2-25-16746/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18.november 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-16746;

B2 Impact OÜ hagi J.P. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 3366,56 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (endine nimi OÜ Incure OÜ; registrikood

11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Marie Tsine (XXX)

Kostja

J.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX))

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad;

2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on ülepiirilise

pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt

määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks

igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal

laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda.

Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi.

Iseteenindusest saab kiire ja mugava ülevaate, kui palju on hetkel limiiti kasutusel, kui palju

on vaba raha, millal on arve maksmise tähtaeg ning samuti saab seal arvet vaadata ning

vajadusel kontaktandmeid muuta. Juhul, kui kõik kasutusel olev summa on tagasi makstud,

siis jääb laenulimiidi konto endiselt avatuks ning klient saab sealt lisaraha välja võtta igal ajal,

mil vaid soovib. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas

11.05.2021. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud

juhiseid (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 22 korral). Samal kuupäeval edastas

krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile

teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos

Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN

koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 11.05.2021.

Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 4000 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma

Laenukonto seisu st. maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada

laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiidikonto on Kliendi personaalne konto, mida võib

kasutada üksnes Klient. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud

põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu

üldtingimuste punktile 6.4 laenulimiidi suurust võib muuta. Kostja on kasutanud laenuandja

poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 15066 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud

krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest

tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F

kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi

summal 4000.00, ja päevaintressil 0,1318% (48,107% aastas) ning eeldustel, et: a)

Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa

on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning

viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid

on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel

alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid põhinõude katteks 11066,37 eurot, kulude katteks 315,83 eurot ja

intressi katteks 4446,90 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes

tagastamata kokkuleppelised osamaksed, märtsikuu osamakse summas 216,74 eurot,

maksetähtaeg 10.04.2024, aprillikuu osamakse summas 227,28 eurot; maksetähtaeg

10.05.2024, maikuu osamakse summas 224,77 eurot, maksetähtaeg 10.06.2024 ja juunikuu

osamakse summas 221,92 eurot, maksetähtaeg 10.07.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 24.06.2024 edastas krediidiandja kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu kostja e-posti aadressile. Kostjale

edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga

kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei

tasunud lõppeski leping 09.07.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva

võlgnevuse. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub

klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi

konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Kostjat

teavitati 2.08.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja

hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes. Välja mõista

kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 3067,29 eurot, millest

põhivõlgnevus 2948,52 eurot, intress 15,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,79

eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõude summalt 2948,52 eurot alates 08.10.2025 kuni kohustuse täieliku

tasumiseni. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja

kasuks välja riigilõiv 420 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud edasiandmiseks volitusega 1.11.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel

sõlmitud 11.05.2021 laenulimiidi laenulepingu, mille alusel sai kostja limiiti 4000 eurot. (dtl

11-26).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 09.07.2024 (dtl 56-57). Esitatud

hagimaterjalidest nähtub, et kostja on saanud laenulimiiti kokku 15066 eurot. Samuti ei ole

vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist

tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja ankeedi.

Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto avamiseks.

Taotluse andmed: Sissetulek (Employee income): 1200 EUR, Igakuised kulutused (Monthly

expenses): 450 EUR, Ülalpeetavad: - (dtl 62). Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning

tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (dtl 63). Lisaks lähtus

krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud andmetest. Antud

olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete

maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja

märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja

Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma

kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse

sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja

teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus

siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto

väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 15066 eurot (dtl 28-49). Kostja on hageja andmetel teostanud tagasimakseid põhinõude

katteks 11066,37 eurot, kulude katteks 315,83 eurot ja intressi katteks 4446,90 eurot (dtl 50-

52), kokku 15829,10. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 15066 eurot tasunud.

15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik