

selle omandamist ligikaudu kaheksa kuud ja läbis sõidukiga ligikaudu 3000 km.

2.6. Reklaamis avaldatu võttis kostja lepingu sõlmimisega tagasi. Kostja ei avaldanud lepingu

sõlmimisel hagejale, et sõiduk oli tehniliselt kontrollitud ja korras. See läheb vastuollu

müügilepingus märgituga. Hageja kinnitas lepingus, et on teadlik, et sõiduk ei ole uueväärne

ja selle erinevad detailid võivad vajada vahetamist. Teades kasutatud mootorsõiduki kvaliteeti

ja tutvudes müügilepingu tingimustega, ei keeldunud hageja tehingu tegemisest.

2.7. Ajavahemikus 05.02.2023 kuni ostja tellitud ekspertiisi raames vaatluse tegemiseni

01.03.2023 oli sõidukiga läbitud veel 1500 km. Seega ei saa olla tegemist puudusega, mille

eest kostja vastutab. Puudub vaidlus, et hageja sai sõidukit kasutada eesmärgipäraselt ja ilma

probleemideta ligikaudu 8 kuud ja läbida vähemalt 3000 km. Seejuures läbis sõiduk

27.12.2022 tehnilise kontrolli.

2.8. Hageja tellitud ekspertiisis nenditakse, et PowerShift käigukastide kulumine on sagedane

ja autoremonttöökodadele üldtuntud ning rõhutatakse, et käigukasti rike on tekkinud

ekspluatatsioonilise kulumise tagajärjel. Seega on tegemist tavapärase omadusega, mida ei saa

käsitleda müügilepingu rikkumisena. Kostjale ei saa ette heita ekspluatatsioonilisest

kulumisest tingitud puudusi.

2.9. Eksperdi arvamus ei tõenda, et käigukasti puudus esines juba müügilepingu sõlmimise

ajal. Eksperdile esitatud käigukast oli osandatud ja puudub kindlus, et tegemist on

vaidlusalusel sõidukil olnud käigukastiga. Arvamuses ei leitud, et tegu on ülimalt kulunud

käigukastiga.

2.10. Hageja oleks pidanud esmalt esitama lepingulise kohustuse täitmise nõude, s.o

parandamise või asendamise nõude. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli

väidetavalt puudusega käigukasti olukord sõiduki üleandmisel.

2.11. Kostja ei võta omaks, et ta teadis Yga müügilepingu sõlmimisel väidetavast käigukasti

kulumisest. Müügileping ei sisalda mistahes reservatsioone käigukasti kvaliteedi või

seisukorra kohta. Kostjale teadaolevalt oli hind tingitud raha vajadusest ja müügilepingu

sõlmimise kiireloomulisusest.

2.12. Hagejale müüdud sõiduki kvaliteet vastas kulunud ja korralikult mittetöötava, s.o

käigukastirikkega sõiduki kvaliteedile. Vanalt autolt ei ole mõistlik oodata kõrget kvaliteeti

või tõrgeteta, ilma remondikuludeta või riketeta kasutamist.

2.13. Igal juhul ei ole hageja nõue põhjendatud esitatud ulatuses. Kasutatud sõidukile uue

käigukasti paigaldamine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, arvestades sõiduki vanust, selle

kasutusiga ja läbisõitu. Hageja soovib käigukasti ostmise eest saada 2434 eurot. Tegu on

ülepaisutatud eelarvega. Kasutatud käigukasti turuväärtus on 465–595 eurot. Seega ei ole

käigukasti varuosade soetamise kahju hüvitamise nõue põhjendatud vähemalt 1839 euro

ulatuses. Lisaks jääb ebaselgeks, miks nõuab hageja käigukasti hoolduse kulu 320 eurot. Nõue

ei ole põhjendatud, kui paigaldatakse uus käigukast. Põhjendatud ei ole ka remondiga seotud

kulu 96 eurot. Hageja ei ole selle nõude esitamist põhjendanud olukorras, kus ta nõuab

kostjalt uue käigukasti paigaldamisega seotud kulu hüvitamist. Käigukasti väidetava

remondiga seonduvad kulud olid kantud 12.05.2023, s.o pärast ekspertiisi tegemist. Samadel

põhjustel ei ole põhjendatud diagnostikakulu 48 eurot.

2-23-16649

2.14. Kostja vaidleb vastu Tarbijavaidluste komisjoni menetluses esitatud müügilepingust

taganemisele, kuivõrd taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole

müügilepingut rikkunud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole taganemisavaldust saanud või

taganemisavaldust ei ole tehtud. Taganemisavaldus on tagasivõtmatu, mistõttu hageja ei saa

taganemisavaldust tagasi võtta.

