3-24-3131/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3131

Haldusasi

A.H kaebus Tallinna Vangla IV üksuse esimese

osakonna (sh kambri P1-15) uste lukustamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja – A.H

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.12.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse A.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.12.2024. määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-24-3131.

2. Jätta A.H määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.12.2024

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tagastada A.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.12.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 osas.

4. Jõustunud määruses asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse laekus 15.11.2024 Tallinna Vanglas kinni peetava A.H kaebus

Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega

15.11.2024 kell 8.00–12.00 lukustati vangla IV üksuse I sektsioon läbiotsimiseks suulise

korralduse alusel. Kaebaja palus kohtul tuvastada uste lukustamise õigusvastasuse.

Uste lukustamine ja läbiotsimine on erinevad asjad ning läbiotsimiseks ei pea tingimata

kambreid lukustama. Vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt kaebaja liikumisvabadust.

Samale ajale langes tema sektori spordisaali graafikujärgne kasutus ning uste lukustamise

3-24-3131

tõttu ei saanud kaebaja spordisaali kasutada. Kaebaja palus end menetlusabi korras vabastada

riigilõivu tasumisest.

2. Tallinna Vangla 13.12.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna Vangla

osakonnas P1 toimus 15.11.2024 ruumide läbiotsimine. Vangiregistri andmetel paikneb

kinnipeetav A.H alates 28.08.2024 Tallinna Vanglas, neljandas üksuses, osakonnas P1,

kambris nr 2k-P1-15. Vangla kohustus regulaarselt ruume, sh kinnipeetavate kambreid läbi

otsida tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 68 lõikest 1 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse

nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõikest 1. Julgeoleku tagamiseks lukustati VangS §

8 lg 2 alusel P1 osakonnas kambrite uksed. Kirjalikku haldusakti osakonna lukustamise kohta

välja ei antud, kinnipeetavaid teavitati kambrite lukustamise põhjusest suuliselt. Osakond oli

lukustatud ajavahemikul 8.30–11.30. Graafiku järgi on P1 osakonna spordisaali kasutamise

aeg reedeti kell 10.00–11.15. Seoses läbiotsimisega ei viidud P1 osakonna kinnipeetavaid

15.11.2024 spordisaali.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 30.12.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus tagastas kaebuse, sest sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 2¹).

Vangla piiras 15.11.2024 seoses läbiotsimistega kaebaja liikumist kell 8.30–11.30, seega

kokku 3 tundi, mida kaebaja peab ebaproportsionaalseks. Kinnipeetavatel puudub

subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetes ruumides

konkreetsetel aegadel. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus

kehakultuuriga tegelemiseks. Selline võimalus oli kinnipeetaval 15.11.2024 ka olemas, kuid

erandkorras ei olnud seda võimalik teatud kellaaegadel kasutada, kuna kinnipeetava

eluruumid oli lukustatud läbiotsimiseks. Et läbiotsimine langes samadele kellaaegadele, kui

oli P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg, on pelgalt juhuslik. See, et ühel päeval

spordisaali kasutamise võimalus teatud isikute grupi, sh kaebaja jaoks puudus, ei tähenda, et

vangla ei võimalda kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda.

VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või

osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1

ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava

õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemine tuleb otsustada kirjalikult. VangS § 68 lg

1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema

isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise

korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 9

„Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lg 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis

kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida

läbivad kinnipeetavad.

VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku

tagamiseks. Arvestades, et 15.11.2024 oli tegemist vangla julgeoleku tagamiseks tehtud

kinnipeetavate kambrite regulaarse läbiotsimisega, oli osakonna lukustamine vangla

julgeoleku tagamiseks põhjendatud. VangS § 8 lg 2 näeb ette, et kambrite erakorralise

lukustamise kohta tuleb vormistada otsus (haldusakt) kirjalikus vormis. Praegusel juhul ei ole

vangla järginud otsuse vormistamisel haldusakti kohustuslikku kirjalikku vormi, kuna tegi

korralduse kambrite lukustamiseks kinnipeetavatele teatavaks suuliselt. See ei too kaasa

kambrite sulgemise otsuse tagantjärele õigusvastaseks tunnistamist. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

