2-24-4556/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K. kanda. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Legislator headnote
AI generated2-24-4556/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kanda. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-4556
Tsiviilasi
K.M.-i hagi D.K. vastu elatise väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
2715 eurot ja 66 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.K. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Apellant (kostja): D.K. (isikukood XXX)
Vastustaja (hageja): K.M. (isikukood XXX), seaduslik
esindaja S.M.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast D.K. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 30.
septembri 2025 otsuse peale.
2. Lugeda apellatsioonkaebus D.K.-le tagastatuks.
3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K. kanda.
Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED
1. Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega K.M.-i (hageja, vastustaja) hagi
D.K. (kostja, apellant) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101
lg 1 sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning 20.
märtsist 2024 kuni 30. septembrini 2025 sissenõutavaks muutunud elatise 5158 eurot 85 senti.
Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2. Kostja esitas 3. novembril 2025 Tartu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning 4.
novembril 2025 ja 7. novembril 2025 selle täiendused.
Kostja toob apellatsioonkaebuses esile, et tema majanduslik seisund ei võimalda lapsele elatist
tasuda. Kostja ei ole kunagi tahtnud lapse elust kaduda. Kostja soovib lapsega suhted taastada,
kohtudes alguses korra kuus ning edaspidi osaleda lapse kasvatamises suuremal määral.
Pingeliste suhete tõttu lapse isaga soovib ta suhtluskorra kindlaksmääramist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4. Apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja
möödumist (TsMS § 637 lg 1 p 2). Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati maakohtu otsus
kostjale kätte elektrooniliselt 30. septembril 2025. Samal kuupäeval on otsuse kättesaamist
kinnitatud e-posti aadressilt, mille kostja on märkinud kontaktiks apellatsioonkaebuses. Seega
möödus TsMS § 632 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg 30. oktoobril
2025. Apellatsioonkaebus esitati 3. novembril 2025 ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
5. Kostja ei ole viidanud takistustele apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks.
Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui apellatsioonkaebus oleks tähtaegne, ei saaks seda esitatud
kujul menetlusse võtta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete
õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on hageja
ema ning seega on tal perekonnaseadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada.
Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud õigusnormi rikkumisele ega esile toodud asjaolusid, mis
võiksid kaasa tuua apellatsioonimenetluses teistsuguse otsuse tegemise. Kaebuses kirjeldatud
faktiline olukord ei erine oluliselt sellest, millele tuginedes on maakohus otsuse teinud. Soov
lapse kasvatamises edaspidi osaleda ei saa mõjutada elatise suurust tagasiulatuvalt. Juhul kui
pärast kohtulahendi tegemist asjaolud oluliselt muutuvad, st suhete taastamine õnnestub ja kostja
hakkab lapse elus püsivalt osalema määral, mis tasutava elatise suurust mõjutabmöödus, on
kostjal võimalik esitada maakohtule hagi elatise vähendamiseks (TsMS § 459 lg 1, § 497).
6. Kuna tsiviilasjas nr 2-24-4556 ei ole menetletud avaldust suhtluskorra
kindlaksmääramiseks, ei saa ringkonnakohus selle kohta seisukohta võtta (TsMS § 12). Kostjal
tuleb lapsega suhtluskorra kindlaksmääramise taotlus esitada lapse elukohajärgsele maakohtule,
tasudes sellelt riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 7 sätestatud määras (s. o 10 eurot).
7. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, loeb
ringkonnakohus kaebuse käesoleva määrusega TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks. TsMS § 638
lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad
apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
Hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)