2.15. Taganemine ja kahju hüvitamine, samuti alternatiivne hinna alandamine on teineteist

välistavad õiguskaitsevahendid. Kui kohus asub seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud,

ei saa kohus hagiavaldust rahuldada, kuivõrd müügilepingust taganemine välistab kahju

hüvitamise nõude ja hinna alandamise.

Maakohtu otsus

3. Maakohus võttis 27.02.2025 otsusega vastu hageja loobumise alternatiivsest põhinõudest

305 eurot ja intressinõudest 8,34 eurot ja lõpetas selles osas menetluse, rahuldas hagi, jättis

menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli tegemist tarbijalepinguga (VÕS § 208 lg 4).

3.2. Sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuli lähtuda VÕS §-dest 218 ja 2171

ning muu hulgas arvestada seda, mida on müüja ostjale reklaaminud.

3.3. Asjakohatu oli kostja viide sellele, et hageja on osanik ja juhatuse liige mootorsõidukite

remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes (VÕS § 218 lg 4). Hageja enda võimalikud

teadmised ei vabasta tarbijalemüügi lepingute puhul müüjat vastutusest.

3.4. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja teatas kostjale sõiduki puudustest õigeaegselt (VÕS

§ 220 lg 1). Hageja tugines sellele, et kostja teadis sõiduki puudusest, kuid ei avaldanud seda

hagejale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

3.5. Õige oli kostja väide, et koos puudustest teatamisega peab ostja nõudma asja parandamist

või asendamist ning kahju hüvitamist saab nõuda alles siis, kui müüja asja ei paranda. Siinsel

juhul nõudis hageja oma algses pretensioonis kostjalt asja parandamist (VÕS § 222 lg-d 1 ja

5).

3.6. Asjas kogutud tõenditest nähtus, et müügilepingu p-s 4 kinnitas hageja ostjana, et ta on

teadlik, et lepingu eseme põhjalik ülevaatus vastava spetsialisti poolt on lepingu eseme täpse

tehnilise seisukorra ja kõigi sellel esinevate puuduste kindlaksmääramise eesmärgil vajalik.

Sama punkti kohaselt oli selline ülevaatus müüja poolt tungivalt soovitatud, kuid ostja

teadvalt loobus sellest, võttes enda kanda kõik loobumisest tulenevad riskid. Müügilepingu p-

s 5 kinnitas hageja, et on teadlik, et tegu on kasutatud sõidukiga, mis ei ole uueväärne.

Lepingu eseme erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada välja vahetamist või remonti,

võivad olla purunenud või puruneda. Maakohtu hinnangul oleks pidanud p-s 7 märkima

sõidukil esinevad puudused, kuid neid märgitud ei ole.

3.7. Kostja on oma veebilehel avaldanud, et kõik tema müüdavad sõidukid on läbinud

põhjaliku tehnilise kontrolli, et veenduda nende heas seisukorras. Ainult nii saab kostja

avaldatu järgi garanteerida pakutava teenuse kvaliteedi. Kostja on ka avaldanud, et „kui meie

sõnast ei peakski aga piisama, olete teretulnud teostama väljavalitud sõidukile täiendava

tehnilise kontrolli enda valitud teenusepakkuja juures“. Maakohus ei nõustunud eeltoodud

tõendeid arvestades kostja väitega, et kostja võttis lepingus tagasi varem reklaamitud

avalduse, et ta on kõigi sõidukite tehnilist seisundit kontrollinud. Kostja reklaamlausetest

2-23-16649

koostoimes müügilepingu tekstiga saab järeldada, et kuigi ostjaid teavitati võimalusest tellida

ise sõidukitele tehniline kontroll, oli kostja siiski eelnevalt teinud kõigile enda müüdavatele

sõidukitele kontrolli, et tagada nende kvaliteet. Kostja ei ole avaldanud ostjatele, et ta ei

kontrolli sõidukite tehnilist seisundit ning kogu tehnilisest seisundist tuleneva riski peab ostja

enda kanda võtma.

3.8. Hageja ei väitnud, et temale müüdud kasutatud sõiduk pidi olema uueväärne või uue

sõiduki omadustega. Küll aga väitis hageja, et ta tugines kostja kui majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isiku avaldustele. Tarbijana oli hagejal õigus eeldada, et avaldused

vastavad tõele ning temale müüdud kasutatud sõidukil ei ole selliseid olulisi kasutamist

takistavaid puudusi, mis muu hulgas oleksid vajanud märkimisväärset remonti ning

mõjutanud oluliselt sõiduki hinda.