2(6)

3-24-3131

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olenemata sellest, kas otsus

oleks vormistatud kirjalikult või tehti see suuliselt teatavaks, ei oleks see muutnud selle otsuse

sisu ega tagajärgi otsuse adressaatidele. Kuna otsuse toime oli ühekordne ja lühiajaline,

piirdudes vaid paari tunniga, siis ei oleks otsuse kirjaliku vormi järgmine andud selle

adressaatidele rohkem õigusi või loonud rohkem kohustusi. Seda, milleks piirangut uste

lukustamise näol 15.11.2024 kell 8.30–11.30 rakendati (s.o kambrite regulaarse läbiotsimise

kohustuse täitmine vangla poolt), selgitati kaebajale ning kaebusest nähtub, et kaebaja sai

sellest selgelt aru. Kaebaja seab kaebuses kahtluse alla hoopis selle, kas kambrite

läbiotsimisega peaks tingimata kaasnema uste lukustamine. Seega vaidlustab kaebaja pigem

vangla valitud julgeoleku tagamise meetodeid. Kuna praegusel juhul ei ole alust kahelda

toimingu aluseks oleva otsuse (suuline haldusakt) õiguspärasuses, siis ole äratuntav, et

kambrite lukustamise toiming oleks olnud õigusvastane. Seega ei ole kaebusel

eduväljavaateid.

Lisaks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajal pole õigust

nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Toimingu mõju kaebajale on lõppenud. Kaebaja

soov, et kohus kontrolliks toimingu õiguspärasust, peab aitama kaasa tema subjektiivsete

õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Üksnes huvi veenduda toimingu

õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

12.11.2009 määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Kuna vangla peab regulaarselt kinnipeetavate

eluruume kontrollima ning see eeldab erandlike ajutiste liikumispiirangute kehtestamist, siis

ei saa praegusel juhul tuvastamiskaebuse lubatavuse põhjenduseks olla ka preventiivne huvi.

Seetõttu võiks tuvastamiskaebuse tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja palub 11.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.12.2024 määrus ja

saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusabi taotluse

läbivaatamiseks.

Kohus rikkus seaduslikkuse põhimõtet ja jättis põhjendamiskohustuse täitmata, rikkudes

HKMS § 157 lõiget 1. Läbiotsimist sai läbi viia sama tõhusalt osakonna uksi lukustamata

ning lukustamise asemel oleks võinud lasta kinnipeetavad jalutuskäigule või spordisaali.

Vangla haldusaktiga oli antud spordisaali kasutamise õigus lukustamise ajaks, mille piiramist

ei saa õigustada läbiotsimisega. Seetõttu on kaebuse rahuldamine tõenäoline ja HKMS § 121

lg 2 p 21 tingimused ei ole täidetud. Lisaks on kohus sarnaseid kaebusi menetlusse võtnud (nt

Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-10-814).

Kohus oleks pidanud menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlusalune

korraldus kaotas kehtivuse 15.11.2024 kell 12.00 (vt nt Tallinna Halduskohtu 08.08.2024

haldusasi nr 3-24-2022), mitte tagastama kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei

esitanud tühistamiskaebust, vaid pidas võimalikuks HKMS § 152 lg 2 alusel

tuvastamiskaebusele üleminekut. Riigikohtu 28.10.2020 lahendi nr 3-20-580/47 p 12 kohaselt

ei ole kohus HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebuse menetlemise jätkamise otsustamisel

seotud HKMS § 45 lgs 2 sätestatud kaebeõiguse piirangutega. Seetõttu on halduskohtu

määrus põhjendamata ja ebaseaduslik. Määrus on ebaselge, kuna kaebaja ei vaidlustanud

toiminguid, vaid soovis osakonna lukustamise aluseks oleva (suulise) haldusakti

õigusvastasuse tuvastamist. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Üheks

õiguspärasuse kontrollimise eelduseks on pädeva haldusorgani tuvastamine. Halduskohtu

määruse põhjendustest ja kogu haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole teada, kes andis

15.11.2024 kell 8.00–12.00 osakonna lukustamiseks korralduse. Ainuüksi tühise haldusakti

3(6)

3-24-3131

alusel osakonna uste lukustamine on õigusvastane, kuna HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine

haldusakt kehtetu algusest peale ning seda ei rakendata. Osakonna lukustamise lubamine

halduskohtu poolt suulise otsusega ei ole kooskõlas VangS § 8 lg-st 2 tuleneva vorminõudega.

Õigusvastasuse tuvastusnõude menetlusse võtmine ja käskkirja õiguspärasuse kontrollimine

kohtu poolt võtab vastustajalt ära VangS § 8 lg 2 alusel osakondade õigusvastase lukustamise

võimaluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus

tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 30.12.2024 määruse tühistamiseks, kuid

muuta tuleb määruse põhjendusi.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele

tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9;

14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive on

vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise

korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt

Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Ringkonnakohtu hinnangul leidis

halduskohus õigesti, et kaebaja õiguste riive seoses osakonna 3 tunniks lukustamisega oli

väheintensiivne. Mh ei ole alust väita, et läbiotsimise ja selle tagamiseks kambrite sulgemise

juhuslik kokkulangevus ning sellest tulenev spordisaali kasutamise takistus oleks kokkuvõttes

takistanud kaebajat kehakultuuriga tegelemast, sh samal päeval. Põhjendamatuks ei saa

pidada ka halduskohtu määruse motiive, miks ei ole alust pidada kambrite läbiotsimise ajaks

sulgemist eeldatavalt sisuliselt õigusvastaseks, kuna see oli vangla julgeoleku tagamiseks

põhjendatud. Kinnipeetava suhtes liikumispiirangute kohaldamine on vangistusega kaasnev

paratamatu ebamugavus. Vangla julgeoleku tagamise eesmärgil on kambrite läbiotsimine

vajalik ja olenevalt olukorrast võib selle toimingu tagamiseks olla vajalik ka uste lukustamine.

8. Muuta tuleb aga halduskohtu põhjendusi osas, mis puudutab kambrite sulgemise

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas halduskohtule tuvastamiskaebuse kambrite suulise

otsusega sulgemise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. VangS § 8 lg 2 sätestab

selgesõnaliselt, et otsus osakondade lukustamiseks lg-s 1 sätestatud ajast erinevalt tuleb teha

kirjalikult. Seega on kohtu esmasel hinnangul kaebuse aluseks olnud osakondade sulgemine

formaalselt õigusvastane ja tuvastamiskaebuse läbivaatamisel tuleks kohtul see eelduslikult

tuvastada. Seega ei ole HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine tingimus kaebuse nõuet

arvestades täidetud.

9. Põhjendatud on aga halduskohtu seisukoht, et kaebuse tagastamine oli lubatud HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg-st 2

tulenevalt kohalduvad tuvastamiskaebuse esitamisele kaebeõiguse piirangud.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

4(6)

3-24-3131

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise

vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale

põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste

rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või

ebamõistlikult raske.

10. Asjaoludest ei nähtu, et täidetud oleks tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise

preventiivse huvi kriteerium. Kaebaja põhjendus tuvastamiskaebuse esitamisel oli, et kaebaja

arvates puudub seaduslik alus osakonna lukustamiseks läbiotsimise eesmärgil, ning

määruskaebuses viitab kaebaja eesmärgile tulevikus takistada vanglal õigusvastaselt

eluosakonna sulgemist VangS § 8 lg 2 alusel, kuna vangla kuritarvitab normi. Kuna

eluosakonna sulgemise puhul on tegemist olukorrapõhiselt rakendatava meetmega, ei saa

väita, et näiteks ühes haldusasjas eluosakonna lukustamise õigusvastasuse tuvastamine

muudaks tulevikus toimuvad lukustamised õigusvastaseks või ennetaks meetme

kasutuselevõttu. Kui kaebaja leiab, et potentsiaalne tulevikus toimuv uste lukustamine on