3.9. Asjas kogutud tõenditest, s.o ekspert RP koostatud ekspertarvamusest ja tema täiendavast

arvamusest ning Autoaed Hooldus OÜ esindaja kinnitusest nähtus, et kostja teadis enne

hagejaga lepingu sõlmimist, et sõiduki käigukast ei ole töökorras. Y kinnitas kirjalikult, et ta

soovis vaidlusalust sõidukit müüa 5200 euro eest, kuid müüs sõiduki 13.05.2022 kostjale

hinnaga 3700 eurot, sest kostja väiteil ei töötanud käigukast korralikult. Y kinnitas 15.01.2025

istungil tunnistajana ütluste andmisel, et ta müüs kostjale sõiduki, mille käigukasti oli juba

remonditud. Tegu ei olnud kiirmüügi hinnaga, nagu väitis eksitavalt kostja. Maakohtu

hinnangul nähtus tõenditest kogumis, et kostja oli teadlik sõiduki käigukasti probleemist, kuid

ei avaldanud seda hagejale. Kostja reklaamis hagejale, et tema müüdav sõiduk on tehniliselt

kontrollitud ning kostja pakkus hagejale sõidukit müügiks hinnaga, mis vastab samaväärsete

kasutatud sõidukite hinnale, millistel ei esine käigukastiga seotud probleeme. Kohtu

hinnangul oli järelikult sõidukil olemas oluline puudus juba enne müügilepingu sõlmimist

ning kostja müüjana vastutas puuduse eest sõltumata sellest, et tegu oli kasutatud sõidukiga.

Kõigil kasutatud sõidukitel ei esine käigukastiga probleeme ning hagejal oli õigus eeldada, et

ta ostab sellise kasutatud sõiduki, mille seisund on kontrollitud ning millel ei esine olulisi

sõitmist takistavaid puudusi.

3.10. Kostja esitas kohtule tõendi, et ta on tunnustatud automüüja. Ennast tunnustatud

automüüjana reklaamiv kostja oleks pidanud hagejat teavitama käigukastiga seotud

puudusest, millest kostja oli ise teadlik. Sõiduki võõrandamine puudusteta sõiduki hinnaga

ning puuduse varjamine oli maakohtu hinnangul teadlik ja taunitav tarbija petmine.

3.11. Alusetud olid kostja spekulatsioonid, et hageja soovis käigukasti ebaõnnestunult

vahetada ning käigukasti probleemid tulenesid hoopis sellest. Hageja esitatud tõenditega oli

tõendatud, et käigukastil esines kulumisest tulenev probleem, millest kostja oli teadlik. Hageja

ei ole sõidukil käigukasti vahetanud, vaid üksnes kaalus seda. Hageja tõendas, et hageja ise

sõidukil käigukasti ei vahetanud.

3.12. Kostja esitas kohtule väljavõtted sõiduki kohta Transpordiameti registrist, mille kohaselt

oli sõiduk läbinud tehnoülevaatuse 27.12.2022. Hageja esitas omakorda tõendi selle kohta, et

sõiduki tehnoülevaatusel käigukastiga seotud probleeme ei hinnata. Seega olid alusetud kostja

väited, et puudust ei tuvastatud tehnoülevaatusel, mistõttu ei saanud see olemas olla lepingu

sõlmimise ajal. Kostja teadis enne lepingu sõlmimist, et käigukast on puudusega.

3.13. Hageja esitas kostjale 05.02.2023 pretensiooni, milles soovis et kostja parandaks või

asendaks puuduse ise ning alternatiivselt pakkus hageja, et kostja tasub talle 3189 eurot.

Alusetud on kostja etteheited, et hageja ei nõudnud esmalt puuduse kõrvaldamist, mistõttu ta

ei saa kahju hüvitamist nõuda. Vaidlus puudus selle üle, et kostja keeldus kohtuväliselt hageja

2-23-16649

pretensiooni rahuldamisest ning kostja vaidles hageja nõudele vastu ka Tarbijavaidluste

komisjonis. Kuna kostja keeldus asja parandamisest või asendamisest, oli hagejal õigus nõuda

kahju hüvitamist.

3.14. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja ise Tarbijavaidluste komisjonile esitatud

taganemisavaldusele ei tuginenud ning ka kostja arvates ei olnud see kehtiv, ei saa kostja

taganemisavaldusele viidates välistada hageja nõude rahuldamist. Kohus ei pea taganemist

arvestama, kui kumbki pool sellele ei tugine (RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972, p-d 13–14).

Seetõttu ei saa kohus jätta hageja nõuet rahuldamata üksnes kostja formaalsel ettekäändel, et

hageja oli esitanud taganemise avalduse.

3.15. Kuna kostja rikkus lepingut ja vastutas lepingu rikkumise eest, oli hagejal õigus nõuda

temalt kahju hüvitamist. Autoaed Hooldus OÜ pakkumise järgi kulub käigukasti vahetusele ja

sellega seotud töödele 3200 eurot. Autoaed Hooldus OÜ selgituse kohaselt tehti diagnostika ja

eemaldati sõidukilt automaatkäigukast, misjärel see demonteeriti ja tehti

remondikalkulatsioon. Remonti ei ole tehtud.

3.16. Kostja ei tõendanud, et käigukasti vahetust oleks võimalik teha oluliselt soodsamalt.

Kostja esitas väljavõtted veebilehelt, mille kohaselt on kasutatud käigukasti hinnaks 465 eurot

või 595 eurot. Hageja esitas samad kostja väljavõtted, millest nähtub, et üks käigukast oli

kahjustatud ja teine manuaalne ning korras käigukasti hind on 2305 eurot. Seega vastab

Autoaed Hooldus OÜ pakkumises toodud käigukasti hind tavapärasele hinnale ega ole üle

paisutatud. Raja Haldus OÜ esitas arve ekspertarvamuse koostamise eest 200 eurot. Autoaed

Hooldus OÜ esitas arve diagnostika ja käigukasti demonteerimise eest 364,80 eurot.

Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud hagejale tekkinud kahju.

3.17. Kuna kostja vastuväited nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud, rahuldas maakohus

hageja esimese nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuna välja 3764,80 eurot. Kuivõrd

hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulus rahuldamisele ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1

alusel.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus leidis ekslikult, et kostja rikkus lepingut ja vastustab lepingu rikkumise eest.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja leidis ekslikult, et sõidukil esines puudus.

Loomulikku kulumist ei saa käsitleda sõiduki puudusena, mis toob kaasa lepingurikkumise

ning järelikult müüja vastutuse lepingurikkumise eest. Maakohus jättis kostja viidatud

Riigikohtu praktika käsitlemata ja arvestamata, rikkudes sellega ühtlasi ka otsuse

põhjendamise kohustust.

4.2. Ebaõige on maakohtu järeldus, et leping ei sisaldanud mootorsõiduki reaalset kirjeldust ja

lepingus puudusid viited mootorsõiduki puudustele.

4.3. Maakohus jättis täielikult käsitlemata kostja väiteid seoses sellega, et kostja on

reklaamilause lepingu tekstis tagasi võtnud, muu hulgas ei vastanud ega käsitlenud kohus

küsimust, miks siinse vaidluse puhul ei kohaldu VÕS § 2171 lg 4 p-d 2 ja 3.

4.4. Maakohus ei arutanud menetlusosalistega ei kohtuistungitel ega kirjalikus menetluses

lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi. Otsus on selles osas üllatuslik. Puudub

2-23-16649

vaidlus selle üle, et hageja ei esitanud lepingueelsetes läbirääkimistel küsimusi mootorsõiduki

loomuliku kulumise või käigukasti kohta. Samas on hageja eriteadmistega isik.

4.5. Hageja kaotas õiguse nõuda parandamiskulu hüvitamist. Siinse asja puhul on oluline

asjaolu, et enne kostja poole pöördumist hageja lasi kas ise või kolmandatel isikutel sooritada

toiminguid väidetavalt puudustega käigukastiga. Juhul, kui sõiduki käigukast ei toiminud,

oleks hageja pidanud pöörduma kostja kui müüja poole, mitte eemaldama ja osandama seda.

4.6. Maakohus omistas sõiduki hinnale ebamõistikult suure kaalu.

4.7. Maakohus ei võtnud arvesse hageja enne hagiavalduse esitamist tehtud taganemisavaldust

ja jättis seetõttu ebaõigesti hagiavalduse rahuldamata. Taganemist ja taganemise avaldust

tuleb eristada. Taganemisavaldus on tahteavaldus ning see oli kostjale kätte toimetatud ja

seega tahteavaldusena kehtivaks muutunud, kuid on toimetu, kuna taganemise

materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud. Materiaalõiguslikult oli hagejal võimalik nõuda

hagiavalduses lepingu tagasitäitmist, kuid mitte kahju hüvitamist või hinna alandamist.