õigusvastane ja rikub tema õigusi, on tal võimalus see konkreetne sulgemine vaidlustada,

järgides VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse korda. Sealjuures on

võimalik vaidlustada nii konkreetse sulgemise sisulist põhjendamatust kui võimalikku

sulgemise korralduse vorminõuete rikkumist. Käesolevas asjas uste sulgemise vormilise

õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale selleks puhuks õiguslikku eelist. Üksnes huvi

veenduda toimingu õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.11.2009 määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12).

11. Ringkonnakohus selgitab vastuseks kaebaja väidetele, et halduskohtul ei oleks olnud

võimalik jätkata kaebuse menetlust nn jätkutuvastamiskaebusena HKMS § 152 lg 2 alusel,

mille puhul HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud ei kohaldu. Kaebaja oli

esitanud juba algselt selgelt tuvastamiskaebuse, mida kaebuse teksti põhjal on võimalik

mõista nõudena tuvastada eluosakonna uste sulgemise toimingu õigusvastasus.

Tuvastamisnõude menetlust ei ole sõltumata kohtumenetluse lõppemise alusest võimalik nn

jätkutuvastamismenetlusena jätkata. Isegi kui lähtuda kaebaja määruskaebuses esitatud

väitest, et ta ei vaidlustanud toiminguid, vaid soovis osakonna lukustamise aluseks oleva

haldusakti (st suuliselt antud korralduse) õigusvastasuse tuvastamist, kehtivad

tuvastamiskaebuse esitamise piirangud ka sel juhul. Halduskohtul ei olnud alust suunata

kaebajat ka tühistamiskaebust esitama, mis võimaldaks menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel ja annaks aluse kaaluda § 152 lg 2 kohaldamist. Sõltumata sellest, kas mõista

kaebuse alusena toimingut või haldusakti, oli uste sulgemise kui võimaliku selle aluseks

olnud korralduse mõju kaebajale kaebuse esitamise ajaks lõppenud – kohtute infosüsteemi

andmetel on kaebaja kaebuse esitamisel autenditud näotuvastusega 15.11.2024 kl 14.51.

Samuti ei nähtu asjaoludest, et kaebaja oleks esitanud 15.11.2024 uste sulgemise peale vaide

– kuna VangS § 1¹ lg 5 näeb kinnipeetavale vangla haldusakti tühistamise nõude osas ette

kohustusliku kohtueelse menetluse, poleks tühistamiskaebus HKMS § 47 lg 1 alusel lubatav.

12. Kokkuvõttes oli kaebuse tagastamine antud olukorras õiguspärane ja halduskohtu

määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata. Sama kinnitab ka aktuaalne kohtupraktika.

Näiteks Tartu Ringkonnakohus on sarnases vaidluses tagastanud kinnipeetava määruskaebuse

olukorras, kus halduskohus oli kaebeõiguse puudumise kaalutlusel tagastanud kinnipeetava

tuvastamiskaebuse vangla eluosakonna korduva lühiajalise sulgemise peale suuliste

korralduste alusel. Kohus leidis, et kinnipeetaval on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta,

kui tulevikus peaks taoline olukord korduma, vaidlustades suulise haldusakti

tühistamiskaebusega ning vorminõuete täitmata jätmine vangla poolt ei saa olla sellele

takistuseks (Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-199, jõustunud

Riigikohtu 23.11.2025 määrusega).

5(6)

3-24-3131

13. Määruskaebus kuulub tagastamisele halduskohtu 30.12.2024 määruse resolutsiooni p 2

osas, millega halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus

teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole edasikaevatav. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas

HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.

14. Kuna kaebaja nime avaldamine ei ole määruse sisu mõistmiseks oluline, tuleb määruse

arvutivõrgus avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja isikuandmete kaitseks asendada

tema nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)