4.8. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis põhjendusteta või veenva

põhjenduseta arvestamata, valdavas osas ka täielikult hindamata kostja esitatud tõendid,

vastuväited ja seisukohad, samuti hindas tõendeid ja seisukohti valikuliselt hageja kasuks.

4.9. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet

sellega, et ei teinud kostjale õigeaegselt teatavaks ja kättesaadavaks hageja 18.09.2024

esitatud tõendit.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

7. Maakohus tuvastas järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, mille

ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks. :



hageja ja kostja sõlmisid 09.06.2022 tarbijalemüügi lepingu, mille alusel müüs kostja

hagejale kasutatud sõiduki Dodge Journey registrimärgiga XXXXXX;



lepingu alusel ostis hageja sõiduki 6400 euro eest ning 5499 euro ulatuses finantseeris

hageja müügihinna tasumist läbi TFB Bank AS-ga sõlmitud lepingu;



sõiduki omandiõigus ja valdus anti hagejale üle 09.06.2022;



05.02.2023 esitas hageja kostjale pretensiooni, viidates sõiduki käigukasti rikkele;



kostja keeldus pretensiooni rahuldamisest põhjendusel, et pretensioonide esitamise aeg

oli 6 kuud.

2-23-16649

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et siinses asjas on hageja käsitatav tarbijana, mistõttu

kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse tarbijalemüügi sätted. Kostja ei ole vaidlustanud

seda, et hageja (füüsiline isik) sõlmis müügilepingu eesmärgiga soetada sõiduk isiklikuks

kasutuseks. VÕS § 208 lg 4 sätestab, et tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel,

mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagejat siinses vaidluses tarbijana

käsitamast ei takista ka asjaolu, et hageja on Q OÜ, mis tegeleb mootorsõidukite remondi ja

hooldusega, osanik ja juhatuse liige. Mitte ühestki poolte esile toodud asjaolust ei nähtu, et

hageja oleks müügilepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames või et

müügileping oleks seotud Q OÜ majandustegevusega.

9. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust,

leides, et PowerShift käigukasti loomulikku kulumist tuleb mõista puudusena, mis toob kaasa

lepingurikkumise ja müüja vastutuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

9.1. Õige on kostja seisukoht, et reeglina ei saa selliseid kasutatud sõidukite puuduseid, mis

tulenevad nende loomulikust kulumisest, pidada lepingurikkumisest tulenevat vastutust kaasa

toovateks puudusteks (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758, p 10, 10.2 ja 12–12.3). Siinses asjas ei

vaidle pooled selle üle, et käigukasti puudused tulenesid loomulikust kulumisest. Hageja ei

ole menetluses tuginenud väitele, et sõiduk pidanuks vastama uue sõiduki omadustele. Hageja

väidab, et kostja jättis talle teatamata kostjale teada olevast sõiduki puudusest ning hageja

tarbijana võis majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt automüüjalt tänu viimase avaldatud

infole eeldada, et sõidukil puuduvad müüjale teada olevad puudused. Erinevus kostja viidatud

Riigikohtu lahendi asjaolude ja siinse vaidluse asjaolude vahel seisnebki selles, et hageja

tõendas maakohtu menetluses, et kostja teadis müügilepingu eseme puudusest, kuid ei

avaldanud seda hagejale.

9.2. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus müüja teab kasutatud sõiduki sõidukõlbulikkust

mõjutavast puudusest, pidanuks heauskselt tegutsev müüja lepingueelsete läbirääkimiste

käigus sellele hageja tähelepanu juhtima isegi siis, kui puudus tuleneb loomulikust

kulumisest. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil

lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille

vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest,

mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Sõiduki eelmine omanik

Y, kellelt kostja sõiduki omandas, on kinnitanud kirjalikult (dtl 89), et müüs sõiduki kostjale

ning viimane määras sõiduki hinnaks 3700 eurot, sest käigukast ei töötanud korralikult. Y

kinnitas ka tunnistajana antud ütlustes, et kostja esindaja tegi enne ostmist sõidukiga

proovisõidu ja avaldas seejärel, et käigukast ei tööta nõuetekohaselt. Käigukasti

remondivajaduse tõttu leppisid kostja ja Y kokku sõiduki müügihinnaks tunnistaja soovitud

5200 euro asemel 3700 eurot.

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul on ostja huvi selle vastu, kas sõiduki käigukast töötab

nõuetekohaselt, heauskselt tegutsevale müüjale lepingueelsete läbirääkimiste kestel

mõistlikult äratuntav.

9.4. Hageja on esile toonud, et kostja turundab ennast kui sõidukitele põhjalikku müügieelset

kontrolli teostav müüja. Kostja on oma kodulehel avaldanud, et „Meilt ostetud auto tehnilise

seisukorra pärast Te muretsema ei pea – kõik meil müügil olevad masinad on läbinud

põhjaliku tehnilise kontrolli, veendumaks nende heas seisukorras“ (dtl 37). Hageja usaldas

seetõttu kostja lepingueelselt avaldatud infot, mh eeldas, et kostja ei jäta endale teada olevaid

2-23-16649

tehnilises kontrollis avastatud puuduseid avaldamata. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud,

et lepingu sõlmimisega võttis kostja oma reklaamlause tagasi. VÕS § 2171 lg 3 p 2 kohaselt

peab müüdud asi olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning

tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja

turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning

arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud

muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige

reklaamimisel või märgistusel. Sama sätte lg 4 kohaselt ei ole selline avaldus müüjale siduv,

kui lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust parandatud samal või võrreldaval viisil, nagu see oli

tehtud. Kostja peab reklaamlauses sisalduva avalduse tagasivõtmiseks müügilepingu

punktides 4 ja 5 sisalduvat.

Müügilepingu punktis 4 kinnitas ostja, et ta „on teadlik, et lepingu eseme põhjalik ülevaatus

vastava spetsialisti poolt (ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses) on

lepingu sõlmimisel lepingu eseme täpse tehnilise seisukorra ja lepingu esemel esinevate kõigi

puuduste kindlaksmääramise eesmärgil vajalik, kuna aitab ostjal otsustada müügilepingu

sõlmimise üle. Lepingu eseme põhjalik ülevaatus spetsialisti poolt on müüja poolt tungivalt

soovitatud, kuid ostja teadvalt loobub sellest, võttes enda kanda kõik loobumisest tulenevad

riskid.“ Müügilepingu p-i 5 järgi oli ostja teadlik, et tegemist on kasutatud mootorsõidukiga,

mis ei ole uueväärne. Lepingu eseme erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada välja

vahetamist või remonti, võivad olla purunenud või puruneda peale seda, kui ostja saab lepingu

eseme valduse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodud sätetest järeldada, et müüja oli võtnud tagasi

avalduse, et sõidukile on tehtud põhjalik kontroll. Lepingu eelviidatud sätetest ei saanud

tarbija mõistlikult järeldada, et kostja võib tema eest teada olevaid puudusi varjata, st et kostja

reklaamitud põhjalikus kontrollis avastatud puuduseid ei avaldata tegelikult tarbijale.

Müügilepingu p-s 6 kokku lepitu kohaselt oli ostja teadlik, et kuna lepingu esemel oli enne

lepingu sõlmimist mitu omanikku ja kasutajat, võib lepingu eseme tegelik läbisõit erineda

läbisõidumõõdiku näidust. Müüja ei kasutanud lepingu eset oma majandustegevuses ning

lepingu esemel võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte või puudusi. Ka nimetatud

säte kinnitab ringkonnakohtu hinnangul hageja põhjendatud eeldust selle kohta, et puudused,

millest kostja oli ise teadlik, on hagejale avaldatud.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et end tunnustatud automüüjana (dtl 315–

324) reklaamiv kostja oleks pidanud hagejat teavitama käigukastiga seotud puudusest, millest

müüja ise teadis. Asjas on tõendatud, et kostja müüs hagejale sõiduki 6499 euro eest (dtl 12),

sõiduki harilik väärtus ilma käigukasti puuduseta oleks olnud 5000 eurot (dtl 386–428) ja

nõuetekohaselt mittetöötava käigukastiga sõiduki turuhind oli 1900–3500 eurot (dtl 41–87).

Sõiduki võõrandamine puudusteta sõiduki hinnaga ja puuduse varjamine on ka

ringkonnakohtu hinnangul tarbija suhtes teadlik ja taunitav halvas usus käitumine.

10. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et hageja ei ole enne kahju hüvitamise nõudmist

nõudnud kostjalt asja parandamist või asendamist. Maakohus leidis õigesti, et hageja on seda

teinud, kuid kostja keeldus nõude rahuldamisest. Hageja esitas 05.02.2023 kostjale

pretensiooni, milles teatas, et 02.02.2023 avastas hageja käigukasti puudused ja nõudis asja

tasuta parandamist või asendamist või kahju 3189 eurot hüvitamist (dtl 23). Ühtlasi on hageja

sellega teatanud ka müügilepingu eseme puudusest mõistliku tähtaja jooksul. Kostja vastas

06.02.2023, et kostjal ei ole võimalik hagejat aidata, kuna ostust on möödunud enam kui kuus

kuud, mis oli pretensioonide esitamise aeg. Hagis toodud asjaolude kohaselt oli hageja autol

esineva puuduse tõttu pöördunud Autoaed Grupp OÜ teenindusse, mis tegi kindlaks puuduse

2-23-16649

käigukastil. Puuduse kindlakstegemiseks eemaldas Autoaed Grupp OÜ sõidukilt käigukasti ja

avas selle. Asjas ei ole esile toodud, et hageja oleks käigukasti remontinud, s.o ilma kostjat

teavitamata puudust kõrvaldama asunud.

10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole käigukasti vahetanud

(maakohtu otsuse p 86) ega korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi.

10.2. Hageja nõuab kahju hüvitamist talle tehtud hinnapakkumise alusel, s.o tulevikus tekkiva

kahju hüvitamist. Hageja väitis juba Tarbijakaitse komisjoni menetluses, et palub kaebuse

võimalikult kiiresti läbi vaadata, kuna auto on juba pikka aega seisnud ja selle tulemusena

võib remont kallimaks minna (dtl 365). 03.02.2025 kirjalikes kohtukõne teesides tugineb

samuti hageja käigukasti korda saamiseks vajalikele kuludele 3200 eurot (dtl 458).

10.3. Sellise kahjunõude aluseks saab olla VÕS 115 lg 1, mis eksisteerib kõrvuti VÕS § 222

lg-st 5 tuleneva parandamise kulude hüvitamise nõudega. VÕS § 222 lg-st 5 tulenev

parandamise kulutuste hüvitamise nõue on realiseeritav üksnes olukorras, kus kulutused on

juba tehtud (RKTKo 20.02.2019, 2-16-12587/69, p 11). Hageja ei ole menetluses väitnud, et

oleks puudused ise kõrvaldada lasknud ja kandnud selleks kulutusi, mistõttu ei saa hageja

nõuet kvalifitseerida VÕS § 222 lg-st 5 tuleneva kulutuste hüvitamise nõudena.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

10.4. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Siinses asjas on hageja esitanud

kahju hüvitamise nõude koos täitmisega. Maakohus on õigesti tuvastanud kõik kahju

hüvitamise eeldused: kehtiv leping (otsuse p 61, 76), kohustuse rikkumine (maakohtu otsuse p

66–71, 77–88), vastutus (maakohtu otsuse p 72–74), kahju tekkimine (maakohtu otsuse p 91–

93) ja rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos (maakohtu otsuse p 91). Ringkonnakohus

maakohtu sellekohaseid põhjendusi ei korda. Samades maakohtu otsuse punktides on

maakohus tuvastanud ka müügilepingust tuleneva õiguskaitsevahendi maksmapaneku üldised

eeldused.

11. Apellatsioonkaebuses märgib kostja ka, et hageja tegi vaidlusele eelnenud

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses avalduse lepingust taganemiseks, mistõttu on hageja

kaotanud õiguse nõuda lisaks täitmisele kahju hüvitamist. Kostja leiab, et hageja

taganemisavaldus on toimetu, kuid taganemisavaldus kui tahteavaldus on tehtud, mistõttu

taganemine välistab hageja nõuded (nii kahju hüvitamise kui hagiavalduses alternatiivselt

esitatud hinna alandamise). Sarnaselt maakohtuga ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuid

muudab Harju Maakohtu sellekohaseid põhjendusi.

11.1. Hageja teatas 27.03.2023 Tarbijavaidluste komisjonile (dtl 365) oma e-kirjas järgmist:

„Mul on ka uus lisanõue. Lepingust taganeda. Annan X-le tagasi neilt ostetud Dodge Journey.

Ise tulevad ja viivad Autoaed firma parklast ära Dodge Journey XXX XXX. Siis annab firma

X mulle tagasi mu auto Dodge Caliber TTT TTT, mille ma neile varem sissemaksena andsin,

või kannab selle auto eest minu kontole 1000 eurot, kuna selle väärtuseks oli 1000 eurot.

Samuti ülekanne minu kontole 5500 eurot, mille maksin TF Bank AB kaudu neile Dodge

Journey XXX XXX eest. Ülekanne minu kontole Dodge Journey XXX XXX autole tehtud

remonditööde eest, nagu rataste vahetus, auto käiguosa remont ja muud tööd. Saadan arve.

Tasuda ka Autoaed Hooldus OÜ-le /…/ kõik arved, mida see firma väljastab, näiteks: Dodge

2-23-16649

Journey XXX XXX auto hoiustamine, diagnostika ja muud kulud. Saadan arve. Firma X on

mulle kontole 200 eurot, mille tasusin ekspertiisi eest. Juba saadetud.“

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülal toodud Tarbijavaidluste komisjonile saadetud e-kirjast

võimalik tuvastada hageja ühemõttelist ja tingimusteta tahteavaldust lepingust taganemiseks.

Tegemist on vaidluse lahendamise ettepanekuga. Tarbijavaidluste komisjonile esitas hageja

sama kahju hüvitamise nõude, mis on esitatud ka kohtule (sh tulevikus tekkiva kahju nõude

remondikulude hüvitamiseks). 27.03.2023 e-kirjast nähtub, et hageja ei ole lisaks tehtud

ettepanekule oma varasemast kahjunõudest loobunud. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale

isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii,

nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Hageja e-kirjas kasutatud sõnastusest nähtub, et hageja on teinud ettepaneku vaidluse

lahendamiseks selliselt, et lepingu täidetakse tagasi ja kostja hüvitab sõidukile juba tehtud

kulutused, samal ajal hageja aga ei ole loobunud tulevikus tekkiva kahju nõudest ega

käsutanud oma Tarbijavaidluste komisjonile esitatud nõuet. Hageja on teinud vastava

avalduse ilma esindaja vahenduseta ning e-kirjast ei nähtu, et hageja ise oleks soovinud

avaldusega esile kutsuda taganemise õiguslikke tagajärgi. Lepingust taganemise õiguslikuks

tagajärjeks oleks sõiduki remondiks vajaliku tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõude

asendumine lepingu tagasitäitmisega, mida aga eeltoodud kirjast järeldada ei saa.

Ka kostja enda käitumine kohtumenetluses on taganemisavaldust puudutavalt vastuoluline.

Ühelt poolt leiab kostja, et taganemisavaldus on toimetu, kuna taganemise kui

õiguskaitsevahendi eeldused ei ole täidetud. Samas leiab kostja, et taganemise formaalne

eeldus (s.o avalduse esitamine) on täidetud, mistõttu on hageja kaotanud koos täitmisega

kahju hüvitamise ja hinna alandamise õigused. Ka apellatsioonkaebuses leiab kostja, et on

vastu taganemisele, kuid mitte taganemisavaldusele kui tahteavaldusele. Seega omistab kostja

apellatsioonkaebuses õiguslikud tagajärjed taganemisavaldusele, kuid taganemisele õiguslikke

tagajärgi ei omista. Kohtu hinnangul on selline seisukoht vastuoluline. Taganemisest tekivad

õiguslikud tagajärjed üksnes siis, kui on täidetud mõlemad selle eeldused – materiaalsed ja

formaalsed. Siinses vaidluses on mõlemad pooled seisukohal, et leping ei ole taganemisega

lõppenud. Kostja seisukoht, kus valib välja taganemise tagajärgedest üksnes need, mis tema

positsiooniga sobivad, on vastuoluline.

12. Kostja esitas ringkonnakohtule TsMS § 462 lg 2 alusel taotluse avalikustatavas

kohtuotsuses oma ärinime, registrikoodi ja aadressi ja muude kostjat üheselt identifitseerida

võivate andmete tähemärgiga asendamiseks. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14.1. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

2-23-16649

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul vastab hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot,

millele lisandub käibemaks, keskmisele turuhinnale ning on siinses asjas mõistlik ja TsMS §

175 lg 1 mõttes põhjendatud.

14.2. Hageja 29.10.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kulud

ringkonnakohtus apellatsioonkaebusega tutvumisest ja kliendile olukorra selgitamisest (1,4 h),

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest, sh kliendi märkustega tutvumisest (4,45 h) ja

menetluskulude avalduse koostamisest (0,45 h), s.o kokku 6,3 h. Hageja palub kindlaks

määrata õigusteenuse osutamise kulu koos käibemaksuga 1154,25 eurot.

14.3. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on asja

mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1

tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul saab arvestades vaidluse sisu

ja mahtu hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetlusdokumentide koostamise ajakulu

pidada põhjendatuks. Samuti on põhjendatud suhtlemine kliendiga, mida siinses asjas on

tehtud mõistlikus mahus. Arvestades, et õigusabi osutati 5,85 h ajal, kui käibemaks oli 22%,

ja 0,45 h ajal, kui käibemaks oli 24%, kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu (5,85x183

+ 0,45x186) 1154,25 eurot (käibemaksuga).

15. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)